2-16-120300/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

8. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120300

Hagi ese

PS Trade OÜ hagi Errare OÜ vastu põhivõla 3539

euro 69 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3876 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: PS Trade OÜ; registrikood 12371144;

asukoht Ristiku 20, Tartu linn, 50110, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Mihkel

Eikner;

e-post

mihkel@eikner.ee

•

Kostja: Errare OÜ; registrikood 12361232;

asukoht Sõbra tn 54, Tartu linn, 50106,

Tartumaa.

Kostja esindaja: advokaat Erik Salur; e-post

erik.salur@sorainen.com

Viimane istung

16. veebruar 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PS Trade OÜ hagi Errare OÜ vastu põhivõla 3539 euro 69 sendi,

intressi ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista Errare OÜ-lt PS Trade OÜ kasuks välja põhivõlg 3539 eurot 69 senti,

intress 56 senti, viivis 52 eurot 95 senti ja alates 7. novembrist 2016 kuni põhivõla

tasumiseni viivis võlaõigusseaduse §-s 113 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõlalt.

3. Jätta menetluskulud korteriühistu Errare OÜ kanda. Mõista Errare OÜ-lt PS

Trade OÜ kasuks välja menetluskulu 1532 eurot 50 senti.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/5

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. PS Trade OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Errare OÜ-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse,

kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 24. oktoobri 2016. a määrusega asja

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 7. novembril 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista põhivõla 3539,69 eurot, intressi 0,56 eurot, viivise 52,95 eurot ja

alates 7. novembrist 2016 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras

põhivõlalt. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud müügilepingu, millega hageja ostis

kostjalt ca 90 m2 parketti. Hageja tasus ostuhinnast 360 eurot 1. veebruaril 2016 ja

ülejäänud ostuhinna 3179,69 eurot 8. veebruaril 2016. Poolte kokkuleppe kohaselt oli

kostja kohustatud hagejale kauba üle andma 48 h jooksul alates sellest, kui hageja

juhatuse liige annab kostjale vastava korralduse. Hageja teatas 13. juunil 2016 kostjale,

et soovib kaubale järgi tulla 15. juunil 2016. Kostja ei ole hagejale kaupa üle andnud.

Kostja keeldus kaupa üle andmast, väites, et ta on kohustuse täitnud I.P.ile. Kuna kostja

keeldus oma kohustust täitmast, taganes hageja 31. augustil 2016 lepingust ja nõudis

kostjalt ostuhinna tagastamist 7. septembriks 2016. Hageja ei nõustu kostja väidetega,

et hageja on lepingu täitmise nõude I. P.ile loovutanud.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et

müügilepingu puhul oli tegemist lepinguga kolmanda isiku – I. P.i kasuks. Hageja ja I.

P.i vahel oli leping, mille kohaselt hageja pidi ehitama I. P.ile kuuluvale kinnisasjale

elamu ja paigaldama sh parketi. Parketi valis välja I. P. ja pakkumine tehti I. P.ile.

Parkett oli mõeldud I. P.i elamusse. Kostja on müügilepingust tuleneva kohustuse I.

P.ile täitnud. Isegi kui müügileping ei olnud sõlmitud I. P.i kasuks, läks müügilepingust

tulenev nõue üle I. P.ile tema ja hageja sõlmitud kompromissilepingu sõlmimisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on, tuginedes sellele, et ta on müügilepingust taganenud, esitanud

müügilepingu tagasitäitmise nõude VÕS § 189 lg 1 alusel. Lepingust taganemise

eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine.

Hageja väitel taganes ta lepingust, kuna kostja rikkus lepingujärgset kohustust anda

talle üle müügilepingu ese. Kostja vastusest nähtub, et kostja leiab, et ta on täitnud

lepingu kohaselt, andes müügilepingu esemeks olev parkett üle I. P.ile. Hageja ei

vaidle vastu asjaolule, et kostja on parketi I. P.ile üle andnud. Seega vaidlevad pooled

sisuliselt selle üle, kas kostja on täitnud õigele isikule oma lepingujärgse kohustuse

anda üle müügilepingu esemeks olnud parkett ja selle omandiõigus. Muid

müügilepingust tulenevaid kohustuste rikkumisi hageja kostjale ette ei heida.

3/5

5. VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

ning see loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega tuleb vaidluse

lahendamiseks selgitada välja, kas I. P. oli täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik.

Kostja on esitanud kaks alternatiivset seisukohta, mille kohaselt müügileping sõlmiti

juba algselt kolmanda isiku ehk I. P.i kasuks või loovutas hageja oma müügilepingu

täitmise nõude I. P.ile hageja ja I. P.i sõlmitud kompromissilepingu sõlmimisega.

6. Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas müügileping oli juba algselt sõlmitud I. P.i kasuks.

VÕS § 80 lg 1 kohaselt on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks, kui lepingus on

ette nähtud või see tuleneb võlasuhte olemusest, et kohustus tuleb täita võlausaldaja

asemel kolmandale isikule. Seega tuleb tõlgendada müügilepingut, et selgitada välja,

kellele pidi kostja täitma lepingujärgse kohustuse anda üle müügilepingu ese. Lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 29. Pooled kinnitasid istungil, et müügilepingut

kirjalikult ei sõlmitud. Leping sõlmiti kostja poolt e-kirjaga pakkumise saatmisega,

mille järel hageja tasus pakkumises toodud hinna kostjale. Seega puudub kirjalik

lepingudokument, mille pinnalt saaks poolte kokkulepitud lepingutingimuste sisu

hinnata. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et poolte ühine tahe oleks

olnud sõlmida leping I. P.i kasuks või, et saaks VÕS § 29 lg 3 järgi öelda, et leping

oleks sõlmitud I. P.i kasuks. Ainuüksi asjaolu, et pooled vastupidist tahet ei avaldanud,

lepingu kolmanda isiku kasuks sõlmimist ei kinnita. Kohtu hinnangul esitatud

kirjalikud tõendid ei näita midagi kindlat selle kohta, kellele müügilepingu järgi

kohustus tuli täita. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest ja I. P.i

tunnistajana antud ütlustest nähtub, et hagejal ja I. P.il oli sõlmitud töövõtuleping

elamu ehitamiseks. Selle töövõtulepingu raames oli I. P.il teatud ulatuses õigus ise

valida töö tegemisel kasutatavaid materjale, sh valida, milline parkett elamusse

paigutatakse. Samuti nähtub, et ostetud parkett oli mõeldud I. P.i elamusse

paigutamiseks. Seda teadis antud ütlustest nähtuvalt ka kostja. Samas ei tähenda see

kohtu hinnangul, et müügileping oleks sõlmitud I. P.i kasuks, st et kostja kohustus

parketi üle andma I. P.ile. Arvestades hageja ja I. P.i vahelist töövõtulepingut on kohtu

arvates selge, et müügilepingu eesmärk ei olnud mitte see, et parkett vallasasjana anda

üle I. P.ile, vaid eesmärgiks oli anda see üle hagejale, kes paigaldab parketi enda

töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täites I. P.ile kuuluvasse elamusse ning alles

seeläbi saab I. P. parketi omanikuks. I. P.i ja hageja erimeelsused, mille tulemusena

hageja lõpptulemusena parketti ei paigaldanud, tekkisid hageja seadusliku esindaja ja

tunnistajate I. P.i ja A. K. ütlustest nähtuvalt pärast vaidlusaluse müügilepingu

sõlmimist. Seega ei nõustu kohus kostja väitega, et selliste töövõtulepingute puhul,

mille puhul tellijal on materjali osas valikuõigus, on materjali müügilepingute puhul,

milles töövõtja on ostjaks, tegemist lepinguga tellija kui kolmanda isiku kasuks.

Selliste lepingute puhul tuleneb võlasuhte olemusest, et materjali vajab oma kohustuste

täitmiseks töövõtja ning kuigi materjal on lõplikult mõeldud saama tellijale, saabub see

tulemus üksnes läbi töövõtjapoolse töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise.

Seega on kohtu hinnangul müügilepingu VÕS § 29 lg 4 järgne mõistlik tõlgendus

selline, et kostja oli kohustatud müügilepingu eseme üle andma hagejale.

7. Teiseks käsitleb kohus kostja väidet, et hageja loovutas müügilepingu täitmise nõude I.

P.ile kompromisslepinguga. Kohtule esitatud hageja ja I. P.i kompromisslepingu

tekstist selgesõnaliselt sellist lepingupoolte tahet ei nähtu. Kompromisslepingu p 3

kohaselt loobusid selle pooled mistahes vastastikkustest nõuetest, mis neil varasematest

lepingutest olid. Tunnistajate R. M., I. P.i ja hageja seadusliku esindaja vande all antud

ütlustest nähtub, et kompromisslepingu sõlmimise eesmärgiks oli lõpetada hageja ja I.

4/5

P.i vahelised vaidlused selliselt, et hageja kohustused piirduvad juba tehtud töödega,

mille eest makstakse kompromissis märgitud summa. Ütlustest nähtuvalt said hageja ja

I. P. erinevalt aru sellest, mida pooled pidasid silmas juba tehtud tööde all, sh kas need

hõlmasid ka vaidlusalust parketti, mille eest hageja oli tasunud, kuid mis ei olnud

elamusse paigaldatud. Ütlustest nähtub, et konkreetselt parketiga seonduvat

kompromissi sõlmimisel üldse ei arutatud. Seega ei ole selles osas võimalik

kompromisslepingut VÕS § 29 lg-te 1 ja 3 järgi tõlgendada. Kostja leiab, et

kompromisslepingu tõlgendamisel tuleks arvestada varasemat e-kirjavahetust, sh

ehituskoosolekute kokkuvõtteid, milles parkett oli märgitud tehtud tööks, mille eest I.

P.il oli vaja juurde tasuda üksnes hinnavahe ja mida kinnitasid A. K. ütlused. Kohus

sellega ei nõustu. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult

vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Seega saab pärast kompromisslepingu sõlmimist lähtuda üksnes

selles kokku lepitud õigustest ja kohustustest. Kõigi tunnistajate ning ka hageja

seadusliku esindaja antud ütlustest nähtub selgelt, et I. P.i ja hageja vahel olid

töövõtulepingu täitmisega seoses suured erimeelsused. Kostja viidatud kirjavahetus

pärineb kompromisslepingu sõlmimisest oluliselt varasemast ajast, mil I. P.i ja hageja

koostöö veel mingis osas toimis. Pärast seda olid erimeelsused veelgi suurenenud ja

koostöö katkenud. Praegusel juhul nähtub kohtu hinnangul tunnistjate ja hageja

seadusliku esindaja antud ütlustest selgelt, et kompromisslepingu eesmärgiks oli

lõpetada hageja ja I. P.i vahelised õigussuhted sellises seisus, nagu need

kompromisslepingu sõlmimise ajal olid, st I. P. sai kompromisslepinguga elamu

sellisena

nagu

see

lepingu

sõlmimise

ajal

oli

ja

mingeid

täiendavaid

kompromisslepingus märkimata kohustusi hagejal ei olnud. Kuna parketti sel ajal

elamusse ei olnud paigaldatud ega isegi paigaldamiseks kohale toodud, ei saa

kompromisslepingu mõistliku tõlgendamise kaudu seega jõuda järeldusele, et sellega

loovutati I. P.ile ka hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenev parketi väljaandmise

nõue. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et parketi küsimust kompromissiläbirääkimistel

üldse ei puudutatud. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja ka loovutanud I. P.ile

müügilepingu täitmise nõuet.

8. Eeltoodust tulenevalt ei olnud I. P. müügilepingu järgi isikuks, kellele kostja oli

õigustatud lepingut täitma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale

müügilepingu eset üle andnud. Samuti nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, et

hageja on kostjalt nõudnud lepingu täitmist, millest kostja on keeldunud. See, kui

lepingupool sõnaselgelt keeldub lepingujärgse põhikohustuse täitmisest on VÕS § 116

lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt oluline lepingurikkumine, mis õigustab VÕS § 116 lg 1 järgi

lepingust taganemist. Seega on hageja õiguspäraselt müügilepingust taganenud. VÕS §

189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Maksekorraldustest nähtuvalt on hageja

kostjale müügilepingu alusel tasunud 3539,69 eurot. Seega tuleb nimetatud summa

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tagastatavalt rahalt tuleb VÕS § 189 lg 1 viimase

lause kohaselt tasuda ka intressi. Hageja esitatud intressiarvutuse kohaselt on

intressisumma raha maksmisest kuni lepingust taganemiseni 56 senti, mis tuleb samuti

kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivist. Seega võib alates

lepingust taganemisest hageja nõuda kostjalt põhivõlalt viivist. Hageja on esitanud

viivisenõude seaduses sätestatud määras, milles tuleb hagi samuti rahuldada.

9. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest

hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

5/5

menetluskulud esindajakulust 1330 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivust 325 eurot.

Esindaja tunnitasu suurus on 95 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu

on 14 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulude nimekirjas toodud

lepingust taganemise avalduse koostamise kulu 95 eurot seotud kohtumenetlusega,

mistõttu tuleb see jätta kostjalt välja mõistmata. TsMS § § 4842 kohaselt hüvitatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud üksnes 20 euro ulatuses, st ülejäänud ulatuses tuleb

need jätta välja mõistmata. Kohus leiab, et ülejäänud osas on nii esindaja tunnihind kui

ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja

vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1532,5 eurot

(1207,5+325).

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik