Legislator Case Law & Legislation
1-17-1608/2 AI generated

1-17-1608/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 1-17-1608/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-17-1608 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2017 Pärnu Kuninga tn kohtumaja, a. kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1- -1608 (16267000419) 17 Kohtunik Igor Pütsep Abiprokurör Liisa Nuut Kriminaalasi G.N 423 lg 1 süüdistuses KarS § järgi käskmenetluses Süüdistatav G.N isikukood: 5.1989. a sünd 14.0 (Valgevene Vabariigi ik 3140589C0...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-1608 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2017 Pärnu Kuninga tn kohtumaja, a. kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1- -1608 (16267000419) 17 Kohtunik Igor Pütsep Abiprokurör Liisa Nuut Kriminaalasi G.N 423 lg 1 süüdistuses KarS § järgi käskmenetluses Süüdistatav G.N

isikukood: 5.1989. a sünd 14.0 (Valgevene Vabariigi ik 3140589C016PB7)

Kaitsja v.adv Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks G.N 423 lg 1

rahaline karistus 250 (kahesaja viiekümne) päevamäära ulatuses (päevamäär 10 eurot) s.o summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi (12) kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkendit G.N-i suhtes kohaldatud ei ole.

Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004

SEB Pank AS-is (BIC ehk SWIFT-kood EPBEEE2X) või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS- (BIC ehk SWIFT-kood HABAEE2X) is või a/a

nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (BIC ehk

SWIFT-kood NDEAEE2X) või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS

Eesti filiaalis (BIC ehk SWIFT-kood FOREEE2X), kohustuslik on märkida

maksekorraldusele

viitenumber 99917400002346. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.

1-17-1608 2

Menetluskulud Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja G.N-ilt v.adv Ants Nõmmik`ule makstud tasu riigi õigusabi eest €, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 144

surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr x) ja liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr x)

maksumus kokku 679 €, KrMS §175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud sumas

125,04 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanu kulud summas 323,62 eurot,

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluses le määratud esindajale kannatanu tekkinud kulud summas 144 eurot ning KrMS 705 § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha €, kokku 2120,66 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada G.N tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- (BIC ehk SWIFT-kood EPBEEE2X) is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS- (BIC ehk SWIFT-kood HABAEE2X) is või

a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (BIC ehk

SWIFT-kood NDEAEE2X) või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS

Eesti filiaalis (BIC ehk SWIFT-kood FOREEE2X), kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99917700017196. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

- x Mootorsõiduk (Valgevene Vabariigi registreerimismägiga b Lääne x), asu prefektuuri valduses – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik x;

- -plaat, millel 21.06.2016. CD a vaadeldud Häirekeskuse salvestis, asub

kriminaalasja materjalide juures ja – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalas materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus

käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas nr 16267000419 süüdistatakse G.N-i selles, et

tema juhtis x.x.x . a kella x ajal, x maakonnas x vallas x x-x-x maantee x- xxx külas kilomeetri läheduses mootorsõidukit (Valgevene Vabariigi registreerimismärgiga x x). Liikudes antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust ületades kiirusega 119 kuni 123 km/h mööda x-x-x maateed x linna suunas, kaotas G.N-i juhitud

mootorsõiduk kilomeetri juhitavuse, liikus teelt välja paremale x-x-x maantee 171-

teepeenrale, sealt tagasi sõiduteele, vastassuunavööndisse ja sealt sõiduteelt välja teepeenrale, kus rullus üle katuse ning paiskus vastu puud.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kaasreisijana sõidukis viibinud x eluohtlikud

tervisekahjustused, mille tagajärjel ajal Pärnu kannatanu suri x.x.xxxx. a kella x

Haiglas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 16E- LäS0009/065 kohaselt tuvastati surma põhjusena aju kolju kinnine tömp trauma x - koos peaajupõrutuse ja alu koljuluude killuliste murdudega ning südame ja kopsude -

1-17-1608 3

vigastustega. G.N rikkus alljärgnevaid liiklusseaduse sätteid:

- § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

- § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;

- § 16 lg 1, vastavalt millele peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara ja keskkonda;

- § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, samuti juht peab

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki

seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Seega G.N mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistusettepaneku tegemisel tuleb arvesse võtta KarS § 423 lg 1 ettenähtud

karistuse liike, sh võimalust kohaldada karistusena rahalist karistust, süüteo

toimepanemist ettevaatamatusest, süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. G.N-i käitumises on karistust kergendavate asjaoludena tuvastatud abi

andmine kannatanule vahetult pärast kuriteo toimepanemist (KarS § 57 lg 1 p 1), süü ülestunnistusele ilmumine ja süü puhtsüdamlik ülestunnistus (KarS § 57 lg 1 p

3) ning samuti kahju vabatahtlik hüvitamine (KarS § 57 lg 1 p 2). Kohtueelses

menetluses isiku käitumises karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

G.N on Eesti Vabariigis kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik,

kelle mõjutamine süü suurust ning eri ja üld - - preventiivseid kaalutlusi arvesse

võttes – on prokuratuuri hinnangul võimalik KarS § 423 lg 1 ettenähtud rahalise

karistuse kohaldamisel.

Eeltoodule tuginedes, teeb abiprokurör kohtule ettepaneku süüdi tunnistada - G.N KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära (päevamäär 10 eurot), summas 2500 eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi (12) kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Maakohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.N-i puhul esinevad karistus kergendavad asjaolud: KarS § 57 lg 1 p

1 abi andmine kannatanule vahetult pärast kuriteo toimepanemist, § 57 lg 1 p 3

1-17-1608 4

puhtsüdamlik kahetsus ja vabatahtlik süü ülestunnistusele ilmumine ning § 57 lg 1

p 2 kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

G.N` on Eesti Vabariigis kriminaal- varem ja väärteokorras

karistamata isik. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § järgi kvalifitseeritava kurit 423 lg 1 eo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Abiprokurör on

teinud ettepaneku mõista G.N-ile rahaline karistu 250 päevamäära s

ulatuses võimalusega tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul ning lisakaristusena võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et

teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et G.N-ile

ata tuleb määr sanktsiooni keskmise määra lähedane rahaline karistus. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta.

Vastavalt KarS § le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse -

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei

või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10

eurot. G.N on Valgevene Vabariigi kodanik, kellel puudub sissetulek

Eesti Vabariigis, seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot.

Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb G.N-ilt

välja mõista riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 €, määratud kaitsja v.adv Ants Nõmmik`ule makstud tasu riigi õigusabi eest 144 €, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr x) ja liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr x)

maksumus kokku 679 €, KrMS §175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud sumas

125,04 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanu kulud summas 323,62 eurot,

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluses le määratud esindajale kannatanu tekkinud kulud summas 144 eurot, kokku 2120,66 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada G.N tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid Mootorsõiduk (Valgevene Vabariigi registreerimismägiga ), asub Lääne prefektuuri x x valduses – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik x- le CD-plaat, millel 21.06.2016.a vaadeldud Häirekeskuse salvestis, asub kriminaalasja

materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Tõkendit G.N-i suhtes kohaldatud ei ole.

/allkirjastatud digitaalsel

t/

1-17-1608 5

Igor Pütsep Kohtunik