1-08-14807/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.aprillil 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 31.märtsil 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-14807 Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi F.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 5.veebruarist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.K Prokurör Veera Kremez Süüdistatav

F.K (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Toomas Pilt RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 5.veebruarist 2009.a. F.K suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist

2 tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 5.veebruari 2009.a. otsusega süüdi tunnistada F.K

KarS § 199 lg 2 p 4,7,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2008.a. –

21.10.2008.a. (s.o. 2 päeva) ja 23.12.2008.a. (s.o. 1 päev), kokku 3 päeva lugeda karistusaja hulka. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada, võtta

F.K vahi alla kohtusaalis. Karistusaja alguseks lugeda F.K vahi alla võtmise päev 05.02.2009.a. Välja mõista F.K-lt:

- 10 000.- krooni Ü. K. (XXXXXXX XXX XXX-XX, XXXXXXX) kasuks:

- 749,- krooni S. AS kasuks.

Välja mõista F.K-lt (ik XXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXXX) riigituludesse sundraha 525,-krooni . KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasud summas 2283,30 krooni jätta riigi kanda.

F.K mõisteti süüdi neljas varguse episoodis ja muuhulgas ka selles,

et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, grupis kohtueelsel

uurimisel tuvastamata isikuga 15.02.2008.a. kell 17.20 võttis Hansapanga

pangaautomaadist, mis asub aadressil Tallinn XXXXXXX X, kasutades Ü. K.´e

Hansapanga pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja PIN – koodi, Ü. K.´e arvelt sularaha summas 10 000,- krooni, tekitades sellega Ü. K.´ele materiaalset kahju summas 10 000,- krooni.

APELLATSIOONI SISU JA MENTLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav ei vaidlusta ei oma süüd ega ka kohtu poolt mõistetud karistust.

Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav ainult kannatanu Ü. K.e kasuks temalt 10000 krooni väljamõistmist. Apellant selgitab jätkuvalt, et on küll süüdi Ü. K.elt

10000 krooni varguses, kuid ei pea õiglaseks, et temalt see summa välja mõisteti. Leiab, et kohus pidanuks temalt välja mõistma ainult 1000 krooni, s.o. summa, millise tema isiklikult varastatust endale sai. Ta võttis tuttava A. nimelise

3

meesterahva palvel pangaautomaadist küll välja 10000 krooni, kuid A. andis temale sellest 1000 krooni. Kuna tema ei ole süüdi selles, et A. nimelist kuriteo

kaastäideviijate ei ole suudetud leida, siis peab kogu summa väljamõistmist temalt ebaõiglaseks.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus.

Maakohtu otsusega on tuvastatud, et süüdistatav pani 10000 krooni varguse

pangaautomaadist toime grupis eeluurimisel tuvastamata isikuga. Vargusega

tekitati kahju Ü. K.ele 10000 krooni. Kuna teist varguse kaastäideviijat ei ole

tuvastatud, on tema suhtes kriminaalmenetlus eraldatud käesolevast menetlusest.

Kohtukolleegium peab vajalikuks apellandile selgitada, et kahju hüvitamise otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas üks kahju tekitajatest varjab tahtlikult varguse kaastäideviija nime või ei ole kaastäideviijat suudetud uurimisorganite

poolt tuvastada. Kahju hüvitamisel priviligeeruvad kannatanu huvid. Kahju

hüvitamise eesmärk on kannatanule tekitatud kahju hüvitamisega taastada olukord, milles ta oleks olnud, kui temale ei oleks kahju tekitatud.

Vastavalt VÕS prg.-le 137 lg 1 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud

kannatanu ees solidaarselt. Sellisel juhul kui varalise kahju on tekitanud

süüdistatav koos teise isikuga, kelle suhtes asi eraldati omaette menetlusse,

paneb kohus süüdistatavale kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes

süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt

varem süüdimõistetuga. Samas selgitab kolleegium, et üldnormina reguleerib

vastutuse jagunemist solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes VÕS § 137 lg 2, millest tulenevalt jaguneb see vastutus "võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige

kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab". Kuid ka viimatinimetatud säte ei kuulu

kohaldamisele süüdistatava ja kannatanu vahelises suhtes ehk siis selle

otsustamisel, milline summa igalt solidaarvõlgnikult kannatanu kasuks välja

mõista, vaid alles siis, kui kahju tekitanud isikud asuvad lahendama küsimust

sellest, kui palju igaüks peab hüvitatud kahjust enda kanda võtma. Kui

süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt, ei määra asjaolu,

millistelt süüdistatavatelt kuriteoga tekitatud kahju kriminaalmenetluses

kannatanu kasuks välja mõistetakse, ära seda, kuidas jaotub vastutus kahju

tekitanud süüdistatavate omavahelises suhtes. Küsimust vastutuse jaotumisest

4

kuriteoga kahju tekitanud isikute omavahelises suhtes ei lahendata kannatanu

tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab

kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 5.veebruarist 2009.a. F.K suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Paavo Randma