3-16-2702/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-2702 Määruse kuupäev ja koht 8. märts 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Maksuja Tolliameti 09.12.2016 intressinõude nr 13-3/190547 tühistamiseks 168,99 euro osas Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Tagastada XXX kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot XXX arvelduskontole nr EE771700017000973926. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) 09.12.2016 intressinõudes nr 13-3/190547 kohustas maksukohuslast XXX tasuma intressivõla kogusummas 482,29 eurot.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 28.12.2016 XXX kaebus MTA tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et intressinõue 09.12.2016 seisuga on 482,29 eurot ja maamaksu võlg 35 eurot. Kaebaja on 40% töövõimetu ning tema sissetulek on 150 eurot kuus. Kaebaja maksab juba aastaid MTA-le iga kuu 50 eurot, aga võlg ei vähene. 600 eurole lisandus veel 482 eurot intressivõlga aastas. Maamaks on iga aasta õigeaegselt tasutud, aga ikka on võlgnevus. Kaebaja tahaks ükskord selgust saada.

3. Tartu Halduskohus 24.01.2017 määruses jättis XXX kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas kaebajale, milliseid nõudeid ta saaks esitada ning et kohtu hinnangul on kaebajal kõige tulemuslikum nõuda MTA 09.12.2016 intressinõude nr 13-3/190547 tühistamist 168,99 euro osas, kuna MTA tunnistas 10.01.2017 otsuses nr 13-1/0011 09.12.2016 intressinõude 313,30 euro osas juba osaliselt kehtetuks ning seega kuulub jätkuvalt tasumisele 168,99 eurot. Kohus palus kaebajal oma nõue selgelt välja tuua. Lisaks tuleb kaebajal tasuda riigilõiv summas 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus ning märkida, millises menetlusvormis ta haldusasja arutamist soovib.

4. XXX esitas kohtule 26.01.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palub tühistada MTA 09.12.2016 intressinõue nr 13-3/190547 168,99 euro osas. Avaldusele on lisatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

2 5. Tartu Halduskohus 30.01.2017 määruses jättis XXX kaebuse teistkordselt käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus palus kaebajal märkida, millises menetlusvormis ta haldusasja arutamist soovib. Samuti palus kohus kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 38 lg 1 p-dest 7 ja 8 lähtudes esitada täiendavad asjaolud ning selgitada, miks MTA 09.12.2016 intressinõue nr 13-3/190547 on kaebaja hinnangul õigusvastane ning kuidas see kaebaja õigusi rikub. Samuti peab kaebaja võimalusel esitama seda kinnitavad tõendid. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 02.02.2017.

6. Tartu Halduskohus jättis 15.02.2017 määruses XXX kaebuse uuesti käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus andis kaebajale täiendava võimaluse kõrvaldada Tartu Halduskohtu 30.01.2017 määruses nimetatud puudused. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 25.02.2017.

Kohtu seisukoht

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Tartu Halduskohus andis kaebajale 30.01.2017 määruses ja 15.02.2017 määruses võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid käesoleva ajani ei ole kaebaja kohtule vastanud, kuigi on mõlemad kohtumäärused kätte saanud. Kaebaja sai viimase kohtu poolt 15.02.2017 koostatud määruse kätte 25.02.2017. Puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 26.02.2017 ning möödus 04.03.2017, mis oli laupäev. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega oli puuduste kõrvaldamise viimane päev 06.03.2017.

9. Kohus nendib, et igakordselt ei anna HKMS § 38 lg 1 p-des 7 ja 8 märgitud kaebuse faktilise põhjenduse või tõendite esitamata jätmine alust kaebuse tagastamiseks, kuid käesoleval juhul vastav alus esineb. Kohus on kaebajale kaks korda andnud võimaluse kaebust täiendavalt põhjendada või võimalusel esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Seega on kaebaja teadlik, et kaebuses esinevad kohtu hinnangul puudused, kuid ei ole pidanud vajalikuks kohtule vastata. Kaebaja ei ole kohut teavitanud ka asjaolust, et ta ei soovi või ei saa mingil põhjusel täiendavat teavet kohtule anda. Eelkirjeldatud olukorda võib Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2012 määruse nr 3-2-1-91-12 p-st 11 lähtudes pidada ka menetlusõiguste kuritarvitamiseks. Käesoleval juhul on ilme, et kaebajal puudub huvi haldusasja menetlemise suhtes.

10. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub tagastamisele ka tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik