2-15-7150/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7150

Tsiviilasi

Andrus Lillo hagi OOO Sovetskaja Zvezda, OOO

Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor

Romanovi vastu nõude tunnustamiseks OÜ Chrisman

(pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. märtsi 2016.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura,

Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

I

(kostja

I):

OOO

Sovetskaja

Zvezda

(Lifljandskaja tn 3, Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon)

Apellant II (kostja II): OOO Ljanskaja Manufaktura

(Lifljandskaja tn 3, Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon)

Apellant III (kostja III): Olexandr Kanevskyy (sünd.

XXX);

Apellant IV (kostja IV): Victor Romanov (sünd. XXX)

Apellantide esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja (hageja): Andrus Lillo (isikukood: XXXX);

esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 1. märtsi 2016. a otsus muutmata.

2. Jätta OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja

Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OOO

Sovetskaja Zvezda, OOO

Ljanskaja Manufaktura,

Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi kanda. Määrata

kindlaks Andrus Lillo menetluskulude rahaline suurus

summas 396 eurot (sh käibemaks).

4. Mõista OOO-lt Sovetskaja Zvezda välja 99 eurot Andrus

Lillo kasuks menetluskulude katteks.

5. Mõista OOO-lt Ljanskaja Manufaktura välja 99 eurot

Andrus Lillo kasuks menetluskulude katteks.

6. Mõista Olexandr Kanevskyy’lt välja 99 eurot Andrus

Lillo kasuks menetluskulude katteks.

7. Mõista Victor Romanovilt välja 99 eurot Andrus Lillo

kasuks menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Andrus Lillo (hageja) esitas 11.05.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu nõude

tunnustamiseks OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada tema

nõuet OÜ Chrisman pankrotimenetluses summas 62 476,92 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 23.09.2014 määrusega välja OÜ Chrisman

(võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Hageja esitas 13.10.2014

OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt hageja nõue

võlgniku vastu on 62 476,92 eurot.

Hageja ja võlgnik sõlmisid 03.06.2012 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis võlgnikule

laenu summas 22 000 eurot, tähtajaga kuni 31.08.2012, intressiga 7 % aastas ja viivise määraga

0,05% viivitatud summast päevas. Leping täideti 03.07.2012 (õige kuupäev on 04.07.2012, mis

tuleneb konto väljavõttest, seega nõudeavalduses on vale kuupäev: 03.07.2012) pangaülekande

tegemisega, mida kinnitab hageja konto väljavõte, kuid laenusaaja (võlgnik) ei ole viidatud

kohustusi, sh põhivõla tagastamise kohustust, täitnud. Sellest tulenevalt moodustub nõue viidatud

lepingu eest järgnevalt: põhivõla tagastamise nõue 22 000 eurot, intressid 246,44 eurot ja viivised

7986 eurot, s.o kokku 30 232,44 eurot. Täpne võlgnevuse arvestus on toodud nõudeavalduses.

Hageja ja võlgnik sõlmisid 03.09.2012 teise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja võlgnikule

laenu summas 24 000 eurot, tähtajaga kuni 31.10.2012, intressiga 7 % aastas ja viivise määraga

0,05 % viivitatud summast päevas. Leping täideti 03.09.2012 pangaülekande tegemisega, mida

kinnitab hageja konto väljavõte, kuid laenusaaja (võlgnik) ei ole viidatud kohustust, sh põhivõla

tagastamise kohustust, täitnud ja sellest tulenevalt moodustub nõue viidatud lepingu eest

järgnevalt: põhivõla tagastamise nõue 24 000 eurot, intressid 264,48 eurot ja viivised 7980 eurot,

s.o kokku 32 244,48 eurot. Täpne võlgnevuse arvestus on toodud nõudeavalduses.

Viidatud laenulepingutest tulenev hageja nõue võlgniku vastu on kokku seega 62 476,92 eurot.

Võlgnik OÜ Chrisman (pankrotis) ei ole nõuetekohaselt täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud

ülalviidatud laenulepingutest tulenevat laenu tähtaegse tagasimaksmise kohustust.

OÜ Chrisman (pankrotis) 10.04.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise

koosoleku protokolli kohaselt pani haldur muu hulgas kaitsmisele ka hageja kõnealuse nõude

võlgniku vastu. Nimetatud nõudele esitasid vastuväite OOO Sovetskaja Zvezda (kostja I),

OOO Ljanskaja Manufaktura (kostja II), Olexandr Kanevskyy (kostja III) ja Victor Romanov

(kostja IV) täies ulatuses, mistõttu hageja nõue jäi OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses

tunnustamata. Kostjate vastuväide nõudele on alusetu ning täielikult põhjendamata. Hageja leiab,

et nõudele esitatud vastuväide on pelgalt formaalne ja seega põhjendamatu ning sellest tulenevalt

puudub alus hageja nõude tunnustamata jätmiseks.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta hagiavaldus rahuldamata.

Hageja esitas laenusummade ülekandmise tõendamiseks konto väljavõtte, kuid selle põhjal jääb

ebaselgeks, kes kandis raha OÜ Chrisman kontole. Tõendatud ei ole hageja väide selle kohta, et

tema kandis väljavõttes märgitud summad OÜ Chrisman kontole.

Hageja ei ole esitanud nõude arvestust, selge ei ole kõrvalnõuete suuruse kujunemine. Seetõttu

ei saa kostjad lugeda esitatud nõuet selgeks ega põhjendatuks.

OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruande kohaselt olid 31.12.2013 seisuga OÜ Chrisman

laenukohustused kokku 120 569 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et

laenunõuetena käsitatavad nõuded ületavad oluliselt OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta

aruandes kajastatud laenukohustuste summat.

Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit oma väite kohta, et talle jäi tagastamata laen ja tasumata

laenu kasutamisega seotud kõrvalkulud. OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruandest tuleneb,

et perioodil 31.12.2012 kuni 31.12.2013 vähenesid OÜ Chrisman laenukohustused 170 122

eurost 120 569 euroni, mis võimaldab eeldada, et hageja väide selle kohta, et tema poolt

väljaantud laen jäi täiesti tagastamata, ei vasta tõele.

Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on ebapiisavad selleks, et tuvastada väljaantud

laenu summat ja muid laenu väljaandmisega ja tagastamisega seotud asjaolusid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 1. märtsi 2016 otsusega hagi ja tunnustas Andrus Lillo nõuet

OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses summas 62 476,92 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

300 eurot riigilõivu ja 858 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja OÜ Chrismani (pankrotis) vahel on sõlmitud kaks

laenulepingut, mille alusel kandis hageja OÜ-le Chrisman (pankrotis) laenusumma. Tõendeid

laenu tagastamise kohta esitatud ei ole. Kostjad vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul hageja

nõudele vastu, kuid vastuväiteid ei põhjendanud.

Kostjate väide, nagu ei oleks hageja tõendanud lepingute alusel laenu ülekandmist OÜ-le

Chrisman, ei ole põhjendatud. Hagejad on esitanud kohtule Andrus Lillo Swedbanki

kontoväljavõtte (tl 9), mille kohaselt on ta kandnud OÜ-le Chrisman 04.07.2012 laenulepingu

alusel 22 000 eurot ja 03.09.2012 laenulepingu alusel 24 000 eurot. Kohtuistungil veendus

kostjate esindaja, et tegemist on hageja konto väljavõttega.

Ka ei ole põhjendatud kostjate väide, nagu ei oleks hageja esitanud nõudesumma põhjendatud

arvestust. Nõude sisu, aluse ja arvestuse esitas hageja 13.10.2014 nõudevalduses (tl 6).

Laenulepingute sõlmimise põhjusi ja laenu kasutamist selgitas 19.02.2016 kohtuistungil kostja

tunnistaja, tolleaegne OÜ Chrisman juhatuse liige Mikhail Malyshev. Tema ütluste kohaselt andis

hageja OÜ-le Chrisman sihtotstarbelist laenu seadmete ostmiseks. Seadmed paigaldati Narva ja

kostja II oli toodangu põhiline ostja ja müüja Vene turul. Tunnistaja sõnade kohaselt tootmine

küll käib, kuid see ei too sisse piisavalt raha.

Kostjate viidet OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruandele ja väidet, nagu tõendaks

vaidlusaluste laenulepingute alusel laenu tagastamist majandusaasta aruandes näidatud

laenukohustuste vähenemine, ei saa käsitleda laenusumma tagastamise tõendina.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja

Victor Romanov (apellandid) esitasid Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palusid maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus

rahuldamata.

Apellantide ja hageja vahel puudub praeguses menetlusstaadiumis vaidlus selles, et hageja andis

OÜ-le Chrisman laenu, kuid viidates OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruande andmetele

leidsid apellandid, et lähtudes majandusaasta aruande andmetest ei ole välistatud, et hageja sai

laenu osaliselt tagasi. OÜ Chrisman 2013.a. majandusaasta aruanne kajastab, et seisuga

31.12.2013 olid OÜ Chrisman laenukohustused kokku 120 569 eurot.

Apellandid

esitasid

kohtule

dokumendid

OÜ

Chrisman

pankrotitoimikust.

Kuna

pankrotiavalduse ja majandusaasta aruande andmed erinevad omavahel, tegid apellandid sellest

järelduse, et laen võidi osaliselt või täies mahus hagejale tagastada. Seega tulnuks kontrollida

OÜ Chrisman pangakontode operatsioone, mida aga tehtud ei ole.

Apellandid esitasid oma etteheidete tõendamiseks ka 04.09.2014 ajutise pankrotihalduri aruande,

milles puuduvad igasugused viited sellele, et OÜ-l Chrisman olid pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga laenukohustused hageja ees. Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et hageja nõuded

ei olnud kajastatud 2013. a majandusaasta aruandes. OÜ Chrisman juhatuse liige Mihhail

Malyshev ei suutnud ärakuulamisel selgelt kirjeldada laenu andmise asjaolusid. Mihhail

Malyshevi selgituse kohaselt on kõik OÜ Chrisman poolt saadud laenud kajastatud

raamatupidamises, kuid nagu eelpool viidatud, puuduvad OÜ Chrisman raamatupidamises

andmed hageja laenu kohta.

Eelviidatud faktilised asjaolud annavad alust eeldada, et laen oli OÜ Chrisman pankroti

väljakuulutamise päevaks hagejale tagastatud. Sellest lähtudes on apellandid seisukohal, et

hageja nõue ei ole tõendatud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuse alus ebaselge. Apellandid kordavad vaid oma esimeses

kohtuastmes esitatud seisukohti, millele maakohus on oma lahendis ka seisukohad andnud.

Samas ei ole apellandid ka täpsustanud, kuidas ei ole maakohus kõiki tõendeid arvestanud ning

kuidas oleks see kaasa toonud vale kohtuotsuse tegemise maakohtu poolt. Kaevatav otsus on

seaduslik ja põhjendatud.

Paljasõnaline ning oletuslik on apellantide viide, mille kohaselt „apellandid viidates

OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruande andmetele, leidsid et lähtudes majandusaasta

aruande andmetest ei ole välistatud, et hageja sai laenu osaliselt tagasi“. Tegemist on ilmselgelt

oletusliku väitega, mis ei vasta ka tegelikkusele. Apellandid ei ole oma oletuslikku väidet

millegagi tõendanud. Vastustaja märgib, et OÜ Chrisman aastaaruanne kajastab vaid üldisi

andmeid ning selle põhjal ei ole võimalik väita, et vaidlusalune konkreetne laen oli vastustajale

tagastatud. Lisaks katab OÜ Chrismani aastaaruandes kajastatud lühi- ja pikaajaliste

laenukohustuste maht kordades vastustajale antud laenu. Maakohus on õigesti märkinud, et

laenulepingute sõlmimise ja nende alusel võlgnikule laenu väljamaksmise üle vaidlust ei ole,

samas ei ole esitatud tõendeid laenu tagastamise kohta. Eeltooduga on nõustunud ka apellandid

oma apellatsioonkaebuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

7. Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta kostjad (apellandid) laenusuhte tekkimist hageja ja

pankrotivõlgniku vahel (2012. a sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel hageja kandis

võlgnikule üle kokku 46 000 eurot). Samuti ei ole vaidlustatud nõude arvestust, sh kõrvalnõuete

kujunemist.

Sisuliselt tuginevad apellandid üksnes väitele, et ehkki võlasuhe 2012. aastal tekkis, siis

2013. aasta jooksul tagastati laen hagejale ning sellega seoses võlasuhe lõppes (VÕS § 186 p 1).

Seejuures ei ole apellandid siiski esitanud kindlat väidet, et võlasuhe on täies ulatuses lõppenud,

vaid on üksnes oletanud, et „ei ole välistatud, et laen võidi 2013. aastal hagejale täies ulatuses või

osaliselt tagastada.“

TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kostjatel tõendada oma väidet, mille kohaselt laen tagastati

hagejale täielikult või osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole seda

asjaolu tõendanud.

Kostjad on tuginenud võlgniku 2013. a majandusaasta aruandele, millest nähtub, et võlgniku

laenukohustused vähenesid majandusaasta jooksul 170 122 eurolt 120 569 euroni, kuid see

asjaolu ei ole piisav tuvastamaks, missugused konkreetsed laenukohustused täideti ning kas see

hõlmas mingis osas ka hagejalt saadud laenu.

8. Maakohtule ei ole alust ette heita menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel ja

hindamisel. Asja materjalidest nähtub, et 28.01.2016. a maakohtu istungil avaldasid kostjad soovi

tutvuda võlgniku kontoväljavõtetega, kohus andis kostjatele tähtaja pöörduda kontoväljavõtetega

tutvumiseks pankrotihalduri poole. Seejärel esitasid kostjad maakohtule mitmesuguseid

pankrotimenetlusega seotud dokumente, sh ajutise halduri/pankrotihalduri aruanded ja

majandusaasta aruanded. Aruannetest nähtub, et võlgnikul olid arveldusarved AS Citadele Banka

Eesti filiaalis ja Swedbank AS-is, kuid pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitatud. Asja

materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid pöördunud pankrotihalduri poole teabe saamiseks

konkreetselt võlgniku pangakontodelt 2013. aasta jooksul teostatud väljamaksete kohta.

Maakohtu 19.02.2016. a protokollist nähtub, et pooltel ei olnud täiendavaid menetluslikke

taotlusi, nad nõustusid eelmenetluse lõpetamisega. Kostjad ei taotlenud ka kohtu kaasabi

võlgniku pangakontode 2013. aasta väljavõtete saamiseks (TsMS § 236 lg 2).

Asjaolu, et 2013.a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustuste summa ei kattu

pankrotimenetluses esitatud nõuete summaga, ei anna alust tuvastamaks, et hageja nõue on

võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust täidetud. Hageja nõude puudumist ei tõenda ka see,

et võlgniku juhatuse liige ei suutnud kirjeldada laenu andmise asjaolusid ning et võlgniku

raamatupidamises puudusid andmed hagejalt saadud laenu kohta.

Eeltoodust lähtudes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud oma

oletuslikku väidet, mille kohaselt on hagejale tema poolt antud laen osaliselt või täielikult

tagastatud ning võlasuhe sellest tulenevalt kas osaliselt või täielikult lõppenud.

Seega on hagi õigesti rahuldatud ning maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel apellantide kanda.

Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja

kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile summas 396 eurot (sh käibemaks).

Vastustaja lepinguline esindaja osutas vastustajale õigusabi 3 töötunni ulatuses, töötunni hinnaga

110 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas

tsiviilasja keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele summas 396 eurot (sh käibemaks).

Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole vastustaja taotlus mõista menetluskulud

apellantidelt vastustaja kasuks välja solidaarselt. Kostjatel puudub asjas solidaarne vastutus,

vastuväite esitamine võlgniku pankrotimenetluses ei ole seotud teiste isikute poolt võimalike

vastuväidete esitamisega. TsMS § 165 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud apellantidelt välja

mõista võrdsetes osades, s.o igalt apellandilt (kostjalt) à 99 eurot.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/