1-16-5215/44 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-5215

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-5215

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.J tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu L.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 01.03.2017. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuu ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada L.J järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.J kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75

sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada L.J-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

3. L.J-i määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. L.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja L.J-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 10.02.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 25.08.2016. a kohtuotsusega tunnistati L.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu ja 13-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 12.04.2016. a ja lõpp on 25.08.2017. a.

L.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, töötanud ei ole ega ole soovinud osaleda ka

sõltlastele suunatud grupitöödes. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama

minna Xxxx, vabanemisjärgne töökoht on olemas, kuid puudub positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik.

L.J-i

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on L.J kindlustatud eluja töökohaga, kuid puuduvad toetavad isikud ning lähedastega on suhted katkenud.

L.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

3

Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab

L.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on

ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör L.J-ile katseaja määramist 6-kuuks ja tema allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6-kuuks, leidis, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik L.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-

korral kriminaalkorras karistatud ja korduvalt on viibib reaalses vangistuses, praegu kannab karistust varguse toimepanemise eest grupis, varasemalt on karistatud varguste ja suures koguses narkootilise aine omamise ja edasiandmise eest. Vägivalda ta kasutanud ei ole. Vangistuses kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, töötanud ta ei ole ega ole

soovinud osaleda ka sõltlastele suunatud grupitöödes. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetav ei näe alkoholi tarbimises probleemi, kuid tunnistab, et on olnud kuriteo toimepanemise ajal korduvalt alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamine ei muuda isikut vägivaldseks, kuid soosib mõtlematut käitumist. L.J on 2002. a karistatud suures

koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest. Viimati tarvitas ta väidetavalt amfetamiini 07.01.2016. a. Vanglas ei soovinud kinnipeetav sõltuvusega tegeleda, väites, et saab oma sõltuvusega ise hakkama, kuigi saabumisel vanglasse tunnistas nii narkootikumide tarbimist kui süstimist. Kinnipeetaval ei ole subkultuurilisi ilminguid esinenud ja vanglas on ametnikega suhtlemisel viisakas. L.J-i empaatiavõime on vähene, arvestab eelkõige enda vajaduste

ning probleeme lahendab impulsiivselt ja ühekülgselt. Vabaduses on ta varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on L.J kindlustatud vabanemisjärgselt eluja

töökohaga, kuid puudub positiivselt toetav võrgustik, kuna isiku vanemad on surnud ja teiste lähedastega on suhted katkenud. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada L.J-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. L.J on ärakandmata karistusaeg alla 6 kuu, mistõttu on see aeg piisavalt pikk aeg andes L.J-ile

võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 %. Prokurör ja vangla toetavad L.J-i tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist.

Kohus arvestab ka sellega, et L.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks

kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata L.J-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/