2-15-7182/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7182

Tsiviilasi

Erahalduse OÜ hagi OOO Sovetskaja Zvezda, OOO

Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor

Romanovi vastu nõude tunnustamiseks OÜ Chrisman

(pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. septembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr

Kanevskyy ja Victor Romanovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja I): OOO Sovetskaja Zvezda (Lifljandskaja tn

3, Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon);

Apellant II (kostja II): OOO Ljanskaja Manufaktura

(Lifljandskaja tn 3, Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon);

Apellant III (kostja III): Olexandr Kanevskyy (sünd. XXXX);

Apellant IV (kostja IV): Victor Romanov (sünd. XXXX);

Apellantide esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja (hageja): Erahalduse OÜ (registrikood: 11386296);

esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 20. septembri 2016. a otsus

muutmata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OOO

Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr

Kanevskyy ja Victor Romanovi kanda. Määrata kindlaks

Erahalduse OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 330

eurot.

4. Mõista OOO-lt Sovetskaja Zvezda välja 82,50 eurot

Erahalduse OÜ kasuks menetluskulude katteks.

5. Mõista OOO-lt Ljanskaja Manufaktura välja 82,50 eurot

Erahalduse OÜ kasuks menetluskulude katteks.

6. Mõista Olexandr Kanevskyy’lt välja 82,50 eurot

Erahalduse OÜ kasuks menetluskulude katteks.

7. Mõista Victor Romanovilt välja 82,50 eurot Erahalduse OÜ

kasuks menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Erahalduse OÜ (hageja) esitas 11.05.2015 Viru Maakohtule hagi OOO Sovetskaja Zvezda,

OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi vastu OÜ Chrisman

(pankrotis) pankrotimenetluses, milles palus tunnustada Erahalduse OÜ nõuet summas 14 220

eurot OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas 23.09.2014 määrusega Viru Maakohus välja OÜ Chrisman

(võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Hageja esitas pankrotimenetluses

nõudeavalduse, mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 14 220 eurot.

Hageja ja võlgnik sõlmisid 03.04.2013 laenulepingu, mille järgi hageja andis võlgnikule laenu

summas 8000 eurot. Laenulepingu järgi kohustus laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest

laenuandjale intresse arvestusega 20% aastas ehk 1,6% kalendrikuus ning viiviseid määraga

0,15 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Laenusumma tuli tagastada ja intressid tasuda

hiljemalt kahe kuu jooksul alates laenusumma laenuandja poolt laenusaaja pangakontole

ülekandmisest. Laen on OÜ-le Chrisman (pankrotis) üle kantud 03.04.2013, laenu tagastamise

tähtaeg oli seega 03.06.2013. Võlgnik ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kohustuse

täitmisega viivitamise tõttu tuleb võlgnikul tasuda viivist 0,15% päevas tasumata summalt päevas.

Nõue on muutunud sissenõutavaks 04.06.2013. Arvestuse kuupäevaks on nõudeavalduse

esitamise kuupäev, s.o 13.10.2014. Viivitatud päevade arv on 497. Viivise summa on 5964 eurot.

Seega on laenulepingust tulenev Erahalduse OÜ nõue OÜ Chrisman (pankrotis) vastu kokku

14 220 eurot.

OÜ Chrisman (pankrotis) 10.04.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise

koosoleku protokolli kohaselt pani haldur muu hulgas kaitsmisele ka hageja kõnealuse nõude

võlgniku vastu. Nimetatud nõudele esitasid vastuväite OOO Sovetskaja Zvezda (kostja I),

OOO Ljanskaja Manufaktura (kostja II), Olexandr Kanevskyy (kostja III) ja Victor Romanov

(kostja IV) täies ulatuses, mistõttu hageja nõue jäi OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses

tunnustamata. Hageja leiab, et kostjate vastuväide nõudele on alusetu, formaalne ja täielikult

põhjendamata.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Hageja nõue on põhjendamatu. Hagiavalduse juurde ei olnud lisatud ühtegi tõendit selle kohta,

millisel viisil ja millal oli laenu antud OÜ-le Chrisman. Hageja nõue on esitatud lõppsummas ja

puudub igasugune nõude arvestus. OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruanne kajastab, et

seisuga 31.12.2013 olid OÜ Chrisman laenukohustused kokku 120 569 eurot. Tutvudes esitatud

nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga, on võimalik tuvastada, et nõuded, mida on võimalik

käsitleda laenunõuetena, ületavad oluliselt OÜ Chrisman 2013. a majandusaastas kajastatud

laenukohustuste summat. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on ebapiisavad selleks, et

tuvastada väljaantud laenu summat ja muud laenu väljaandmisega ja tagastamisega seotud

asjaolusid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 20. septembri 2016 otsusega hagi ja tunnustas Erahalduse OÜ nõuet

OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses summas 14 220 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

960 eurot menetluskulude katteks.

Vaidlust ei ole selles, et 10.04.2015 toimunud OÜ Chrisman (pankrotis) võlausaldajate nõuete

kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu, mistõttu jäi hageja nõue

pankrotimenetluses tunnustamata.

Maakohus on seisukohal, et hageja on kohtule esitatud laenulepingu ja maksekorraldusega nr 1114

piisavalt tõendanud laenulepingu olemasolu hageja ja OÜ Chrisman vahel. Kuigi

maksekorraldusel on viide 04.04.2013 lepingule, nõustus kohus hageja lepingulise esindaja

selgitusega, et maksekorralduses märgitud viide tuleneb ilmselt lepingu allkirjastamise kuupäevast

OÜ Chrisman seadusliku esindaja poolt.

Maakohus leidis, et kuna OÜ Chrisman laenusummat (8000 eurot) ei tagastanud ja hageja esitas

pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 8000 eurot + lepingus kokkulepitud intress summas

kokku 256 eurot (20% aastas ja 1,6% kalendrikuus) + lepingus kokkulepitud viivis summas kokku

5964 (0,15 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas, viivitatud päevade arv 497 päeva), siis on

hageja nõue summas kokku summas 14 220 eurot selge. Nõude arvestus on esitatud tl 9-10

pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses. Kuna OÜ Chrisman laenu hagejale tagasi ei maksnud,

siis ei saa hageja ka laenu tagastamist tõendada.

Maakohus asus seisukohale, et äriühingu majandusaasta aruandes kajastuvad äriühingu tegevuse

koondandmed. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning

tegevusaruandest. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne

koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali

muutuste aruandest) ning lisadest. OÜ Chrisman 2013. a bilansimaht oli 225 964 eurot (bilanss

kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit

(vara, kohustusi ja omakapitali) ning laenukohustuse eraldi kajastamata jätmine 2013. a aruandes

ei välista kohustuse olemasolu hageja ees.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor

Romanov (apellandid) esitasid 21.10.2016 Viru Maakohtu 20.09.2016 otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi uuele

läbivaatamisele maakohtusse.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta apellandid laenulepingu sõlmimist, kuid hageja ei ole

tõendanud, et võlgnik jättis lepingujärgsed kohustused täitmata. Vaidlusalune laenukohustus ei

kajastu OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruandes.

Nõuete kaitsmise käigus nõudele vastuväite esitanud võlausaldaja võimalused oma väiteid

tõendada on väga piiratud ning seetõttu tuleks kohtult eeldada suuremat initsiatiivi nõude

põhjendatuse kontrollimisel. Apellandid kahtlevad võlgniku endise juhatuse liikme esitatud

andmete usaldusväärsuses. Võimalik oleks kohustada pankasid esitama väljavõtteid OÜ Chrisman

arveldusarvelt selleks, et kontrollida, kas laenuandjale olid tasutud mingid summad laenu

tagastamiseks OÜ Chrisman arveldusarvetelt. Kuid ei ole välistatud, et raha tagastati sularahas.

Apellandid saavad tugineda üksnes kaudsetele tõenditele. Laenukohustuse olemasolu ei nähtu

OÜ Chrisman 2013. aasta majandusaasta aruandest ning apellantide arvates on alust järeldada, et

osa laenudest, mille kohta oli esitatud nõue pankrotimenetluses, olid tegelikkuses tagastatud.

Apellandid esitasid taotluse kuulata üle vande all hageja juhatuse liige Taavi Kookmaa ja

OÜ Chrisman juhatuse liige Mikhail Malyshev, soovides selle kaudu välja selgitada laenu andmise

asjaolud. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna hageja vaidles sellele vastu. Kuna apellantide

tõendamisvõimalused on kitsendatud, peab kohus sel juhul aktiivsemalt andma võimaluse väidete

tõendamiseks. TsMS § 2681 kehtestab kohtu kaalutlusõiguse menetluspoole vande all

ülekuulamise lahendamisel, kuid kohus pidi siiski hindama võimalust kuulata vande all üle hageja

juhatuse liige. Kuna maakohus seda ei teinud, siis kohus ei andnud apellantidele võimalust esitada

oma seisukoha kinnituseks tõendit, mis viis ebaõiglase otsuse tegemiseni. TsMS § 230 lg 1, lg 2

ja TsMS § 392 lg 1 p 4 kehtestavad koosmõjus kohtu selgitamiskohustuse tõendite esitamise osas.

Isegi kui kostja sõnastas ebaselgelt taotluse kuulata Mikhail Malyshev üle tunnistajana, siis pidi

maakohus välja selgitama kostja taotluse sisu ja taotluse lahendama lähtudes selle sisust.

5. Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja palus menetluskulud jaotada asjas selliselt, et kõik kulud apellatsioonimenetluses jätta

solidaarselt apellantide kanda.

Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuse alus ebaselge. Apellandid kordavad vaid oma esimeses

kohtuastmes esitatud seisukohti, millele maakohus on oma lahendis ka seisukohad andnud.

Kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on oma 05.01.2016 kohtumääruses

põhjendanud, miks jäetakse rahuldamata apellantide taotlus üle kuulata vande all hageja juhatuse

liige Taavi Kookmaa ja OÜ Chrisman juhatuse liige Mikhail Malyshev. Vastustaja märgib, et

suuliste tõenditega ei oleks käesolevas asjas saanud ümber lükata usaldusväärseid kirjalikke

tõendeid (laenuleping ja maksekorraldus raha ülekandmise kohta) ning see oleks üksnes venitanud

niigi pikale veninud menetlust. Ka on selles osas (vande all ülekuulamise taotlus) jäänud

apellantide väited ainult paljasõnaliseks. Kuivõrd apellante esindas menetluses advokaat, siis ei

olnud kohtul kõrgendatud selgitamiskohustust apellantide suhtes.

Apellantide väited laenusumma tagastamise osas on paljasõnalised ja oletuslikud ega vasta

tegelikkusele. OÜ Chrisman aastaaruanne kajastab vaid üldisi andmeid ning selle põhjal ei ole

võimalik väita, et vaidlusalune konkreetne laen oli vastustajale tagastatud. Lisaks katab

OÜ Chrismani aastaaruandes kajastatud lühi- ja pikaajaliste laenukohustuste maht kordades ära

vastustajale antud laenu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta kostjad (apellandid) laenusuhte tekkimist hageja ja

pankrotivõlgniku vahel (03.04.2013. a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja kandis võlgnikule

üle 8000 eurot). Samuti ei ole vaidlustatud nõude arvestust, sh kõrvalnõuete kujunemist.

7. Sisuliselt tuginevad apellandid väitele, et ehkki võlasuhe 2013. aastal tekkis, tagastati laen sama

2013. aasta jooksul hagejale ning sellega seoses võlasuhe lõppes (VÕS § 186 p 1). Seejuures ei

ole apellandid siiski esitanud kindlat väidet, et võlasuhe on täies ulatuses lõppenud, vaid on laenu

tagastamise võimalikkust üksnes oletanud.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kostjatel tõendada oma väidet, mille kohaselt laen tagastati

hagejale täielikult või osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole seda

asjaolu tõendanud.

Asjaolu, et võlausaldajate näol pankrotimenetluses on tegemist isikutega, kes ei ole ise

vaidlusaluse võlasuhte pooled ning seetõttu on neil raskendatud võlasuhte täitmisega seotud

asjaolude tõendamine, ei muuda iseenesest seadusest tulenevat tõendamiskoormist. Kuna hageja

on oma nõude aluse tõendanud, siis tuleb kostjatel omalt poolt tõendada, et nõuet tegelikult ei

eksisteeri, nt on see võlgniku poolt täidetud.

8. Kostjad soovisid praegusel juhul tõendada oma väiteid nõude puudumise kohta hageja ja

võlgniku juhatuse liikmete vande all ärakuulamise teel. Taotluse kohaselt soovisid kostjad nende

ütluste põhjal selgitada välja laenu andmise asjaolud (eesmärgid jm laenulepinguga seotud

asjaolud). Hageja vaidles sellele taotlusele vastu põhjendusel, et laenuleping on kirjalikus vormis

sõlmitud ning raha ülekandmine pangaülekande teel tõendatud; seega ei oma tehingu poolte

esindajate selgitused lepingu sõlmimise asjaolude ja eesmärkide kohta asja lahendamisel tähtsust.

Maakohus andis oma 17.12.2015 kohtunõudega kostjatele tähtaja oma taotluse täpsustamiseks ja

täiendavaks põhjendamiseks, kostjad täpsustasid oma taotlust 28.12.2015. a menetlusdokumendis.

Muuhulgas täpsustasid kostjad taotlust M. Malyshevi osas ja taotlesid tema ülekuulamist

tunnistajana.

Maakohus jättis kostjate taotlused oma 5. jaanuari 2016. a määrusega rahuldamata. Kohus

põhjendas keeldumist TsMS § 267 lg 1 ja § 268 alusel.

9. Tsiviilasja arutati Viru Maakohtu 9. septembri 2016. a istungil. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostjad oleksid esitanud vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel (TsMS § 333 lg 1).

Kohtuistungi protokolli kohaselt ei olnud pooltel täiendavaid menetluslikke taotlusi, nad nõustusid

eelmenetluse lõpetamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades põhjendatud

kostjate apellatsioonkaebuses esitatud viide maakohtu poolsele menetluslikule rikkumisele (poole

seadusliku esindaja ja/või tunnistaja ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmine). Kohtul ei olnud

ka kohustust teha kostjatele ettepanekut esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid.

Asja materjalidest nähtuvalt avaldasid kostjad maakohtu menetluses pigem kahtlusi teemal, kas

laen tegelikult võlgnikule üldse välja maksti, samuti soovisid nad välja selgitada tehingu olemust,

tingimusi ja summa suurust. Ka kohtuistungil jäi kostjate esindaja peamiselt seisukohale, et on

kahtlus, kas laen tegelikult väljastati. Esitatud ei ole selgesõnalist väidet, et laen on tegelikkuses

tagastatud.

Kostjad ei ole esitanud OÜ Chrisman (pankrotis) arveldusarvete väljavõtteid tõendamaks, et

saadud laen on hagejale tagastatud, ega ole taotlenud ka kohtu kaasabi võlgniku pangakontode

2013. aasta väljavõtete saamiseks (TsMS § 236 lg 2). Kostjad on möönnud, et ei ole välistatud, et

raha tagastati sularahas. Seda asjaolu aga tulnuks tõendada kostjatel. Põhjendamatud on

apellantide etteheited maakohtule, mille kohaselt pidanuks kohus aktiivsemalt andma hagejale

võimaluse tema väidete tõendamiseks või et kohus oleks pidanud TsMS § 2681 alusel kuulama

kedagi üle omal algatusel sõltumata vastaspoole vastuväidetest.

Võlasuhte puudumist ei tõenda asjaolu, et võlgniku 2013. a majandusaasta aruanne ei sisalda

laenude nimekirja ega see, et 2013.a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustuste summa

ei kattu pankrotimenetluses esitatud nõuete summaga.

10. Eeltoodust lähtudes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud oma

oletuslikku väidet, mille kohaselt on hagejale tema poolt antud laen osaliselt või täielikult

tagastatud ning võlasuhe sellest tulenevalt kas osaliselt või täielikult lõppenud.

Seega on hagi õigesti rahuldatud ning maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel apellantide kanda.

Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja

kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile summas 330 eurot (ilma käibemaksuta).

Vastustaja lepinguline esindaja osutas vastustajale õigusabi 3 töötunni ulatuses, töötunni hinnaga

110 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas

tsiviilasja keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele summas 330 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole vastustaja taotlus mõista menetluskulud

apellantidelt vastustaja kasuks välja solidaarselt. Kostjatel puudub asjas solidaarne vastutus,

vastuväite esitamine võlgniku pankrotimenetluses ei ole seotud teiste isikute poolt võimalike

vastuväidete esitamisega. TsMS § 165 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud apellantidelt välja mõista

võrdsetes osades, s.o igalt apellandilt (kostjalt) à 82,50 eurot.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/