3-17-484/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-484 Kohtuasi A.M. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse poolt tekitatud 3684,32 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.M. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 16.08.2016 on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja koostanud otsuse väärteoasjas nr 2330,16,003072. Sellega tunnistati A.M. (edaspidi kaebaja) süüdi elektrišokirelva ebaseaduslikus käitlemises ning määrati talle RelvS § 892 lg 1 alusel karistuseks 75 trahviühiku ehk 300 eoro suurune rahatrahv. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse ning Viru Maakohtu 28.11.2016 kohtuotsusega väärteoajas nr 4-16-6252 see tühistati ja lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasja menetlus.

2. Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse peale 01.03.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus mõistaks talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest välja 3684,32 euro suuruse hüvitise. Alternatiivselt oli ta nõus ka kohtu äranägemisel määratava hüvitisega. Kaebaja väidetel plaanis ta 01.08.2016 alustada eelnimetatud

rahalise väärtusega reisi mööda Euroopa Liidu riike ja linnu, kuid ei saanud seda 18.07.2016 alustatud väärteomenetluse ja selles tehtud otsuse vaidlustamise tõttu teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. HKMS § 4 lg-s 1 kehtestatu järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult niisuguste avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, mille jaoks pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda.

5. Kaebuse väidetest järelduvalt soovib selle esitaja saada hüvitist mittevaralise kahju eest, milline on talle tekkinud väärteomenetlusega, milles tehtud kohtuvälise menetleja otsus on kohtu poolt väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistatud.

6. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib SKHS, mille § 2 lg-s 1 ja §-s 12 sätestatu kohaselt hüvitatakse menetleja poolt väärteomenetluses tekitatud kahju Rahandusministeeriumi kaudu vastava kirjaliku taotluse alusel. SKHS § 14 lg 2, § 18 lg 1 ja § 21 lg 2 kohaselt tuleb vastav taotlus esitada väärtemenetluses kohtuvälisele menetlejale, väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule või pärast seda ringkonnakohtule. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud õigust otsustada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle.

7. Eeltoodud järeldustel ei kuulu kaebaja nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Seetõttu ei saa Tartu Haldusohus tema kaebust menetleda ja peab selle HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastama.

8. Tulenevalt kaebaja väidetest peab kohus vajalikuks selgitada, et SKHS § 5 lg 2 kohaselt saab VTMS § 29 lg 1 p1 alusel menetluse lõpetamise korral nõuda kahju hüvitamist vaid juhul, kui see tekitati kinnipidamisega või ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 8 lg-d 1 ja 2 võimaldavad nõuda kahju hüvitamist ka sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui see tekitati seeläbi, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust. SKHS § 11 lg 2 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik vaid siis, kui füüsiliselt isikult on süüteomenetluse käigus võetud vabadus, teda on piinatud, ebainimlikult või alandavalt koheldud, tema tervist, kodu või eraelu puutumatust on kahjustatud, sõnumi saladust on rikutud või kui tema au või head nime on teotatud. Vastav taotlus tuleb SKHS § 14 lg-te 2 ja 4 kohaselt esitada väärteo kohtuvälisele menetlejale kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane