3-17-159/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-159

Haldusasi

Radix

Hoolduse

OÜ

kaebus

riigihankes

„Teenuste

kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita

ja Vanalinn)“ Tallinna Keskkonnaameti ning Baltic Waste

Management OÜ ja Tapa Autobussipark OÜ vahel

29.12.2016 sõlmitud hankelepingu nr 1-6.1/250 tühisuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (pakkuja) – Radix Hoolduse OÜ, volitatud esindaja

v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja

(hankija)

–

Tallinna

linn

(Tallinna

Keskkonnaameti kaudu), volitatud esindajad Kristel

Kivijärv ja Kristjan Mark

Kolmandad

isikud

(ühispakkujad)

–

Baltic

Waste

Management OÜ, volitatud esindaja juhatuse liige Kaido

Laanjärv

Tapa Autobussipark OÜ.

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 16.02.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Radix Hoolduse OÜ taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

2. Jätta Radix Hoolduse OÜ kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 17.03.2017

(HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-159

2(14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi hankija) avaldas 16.09.2014 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete

kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ (viitenumber 154895) hanketeate (HT). Riigihange

on jagatud kaheks osaks: osa 1 Pirita jäätmeveopiirkond nr 13 ja osa 2 Vanalinna

jäätmeveopiirkond nr 8. Riigihankes esitas pakkumuse mh Radix Hoolduse OÜ.

2. Hankija 05.08.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/70 kvalifitseeriti pakkujad (sh Radix Hoolduse

OÜ), tunnistati pakkujate pakkumused vastavaks ja lükati tagasi Radix Hoolduse OÜ pakkumus

kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus.

3. Radix Hoolduse OÜ vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi VAKO) hankija

05.08.2016 käskkirja nr 4-4.1/70 osas, millega lükati tagasi tema pakkumus (vaidlustuse nr 181-

16/154895). VAKO 30.08.2016 otsusega vaidlustuses nr 181-16/154895 jäeti Radix Hoolduse

OÜ vaidlustus rahuldamata (VAKO otsus on jõustunud).

4. Hankija 24.10.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/79 tunnistati riigihanke „Teenuste kontsessiooni

andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ osas 2 (Vanalinna

jäätmeveopiirkond nr 8) edukaks pakkumuseks Baltic Waste Management OÜ ja Tapa

Autobussipark OÜ ühispakkumus.

5. Hankija sõlmis Baltic Waste Management OÜ-ga ja Tapa Autobussipark OÜ-ga

29.12.2016 hankelepingu Vanalinna jäätmeveopiirkonnas nr 8.

6. Hankija avaldas 05.01.2017 riigihangete registris riigihanke „Teenuste kontsessiooni

andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ aruande, mille kohaselt sõlmisid

hankija ning Baltic Waste Management OÜ ja Tapa Autobussipark OÜ 29.12.2016

hankelepingu Vanalinna veopiirkonnas, hankelepingu tähtaeg on 60 kuud ja täitmise tähtpäev

31.03.2022.

7. Radix Hoolduse OÜ esitas 24.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihankes

„Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ Tallinna

Keskkonnaameti ning Baltic Waste Management OÜ ja Tapa Autobussipark OÜ vahel

29.12.2016 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamisnõudes.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

8. Hankeleping on haldusleping, mille peale esitatud tuvastamiskaebuse lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse. Kaebaja võib pöörduda kaebusega otse halduskohtusse, kuivõrd

hankelepingu tühisuse tuvastamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel

puudub VAKO-l pädevus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus nr 3-14-50168, p 14).

9. Hankelepingu sõlmimine 1 aasta ja viis kuud pärast HT-s ja hankedokumentides (HD)

sätestatud

tähtpäeva,

rikub

kaebaja

õigust

võrdsele

kohtlemisele

koosmõjus

ettevõtlusvabadusega. Riigihangete seadus (RHS) on kehtestatud mh nõukogu 21. detsember

1989 vastu võetud direktiivi 89/665 (edaspidi direktiiv 89/665) rakendamiseks. Direktiivist

89/665 ei tulene, et hankija otsuse peale kaebuse esitamiseks peab kaebaja olema pakkuja või

taotleja RHS § 117 lg 1 mõttes. Direktiivi 89/665 art 1 lg 3 on otsekohalduv ja annab kaebajale

õiguse taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist (vt Euroopa Kohtu 22.06.1989 otsus

kohtuasjas 103/88, p-d 29-33; 14.06.2007 otsus kohtuasjas C-6/05, p 43; Riigikohtu 16.06.2010

otsus asjas nr 3-3-1-36-10, p-d 20-21). Vaidlustuse esitamise õiguspäraseks huviks on ka uue

3-17-159

3(14)

hankemenetluse läbiviimise taotlemine eesmärgiga selles osaleda (vt Euroopa Kohtu

05.04.2016 otsus kohtuasjas C-689/13, p-d 26-29). Tõik, et kaebaja pakkumus on jõustunud

haldusaktiga tagasi lükatud, ei takista kaebaja õigust taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist

(vt Euroopa Kohtu 11.01.2005 otsus kohtuasjas C-26/03, p 40). Kaebajal on võimalik taotleda

endaga hankelepingu sõlmimist uues hankes. Uuel riigihankel osalemise võimalust on pidanud

halduskohtumenetluses kaitstavaks õiguseks ka Tallinna Ringkonnakohus 03.10.2006 otsuses

nr 3-06-647 (p 11). Samasisulist seisukohta väljendas ka Euroopa Kohus oma 05.04.2016

otsuses kohtuasjas C-689/13 (p-d 27-28). Hankes osalenud pakkuja kaebus hanke võitnud

isikule suunatud otsuste tühistamiseks on lubatav sõltumata sellest, kas kaebaja pakkumus on

välja valitud või mitte (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsus asjas nr 3-3-1-31-11, p-d 16-17 ning neis

viidatud Euroopa Kohtu otsused; Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus nr 3-06-647, p

11).

10. Hankelepingu täitmise algustähtpäev (01.04.2017) on 1 aasta ja 5 kuud hiljem, kui HT-s ja

HD-s sätestatud hankelepingu täitmise algustähtpäev. Seega on hankeleping sõlmitud vastuolus

HT ja HD tingimustega ning hankeleping on tühine (RHS) § 3 p-d 2 ja 3, TsÜS § 87). HT punkti

II.3) järgi on hankelepingu kestus 60 kuud. Tehnilise kirjelduse p 1 alusel on hankega tellitava

teenuse sisuks hankega hõlmatud jäätmete tekkekohal kogumine, kogumisvahendite

tühjendamine ja transportimine käitluskohta. Päev, milleks hiljemalt peab pakkuja tagama

jäätmeveokite omandi või kasutusõiguse, on hankega tellitava teenuse osutamise algustähtpäev.

HD punkti 2.5 järgi on hankega tellitava teenuse osutamise eeldatav alustamise aeg mh

Vanalinna veopiirkonnas nr 8, 01.11.2015. HD p-s 2.5 ei ole tegemist hankega tellitava teenuse

osutamise eeldatava algustähtpäevaga, vaid konkreetse algustähtpäevaga. VAKO 30.08.2016

otsuse vaidlustuses nr 181-16/154895, p-s 10.4 on märgitud, et sõna „eeldatav“ tavatähendus

(„Eesti keele seletav sõnaraamat“ märgib sõna „eeldama“ selgituseks arvama, tõenäoliseks

pidama, oletama) ei ole vastuolus seisukohaga, et Tehnilise kirjelduse p-st 6 tulenevalt olid

pakkujad seotud HD-le lisatud Exceli failidest tuleneva teenuse mahuga; sõna „eeldatav“

tavatähendus ei võimalda järeldust, et pakkujad võisid HD-le lisatud Exceli failides hanke mahu

kohta toodud andmete asemel lähtuda neile teadaolevatest andmetest või oma kogemustest.

Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus pakkujad on hankija esitatud andmetega seotud, kuid

hankija ise nende andmetega seotud ei ole. HD sätteid tuleb tõlgendada mõistlikult ja

eesmärgipäraselt (Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsus nr 3-16-139, p 11). Hankija

eesmärk on olnud sõlmida Vanalinna veopiirkonnas hankeleping ajavahemikus 01.11.2015-

31.10.2020.

11. Ilmselgelt ei ole hankemenetlus läbipaistev, kui hankija võib omal vabal valikul muuta

hankelepingu täitmise algustähtpäeva ning leppida kokku, et hankelepingu täitmine algab 1

aasta ja 5 kuud pärast hanketingimustes kehtestatud hankelepingu täitmise algustähtpäeva. Seni

kuni pakkumise kutse dokumente kui eelhaldusakte ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkuja peavad pakkumise kutse

dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma (vt Riigikohtu 14.04.2010 otsuse nr 3-3-1-99-09, p-

le 16; 12.12.2011 otsuse nr 3-3-1-52-11, p-le 21; 29.11.2012 otsuse nr 3-3-1-19-12, p-le 16).

Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema

hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni ning et

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõuded kuuluvad ka Eesti siseriiklikus õiguses riigihanke

korraldamise üldpõhimõtete hulka (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsuse nr 3-3-1-31-11, p-d 16 ja

17; Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2013 otsus nr 3-12-631). Kuigi hankelepingu sõlmimist

reguleerivast RHS §-st 69 otseselt nõudeid lepingu sisule ei tulene, saab sätet tõlgendada vaid

viisil, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud

hankedokumentides (vt Riigikohtu 10.10.2014 otsus nr 3-1-1-46-14). Hankelepingut ei tohi

sõlmida, kui ei ole järgitud RHS § 3 põhimõtteid ning et sellise keelu mõtteks on tuua kaasa

3-17-159

4(14)

keelu rikkumisega sõlmitud vaidlustatud tehingu tühisus (vt Riigikohtu 27.10.2010 otsuse nr 3-

3-1-66-10, p 18).

12. Hankeleping on sõlmitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (edaspidi

direktiiv 2004/18) artiklit 2 rikkudes ning on Euroopa Kohtu praktika kohaselt tühine. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 vastu võetud direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18 kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2014/24) ei ole käesolevas

vaidluses asjakohane (vt Euroopa Kohtu 07.04.2016 otsus kohtuasjas C-324/14, p-d 82-85).

Direktiivi 2004/18 artikli 2 järgi kohtlevad ostjad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt

ning tegutsevad läbipaistval viisil. Viidatud artiklist tuleneb võrdse kohtlemise põhimõte,

millest omakorda läbipaistvuse tagamise kohustus (vt Euroopa Kohtu 29.02.2012 otsus

kohtuasjas C-599/10, p 25). Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud

tingimustest ning kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord peavad olema nii

hanketeates kui ka tehnilistes tingimustes sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt,

võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel

pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada (vt Euroopa Kohtu

06.11.2014 otsus kohtuasjas C-42/13, p-d 42-44). Euroopa Üldkohus leidis 20.03.2015 otsuses

kohtuasjas T-415/10 (p-d 80 ja 133), et kui hankija määratleb hankemenetluses tingimused,

mida ta kavatseb pakkujatele seada, piirab ta oma kaalutlusõigust; hankija ei tohi tema poolt

seatud tingimustest kõrvale kalduda ilma, et ta rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet; hankija on

seotud tema kehtestatud tingimustega sõltumata sellest, kas need on hankija poolt määratletud

olulistena või mitte; olulised on tingimused, mille puhul saab mõistlikult tähelepanelik ja hoolas

ettevõtja aru, et need tingimused on kohustuslikud ega ole vähetähtsad.

13. Hankeleping on sõlmitud vastuolus RHS § 36 lg-ga 1 ning on seetõttu TsÜS § 87 alusel

tühine. Hankija ei ole HT-s ega HD-s näinud selgelt ja detailselt ette võimalust teenuse

osutamise tähtaega hankemenetluse lõppemise järgselt muuta, mistõttu oli hankija kohustatud

sõlmima hankelepingu hanketingimustes näidatud algustähtpäevaga 01.11.2015 (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsus nr 3-14-52324, p-d 14-15; VAKO 23.08.2013 otsus

vaidlustuses nr 193-13/139462, p-d 8 ja 11; Rahandusministeeriumi 08.11.2013 ettekirjutuse

tegemise kavatsus, p-d 4.3 ja 4.5). Selle keelu rikkumise tagajärjeks on tuua kaasa sõlmitava

hankelepingu tühisus (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-66-10, p-d 17-19). Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsuse nr 3-14-52324 p-des 14-15 on märgitud, et olgugi, et

hanketeate vorm kajastab hankelepingu kestust kavandatavate kuupäevadena, ei anna see alust

eeldada, et vastavaid kuupäevi ei pea hankel osalemisel ja hankelepingu sõlmimisel aluseks

võtma; vastupidi kavandatavate kuupäevade osas tuleb eeldada või vähemalt arvestada

võimalusega, et leping sõlmitakse samade kuupäevadega; kuna hankija ei näinud

hanketingimustes selgelt ja detailselt ette võimalust muuta pärast hankemenetluse lõppemist

tööde teostamise tähtaega, siis oli hankija kohustatud sõlmima hankelepingu hanketingimustes

näidatud lõpptähtpäevaga.

14. Hankelepingu sõlmimine täitmise algustähtpäevaga 01.04.2017 tähendab HT ja HD olulise

tingimuse (hankelepingu täitmise tähtpäev) muutmist, mistõttu peab hankija Euroopa Kohtu

19.06.2008 otsuse (kohtuasi C-454/06) ja 07.09.2016 otsuse (kohtuasi C-549/14) alusel läbi

viima uue riigihanke. Hankelepingu tingimuste oluline muutmine, mis toob kaasa kohustuse

viia läbi uus hankemenetlus, on: 1) hankelepingu ulatust laiendatakse olulisel määral

tingimustega, mida ei olnud enne ette nähtud; 2) muudetakse hankelepingu majanduslikku

tasakaalu pakkuja kasuks; 3) kavandatavad muudatused, kui need oleksid sisaldunud algsetes

hanketingimustes, oleksid lubanud hankemenetluses osaleda teistel pakkujatel või oleks

edukaks tunnistatud mõni muu pakkumus (Euroopa Kohtu 07.09.2016 otsus kohtuasjas C-

549/14, p 28). Kui pakkujad oleksid teadnud, et hankelepingu täitmise algustähtpäev on

01.04.2017, siis oleksid pakkujate pakkumised oluliselt erinenud. Lisaks oleksid hankes

3-17-159

5(14)

osalenud teised isikud, eeskätt välismaised ettevõtjad, kes vajavad pakkumuse koostamiseks ja

olukorraga tutvumiseks kohalikest ettevõtjatest oluliselt rohkem aega (vt Euroopa Kohtu

07.09.2016 otsus kohtuasjas C-549/14, p 21).

15. Hankelepingu sõlmimine algustähtpäevaga 01.04.2017 annab kolmandatele isikutele

olulise õigusvastase konkurentsieelise. Kolmandad isikud ei ole senini kordagi osutanud

korraldatud jäätmeveoteenust ning peavad kõik teenuse osutamiseks vajalikud vahendid

hankima. Mida pikem on hankelepingu täitmiseks jääv ajavahemik, seda paremini saavad

kolmandad isikud hankelepingu täitmiseks ette valmistada.

16. Kaebuse lahendamiseks on vajalik taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes

küsimustes: 1) kas direktiivi 89/665 artikli 1 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et pakkujal, kelle

pakkumus on hankemenetluses õiguspäraselt tagasi lükatud, on õigus nõuda hankelepingu

tühisuse tuvastamist ja uue hankemenetluse läbiviimist põhjusel, et sõlmitud hankelepingu

tingimused erinevad oluliselt hankedokumentide tingimustest; 2) kas direktiivi 2004/18/EÜ art-

t 2 tuleb tõlgendada nii, et selle mõttes on hankelepingu tingimuste oluliseks muutmiseks, mis

toob kaasa hankija kohustuse viia läbi uus hankemenetlus, ka olukord, kus hankelepingut

hakatakse täitma 1 aasta ja 5 kuud pärast hanketingimuste järgset hankelepingu täitmise

algustähtpäeva (01.11.2015)? Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi

2004/18 art-t 2 tuleb tõlgendada samamoodi ka juhul, kui hankelepingu täitmise algustähtpäev

(01.11.2015) on eeldatav hankelepingu täitmise algustähtpäev?

17. Esialgse õiguskaitse taotluse täienduses märgib kaebaja seoses hankija viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 18.11.2016 otsusega nr 3-16-1636, et selles ei ole võetud seisukohta HT p

III.2.3) alapunkti 3 suhtes; otsus on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2013 määrusega

nr 3-13-70072; otsuses on jäetud tähelepanuta, et kaebaja õiguste rikkumine ei sõltu

vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasusest ning otsuses puudub selgitus osas, kas

hankelepingu algustähtpäeva edasi lükkamine 1 aasta ja 7 kuud on hankelepingu tingimuste

oluline muutmine ning kui pika aja võrra võib hankija hankelepingu algustähtpäeva edasi

lükata.

18. Kaebuse täienduses on kaebaja seisukohal, et asjaolust, et kohus on kaebuse menetlusse

võtnud, ei järeldu, et kohus ka kohtulahendi tegemisel tunnistab kaebaja õiguste rikkumist

seoses hankelepingu tühisuse tuvastamisega. Asja sisulise arutamise käigus otsustatakse, kas

kaebaja õigusi on rikutud või õigusega kaitstud huve kahjustatud (Riigikohtu 07.10.2013

määrus nr 3-3-1-44-13, p 16). Küsimus, kas vaidlustatud haldusakt või toiming tegelikult rikub

kaebaja õigusi lahendatakse kohtuotsusega (Riigikohtu 25.05.1999 määrus nr 3-3-1-25-99, p

2). Riigikohus on mõnevõrra analoogses vaidluses tunnistanud kaebaja õiguste rikkumist (vt

Riigikohtu 27.10.2010 otsus nr 3-3-1-66-10, p 5 ja 19).

19. Kaebuse täienduses leiab kaebaja, et HD p-s 2.5.2 ei ole märkust, et näidatud tähtpäev ei

ole pooltele siduv. Pakkujad pidid hankes osalemise otsustamisel ja pakkumuse esitamisel selle

tähtajaga arvestama ning ei olnud alust arvata, et hankelepingu algustähtpäev on 01.04.2017.

VAKO on 08.08.2012 otsuse nr 152-12/128888 p-s 12 asunud seisukohale, et hoolimata

asjaolust, et pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise ajal võis hankija

olla teadlik hankelepingu täitmise alguse edasi lükkumisest, tuli hankijal, juhul, kui

kvalifitseerimise tingimus oli seotud hankelepingu alusel teenuste osutamise alustamise ajaga,

kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele lähtudes HD p-s 3.4 märgitud

eeldatavast teenuse osutamise algusajast, kuna kvalifitseerimisdokumentide esitamisel ei

saanud ka pakkujad lähtuda mingist muust tärminist. HT p III.2.3) alapunktis 3 kehtestatud

selge ja tingimusteta tähtpäev mõjutas võimalike pakkujate hankes osalemist ning nende

pakkumuse maksumusi, mistõttu omab viidatud punkt hankelepingu tühisuse tuvastamisel

tähtsust. Hankija tõlgendab HT p III.2.3) alapunkti 3 ja HD p 2.5 viisil, et teenuse osutamine

3-17-159

6(14)

algab hankija näidatud tähtpäeval ning see tähtpäev võib olla ükskõik millal. Sellisel juhul oleks

hankija pidanud hankelepingu täitmise alguse hanketingimustes ka vastavalt määratlema.

Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2013 määrus nr 3-13-70072 ei ole asjakohane, kuivõrd

vaidluse all olnud riigihanke nr 132831 hanketeates ei olnud määratud konkreetset tähtpäeva

jäätmeveokite hankimiseks ega määratud kuupäevaliselt kindlaks hankelepingu täitmise

(eeldatavat) algustähtpäeva. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht asjas nr 3-13-70072 on

vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsusega asjas nr 3-14-52324 (p-d 14 ja 15)

ning Riigikohtu 12.10.2011 otsusega nr 3-3-1-31-11 (p-d 15-17). Hankija ei ole vastuses

kaebusele võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtteid maininud ega ka selgitanud, kuidas

on hankija seisukoht (hankelepingu täitmise algustähtpäev võib olla ükskõik millal) nende

põhimõtetega kooskõlas.

20. Avalikul kohtuistungil 16.02.20017 viitas kaebaja seoses hankelepingu olulise muutmisega

mh võlaõigusseaduse (VÕS) § 21 lg-le 2, VÕS kommentaaridele ja CISG art 19 lg-le 3 ning

Riigikohtu 12.11.2014 lahendi nr 3-2-1-102-14 p 19 lg-le 3 (kohtuistungi helisalvestis

10:15:15-10:21:24).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

21. Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

22. Kvalifitseerimise tingimustest ei saa tuletada teenuse osutamise kohustuslikku

algustähtpäeva. HD punktis 2.5.2 on Vanalinna veopiirkonna osas teenuse osutamise

eeldatavaks algusajaks märgitud 01.11.2015. Samas HD punktis on märge, et 01.11.2015 on

teenuse osutamise eeldatav alustamise tähtpäev ja tegemist ei ole pooltele siduva tähtpäevaga.

Asjakohatu on kaebaja viide HT punkti III.2.3) alapunktile 2. Tegemist on kvalifitseerimise

tingimusega, mis on kaudselt seotud teenuse osutamise alustamise ajaga, kuid mis ei määratle

õiguslikult siduvana hankelepingu täitmise algusaega. Hankelepingu kestust reguleerib HT

punkt II.3), mille kohaselt on hankelepingu kestus 60 kuud. HT-s ega HD-s ei ole sätestatud

teenuse osutamise kindlaks määratud ajavahemikku.

23. Hanke

alusdokumentides

ei

olnud

teenuse

osutamise

perioodi

fikseeritud

kindlaksmääratud kuupäevadega, vaid üksnes ajavahemikuna 60 kuud teenuse osutamise

alustamise kuupäevast arvates. Seetõttu ei ole teenuse osutamisega alustamine pärast

01.11.2015 käsitletav hankedokumentide muutmisena ja vastuolu RHS § 36 lg-ga 1 puudub.

24. Käesolev vaidlus ei ole analoogne kaebaja viidatud VAKO 23.08.2013 otsuses nr 193-

13/139462 kirjeldatud olukorraga. VAKO 23.08.2013 otsuses oli hankija märkinud hanke

alusdokumentides konkreetsed teenuse osutamise algus- ja lõppkuupäevad. Käesoleval juhul ei

ole hankija seda teinud. Kui HT-s või HD-s kasutatakse mõistet „eeldatav“, siis ei tähenda see

seda, et hankija ei või hankelepingut sõlmida muuks perioodiks kui 01.11.2015-31.10.2020.

Hanke alusdokumentides ei ole kordagi mainitud tähtpäeva 31.10.2020. HD punkti 5.22

kohaselt

kui

hankija

esitatud

nõuded

või

tähtpäevad

erinevad

hanketeates

ja

hankedokumentides esitatust, tuleb lähtuda hanketeatest. Antud juhul ei ole HT-s märgitud

teenuse osutamise konkreetseid tähtpäevi, vaid ainult seda, et hankelepingu kestus on 60 kuud.

Hankeleping on sõlmitud edukaks tunnistatud ühispakkumuse alusel ja viieks aastaks. Hankija

tegevus on kooskõlas Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsuse kohtuasjas C-496/99 p-s 115

märgituga, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest ja

olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni.

Vastustaja on HD-s ja HT-s määranud hankelepingu kestuseks 60 kuud ja 01.11.2015 on

informatiivne, mitte kohustuslik teenuse osutamise algusaeg. Ka HD lisa 2 „Hankelepingu

projekt“ p-des 4.2 ja 4.3 on teenuse osutamise konkreetsed kuupäevad jäetud lahtiseks.

3-17-159

7(14)

25. Vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele on hankija viidanud Tallinna

Ringkonnakohtu 18.11.2016 otsusele nr 3-16-1636 ning märkinud, et nimetatud lahend on küll

kaebusest loobumise tõttu tühistatud, kuid samas on ringkonnakohus võtnud seisukoha osas,

kuidas tõlgendada teenuse osutamise eeldatavat algusaega (p 18). Sarnaselt käesoleva

haldusasjaga oli haldusasjas nr 3-13-70072 vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankijal oli

võimalik sõlmida hankelepingut, kui HD-s sätestatud teenuse osutamise eeldatav algusaeg

detsember 2012 oli möödunud. Nimetatud asjas asus Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2013

määruse p-s 13 seisukohale, et kõnealuse HT-s ega HD-s ei ole teenuse osutamise perioodi

ajaliselt konkreetselt määratletud, mistõttu ei saa ka väita, et hanketingimusi on muudetud.

Piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikud pakkujad pidid hanke alusdokumentidest

aru saama selliselt, et vastustaja planeerib teenuse osutamisega alustada 01.11.2015, kuid juhul,

kui see kavatsus ei osutu võimalikuks, ei ole ainsaks alternatiiviks hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine või sõlmitud hankelepingu tühiseks osutumine. Hankijal ei ole RHS

regulatsioonist tulenevalt võimalik sõnastada abstraktset kvalifitseerimise tingimust, et

pakkujatel peavad kunagi kindlaksmääramata tulevikus olema olemas teenuse osutamiseks

vajalikud jäätmeveokid. Hankija ainukeseks piiranguks hankelepingu sõlmimisel on tingimus,

et eduka pakkuja pakkumus peab hankelepingu sõlmimise hetkel olema jõus.

26. Kolmandad isikud ei saa hankelepingu sõlmimisel olulist konkurentsieelist. Kõik pakkujad

(v.a Osaühing Ekovir) tõendasid hankijale oma kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimise

tingimustele veokite ostu-müügi eellepinguga, sh kaebaja. Enamus pakkujatest on

professionaalsed jäätmevedajad, kuid kaebaja üritab ekslikult jätta muljet justkui oleksid teised

hankes pakkumuse teinud pakkujad muretsenud endale vajaliku tehnilise baasi, ostnud välja

jäätmeveokid ja palganud töötajad olenemata kindlad selles, et nendega hankeleping

sõlmitakse. Seega oleksid kõik pakkujad tänasel päeval samas olukorras, nagu kolmandad

isikud.

27. Hankija palub jätta rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

Halduskohtul on asja lahendamiseks vaja tõlgendada hanke alusdokumente, mitte Euroopa

Liidu õigusakte. Kaebaja poolt eelotsuse küsimise taotluses esitatud küsimused ei ole käesoleva

haldusasja lahendamiseks vajalikud.

28. Avalikul kohtuistungil 16.02.2017 märkis hankija täiendavalt, et nõustub kaebaja viidatud

VAKO 08.08.2012 otsuse nr 152-12/128888 p-s 12 toodud seisukohaga; pakkujate ebavõrdset

kohtlemist ei ole olnud; teenuse maht ongi eeldatav (viidates VAKO 30.08.2016 otsusele nr

181-16/154895) ning sõna „eeldatav“ tähendab mõlemas olukorras sama asja; hankija arvestas

võimalusega, et hange võib venida, mistõttu on hanke alusdokumentides selliselt kuupäevad

sätestatud; kaebaja väide, et hankel oleksid osalenud teised pakkujad, on hüpoteetiline ning

VÕS § 21 lg-s 2 sätestatud olukorda ei eksisteeri (kohtuistungi helisalvestis 10:57:00-

11:17:20).

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

29. Kolmandad isikud kaebusele omapoolseid seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Esmalt analüüsib kohus kaebeõigust (I), seejärel võtab seisukoha

eelotsuse küsimise taotluse osas (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud

(III).

3-17-159

8(14)

I

31. Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud kohtult riigihankes „Teenuste kontsessiooni

andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ (viitenumber 154895) Tallinna

Keskkonnaameti ning Baltic Waste Management OÜ ja Tapa Autobussipark OÜ vahel

29.12.2016 sõlmitud töövõtulepingu nr 1-6.1/250 tühisuse tuvastamist või kui kohus leiab, et

hankeleping on kehtiv, siis tühistamist. HKMS § 267 lg 3 teise lause kohaselt ei tühista kohus

kehtivat hankelepingut. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esemeks riigihankes „Teenuste

kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ (viitenumber

154895) Tallinna Keskkonnaameti ning Baltic Waste Management OÜ ja Tapa Autobussipark

OÜ vahel 29.12.2016 sõlmitud töövõtuleping nr 1-6.1/250 ning kaebuse nõudeks selle tühisuse

tuvastamine.

32. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 12.10.2011 otsuse nr 3-3-1-31-11 p-s 14, et

juhul kui kaebeõiguse üle vaidlus puudub ja kaebeõiguse olemasolu on ilmselge, puudub

vajadus kaebeõigusel kohtuotsuses peatuda. Käesoleval juhul küll puudub menetlusosaliste

vahel vaidlus kaebeõiguse olemasolust, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, mil

kaebeõiguse olemasolu on ilmselge. Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt kaebeõigust.

33. Hankeasi on riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või

muutmisest tekkinud haldusasi (HKMS § 266 lg 1). Kaebuse võib hankeasjas esitada RHS §

117 lg-s 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti

vaidlustuskomisjoni otsuse peale (HKMS § 267 lg 1). Hankelepingute suhtes kohaldatakse

halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut (HKMS § 267 lg 3). Pakkuja, taotleja või

riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija

tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud

riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjades (HKMS § 268 lg 1). Seega on

hankeasjas kaebeõiguse eeldusteks subjektiivsete õiguste riive ja kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimine.

34. Vaidlus puudub, et kaebaja kohtueelset menetlust läbinud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus

on 12.06.2014 otsuse nr 3-14-50168 p-s 14 selgitanud, et HKMS § 268 lg-t 1 tuleb tõlgendada

selliselt, et kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s laieneb üksnes juhtumitele, kus VAKO-

l on seadusest tulenev pädevus vaidlustus sisuliselt lahendada. Sellest johtuvalt nõustub kohus

kaebajaga, et kaebuse võib esitada otse halduskohtule, kuivõrd VAKO-l puudub RHS-st

tulenevalt pädevus tuvastada hankelepingu tühisus muul alusel, kui RHS-s sätestatud (RHS §

117 lg 21 ja § 126 lg 12).

35. Riigikohus on selgitanud, et hankeasjas tuleb kaebeõiguse hindamisel kontrollida, kas isik

on RHS § 117 lg 1 kohaselt määratletav pakkujana, taotlejana või hankemenetluses osalemisest

huvitatud isikuna ning kas hankija saab tema õigusi rikkuda või õigusega kaitstud huvisid

kahjustada (HKMS § 44 lg 1, § 268 lg 1, direktiiv 89/665 art 1 lg 3) (Riigikohtu

halduskolleegiumi 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p 16). Seetõttu on ekslik kaebaja

seisukoht, et hankelepingu tühisuse tuvastamisnõude esitamiseks ei pea ta olema pakkuja ega

taotleja.

36. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seisund pakkujana on lõppenud, kuivõrd hankija kehtiva

otsusega on kaebaja pakkumus tagasi lükatud. Sellega on nõustunud ka kaebaja kohtuistungil

(kohtuistungi helisalvestis 10:46:54). Riigikohus on selgitanud, et pakkuja õiguslik seisund

lõppeb pärast seda, kui ettevõtja pakkumus on hankija kehtiva otsuse alusel tagasi lükatud,

põhjusel, et see ei vasta hankedokumentidele (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.10.2013 määrus

nr 3-3-1-44-13, p 20.1).

37. Asjaolu, et pakkuja seisund on hankemenetluses lõppenud põhjusel, et kaebaja pakkumus

on hankija kehtiva otsusega tagasi lükatud, ei tähenda, et kaebaja saaks sarnaselt

3-17-159

9(14)

hankemenetlusest huvitatud isikutele vaidlustada hankija edasisi otsuseid ja hankelepingut.

Seda seisukohta ei väära ka direktiivi 89/665 art 1 lg 3. Ekslik on kaebaja järeldus, et direktiivi

89/665 art 1 lg 3 tagab kaebeõiguse oluliselt suuremale isikute ringile, kui RHS § 117 lg 1 ja

HKMS § 268 lg 1.

38. Nimetatud artikli lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et läbivaatamise kord koos

üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele,

kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju

kannatanud või võivad kahju kannatada.

39. Esmalt märgib kohus, et Euroopa Liidu Toimimise Leping (ELTL) art 288 lg 3 kohaselt on

direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on

adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Seega ei ole

direktiivid üldjuhul otsekohalduvad. Direktiiv on otsekohaldatav, kui on täidetud järgmised

tingimused: 1) direktiiv pole tähtajaks üle võetud või on valesti ühtlustatud; 2) direktiiv on sisult

piisavalt selge, tingimusteta, täpselt määratletud, ei vaja siseriiklikult konkretiseerimist; 3)

direktiiv annab liikmesriigi kodanikele õigusi, mille kohustatud pooleks on liikmesriik, kes pole

direktiivi õigeaegselt üle võtnud (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2010 otsus nr 3-3-1-36-

10, p 21). Kaebaja on möönnud kaebuses, et RHS on kehtestatud mh direktiivi 89/665

rakendamiseks. Samas on ekslik kaebaja seisukoht, et direktiiv 89/665 pole korrektselt Eesti

õigusesse üle võetud. Nii RHS § 117 lg 1 kui ka HKMS § 268 lg 1 tagavad kaebeõiguse sarnaselt

direktiivi 89/665 art 1 lg-s 3 nimetatud isikutele. Kindlasti ei saa direktiivi 89/665 art 1 lg-t 3

tõlgendada viisil, et see annab kaebeõiguse hankija poolt sõlmitud hankelepingu

vaidlustamiseks mh isikule, kelle pakkumus on kehtiva hankija otsusega tagasi lükatud ning

kelle huviks on uue hankemenetluse läbiviimine. Sellist tõlgendust ei ole nimetatud sättele

andnud ka Euroopa Kohus otsuses kohtuasjas C-26/03, millele kaebaja on viidanud. Kohus

rõhutab, et Euroopa Kohtu antud tõlgendusi konkreetsele sättele vastavas kohtuasjas tuleb

analüüsida selle kohtuasja asjaolude valguses.

40. Euroopa Kohus on 08.09.2005 otsuses kohtuasjas C-129/04 märkinud, et viidates kõigile

neile isikutele, kellel on riigihankelepingu sõlmimise vastu huvi, viitab direktiivi 89/665 art 1

lõige 3 põhikohtuasja olukorras isikule, kes on kõnealuse riigihankelepingu sõlmimiseks

näidanud pakkumise esitamisega üles oma huvi selle lepingu sõlmimiseks (p 19). Toodud

seisukohast järeldub, et isikul peab olema huvi samas hankemenetluses, kus ta pakkumuse

esitas, sõlmitud hankelepingu vaidlustamisel saada võimalus sõlmida hankijaga ise

hankeleping. Küll aga ei järeldu sellest Euroopa Kohtu seisukohast, et huvitatud isikuks on ka

pakkumuse teinud isik, kelle pakkumus lükati tagasi ning kes vaidlustab hankelepingu väitega,

et see on tühine ja ta on huvitatud samas asjas uue hankemenetluse korraldamisest.

41. Euroopa Kohus on 21.12.2016 otsuses kohtuasjas C-355/15 selgitanud, et direktiivi 89/665

art 1 lg-st 3 ja artiklist 2a tuleneb, et see tagab direktiivi tõhusad õiguskaitsevahendid

hankemenetluses tehtud õigusvastaste otsuste suhtes, võimaldades kõigil hankemenetlusest

kõrvale jäetud pakkujatel mitte üksnes vaidlustada hankemenetlusest kõrvalejätmise otsust,

vaid ka ajal, mil seda vaidlustust ei ole lahendatud, vaidlustada hilisemad otsused, mis võivad

teda kahjustada juhul, kui tema kõrvalejätmise otsus kehtetuks tunnistatakse (p 34). Käesoleval

juhul aga sellise olukorraga tegemist ei ole, kuivõrd kaebaja pakkumus on hankija kehtiva

otsusega tagasi lükatud.

42. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 89/665 art 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus see, et pakkuja, kes jäeti riigihankemenetlusest kõrvale hankija juba

jõustunud otsusega, jäetakse ilma õigusest vaidlustada asjaomases hankemenetluses edukaks

tunnistamise otsus ja lepingu sõlmimine, kui pakkumused esitasid üksnes kõnealune

hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkuja ja edukas pakkuja, ning hankemenetlusest kõrvale

3-17-159

10(14)

jäetud pakkuja väidab, et eduka pakkuja pakkumus oleks samuti tulnud tagasi lükata (Euroopa

Kohtu 21.12.2016 otsus kohtuasjas C-355/15, p 36). Kuigi käesolevas asjas esitasid pakkumuse

hankemenetluses enam kui kaks pakkujat ning vaidluse esemeks ei ole edukaks tunnistamise

otsus, siiski on toodud Euroopa Kohtu seisukoht ka käesoleval juhul asjakohane. Nimelt saab

sellest järeldada, et direktiivi 89/665 art 1 lg 3 ei anna avaramat kaebeõigust, kui Eesti kehtiv

õigus. Direktiivi 89/665 art 1 lg-st 3 ei tulene kaebeõigust hankelepingu vaidlustamiseks isikule,

kelle pakkumus on kehtiva hankija otsusega hankemenetluses tagasi lükatud, kuivõrd tal

puudub võimalus saavutada olukord, et samas hankemenetluses sõlmitakse hankeleping

temaga.

43. Kaebaja on kaebeõiguse osas tuginenud mh Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-689/13.

Ka nimetatud kohtuasjas väljendatud seisukohad käesoleval juhul asjakohased ei ole, kuivõrd

tegemist oli praegusest asjast erineva olukorraga. Nimelt oli kohtuasjas C-689/13 vaidluse

esemeks edukaks tunnistamise otsus, mille vaidlustasid sama vaidlustusmenetluse raames

mõlemad pakkujad, seades kahtluse alla teise pakkuja pakkumuse nõuetekohasuse ning seetõttu

oli mõlemal pakkujal võrdväärne õigustatud huvi teise pakkuja pakkumuse tagasilükkamise

osas, mis võis viia järelduseni, et hankijal on võimatu jätkata nõuetekohase pakkumuse

väljavalimist. Käesoleval juhul aga on lõplikult kaebaja pakkumus hankemenetlusest

kõrvaldatud ning kaebaja on vaidlustanud sõlmitud hankelepingut. Seega on praegune vaidlus

asjaoludelt sarnasem kohtuasjale C-355/15 ning seetõttu kohaldatavad just viimati nimetatud

kohtuasjas väljendatud Euroopa Kohtu seisukohad.

44. Kaebaja on viidanud ka Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-549/14. Viidatud

kohtuasjas tekkis sõlmitud hankelepingu täitmisega raskusi, mistõttu jõudsid lepingupooled

läbirääkimiste käigus kompromissile, mille ulatus oli palju väiksem võrreldes sõlmitud

hankelepinguga ning seda kokkulepet vaidlustas isik, kes ei olnud hankemenetluses pakkumust

esitanud. Eelnevast nähtub, et tegemist on oluliselt erinevat faktiliste asjaoludega, kui

käesolevas vaidluses, mistõttu ei ole tegemist asjakohase kohtulahendiga.

45. Ekslik on kaebaja seisukoht, et käesoleval juhul on kaitstavaks õiguseks uuel riigihankel

osalemine. VAKO on oma 07.07.2016 otsuses nr 157-16/152301 sedastanud, et vaidlustaja

õigustatud huvi hankemenetluses osalemiseks peab seonduma hankija tegevusega konkreetses

hankemenetluses ning isiku seadusega kaitstavaks huviks ei saa olla samas asjas uue

hankemenetluse korraldamine.

46. Ka ei tulene kaebeõigust kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsuse nr

3-06-647 p-st 11. Viidatud lahendi punktis 11 on ringkonnakohus sedastanud, et kui konkurss

viiakse läbi nõuetekohaselt, kuid pärast seda võtab kohalik omavalitsus vastu otsuseid, mis

toimunud konkursi tingimustega vastuolus annavad isikule, kellega korraldatud jäätmeveo

leping sõlmiti, mingeid eeliseid, ei saa teiste ettevõtjate kaebeõigust välistada. Käesoleval juhul

ei ole tegemist olukorraga, kus peale hankelepingu sõlmimist on asutud hankelepingut muutma

(teenuse hinna tõstmine), nagu oli kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-06-647. Ka ei olnud

viidatud asjas kaebaja pakkumust põhjendamatult madala hinna argumendil hankija poolt tagasi

lükatud, nagu praegusel juhul. Sellest tulenevalt ei ole viidatud ringkonnakohtu lahend

käesoleval juhul asjakohane.

47. Samuti ei ole kaebeõiguse küsimuse lahendamisel asjakohased kaebaja viidatud Riigikohtu

otsused haldusasjades nr 3-3-1-31-11 ja 3-3-1-66-10, kuivõrd erinevad asjaolude poolest

käesolevast vaidlusest. Haldusasjas nr 3-3-1-31-11 olid asjaolud sarnased kaebaja viidatud

haldusasjaga nr 3-06-647, kus kohalik omavalitsus tõstis peale jäätmeveo lepingu sõlmimist

teenuse hinda. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-31-11, et riigihankes võib olla ka sellisel

isikul kohtusse pöördumise õigus, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks pakkumisel osalenud

juhul, kui hanke- või kontsessioonilepingusse muudatusega sissetoodud tingimused olnuks ette

3-17-159

11(14)

nähtud esialgses pakkumismenetluses (p 18). Nimetatud asjas oli tegemist olukorraga, kus

küsimuse all oli lepingu kehtivuse ajal lepingu muutmine ning kes ja kas seda muudatust peavad

saama eraldi vaidlustada. Praeguses haldusasjas on kaebaja esitanud pakkumuse

hankemenetluses, kuid see on kehtiva otsusega tagasilükatud ning lisaks ei ole käesoleval juhul

tegemist sõlmitud lepingu muutmisega, vaid vaidlusaluseks küsimuseks on, kas leping on

sõlmitud hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

48. Asjas nr 3-3-1-66-10 oli vaidluse all otselepingu sõlmimise õiguspärasus. Käesoleval juhul

aga viidi läbi hankemenetlus, mille tulemusel sõlmiti hankeleping. Seetõttu ei ole ka haldusasjas

nr 3-3-1-66-10 väljendatud seisukohad käesoleval juhul asjakohased.

49. Lisaks selgitab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ka lähtudes Riigikohtu määruses nr

3-3-1-44-13 toodud seisukohtadest. Viidatud lahendis on Riigikohus hankelepingu tühisuse

tuvastamisnõude esitamisel kaebeõiguse puudumist jaatanud, kui on ilmselge, et hankija ja

edukaks tunnistatud pakkuja vahel sõlmitud hankeleping ei ole tühine (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13). Viidatud haldusasjas oli hankelepingu

vaidlustanud pakkuja, kelle pakkumus oli jõustunud otsusega tagasi lükatud. Ka käesoleval

juhul on hankelepingu vaidlustanud pakkuja, kelle pakkumuse on hankija kehtiva otsusega

tagasi lükanud. Seega tuleb kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks hinnata, kas on ilmselge, et

vaidlustatud hankeleping ei ole tühine.

50. Kaebaja peab hankelepingut tühiseks, kuivõrd selle täitmise alguskuupäev erineb oluliselt

HT-s ja HD-s sätestatud lepingu täitmise alguskuupäevast.

51. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et hanke alusdokumentides on sätestatud teenuse

osutamise eeldatav alustamise aeg Vanalinna jäätmeveopiirkonnas nr 8, s.o 01.11.2015 (HD p

2.5.2), hankelepingu kestus on 60 kuud (HT versioon 02.10.2014 p II.3)) ning HD lisaks 2

olevas hankelepingu projektis on teenuse osutamise eeldatav algus märgitud viisil – kuupäev,

mis on alates lepingu sõlmimisest vähemalt 3 kuud (HD lisa 2 p 4.2). Samuti ei ole vaidlust

selles, et läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõuded kuuluvad Eesti siseriiklikus õiguses

riigihanke korraldamise üldpõhimõtete hulka (RHS § 3), hankeleping tuleb sõlmida samadel

tingimustel kui hanketingimused ning hanke alusdokumendid on hankijale siduvad kuni

hankelepingu täitmiseni.

52. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eeldatav teenuse osutamise alguskuupäev 01.11.2015 on

tõlgendatav konkreetse hankelepingu täitmise alguskuupäevana. Sõna eeldatav viitab asjaolule,

et hankija eesmärgiks on küll olnud hankelepingu sõlmimine arvestusega, et teenust saaks

hakata osutama alates 01.11.2015, kuid hankija on maandanud HT-s ja HD-s sõnaga „eeldatav“

riski, et hankemenetluse venimine ei tooks kaasa hanke kehtetuks tunnistamist. Seda on hankija

kinnitanud ka kohtuistungil (kohtuistungi helisalvestis 10:05:45).

53. Kohus nõustub vastustajaga, et HD-s ja HT-s on määratud hankelepingu kestuseks 60 kuud.

Olukorras, kus hankeleping on sõlmitud peale 01.11.2015 ei olnud eeldatav teenuse osutamise

aeg enam kohustuslik teenuse osutamise algusaeg. Seda kinnitab ka HD lisa 2 „Hankelepingu

projekt“ p-f 4.2 ja 4.3, kus teenuse osutamise konkreetsed kuupäevad on jäetud lahtiseks.

54. Kaebaja on viidanud VAKO 30.08.2016 otsuse nr 181-16/154895 p-le 10.4, milles on

märgitud, et VAKO arvates ei ole sõna „eeldatav“ tavatähendus („Eesti keele seletav

sõnaraamat“ märgib sõna „eeldama“ selgituseks arvama, tõenäoliseks pidama, oletama)

vastuolus seisukohaga, et Tehnilise kirjelduse p-st 6 tulenevalt olid pakkujad seotud HD-le

lisatud Exceli failidest tuleneva teenuse mahuga; sõna „eeldatav“ tavatähendus ei võimalda

VAKO arvates järeldust, et pakkujad võisid HD-le lisatud Exceli failides hanke mahu kohta

toodud andmete asemel lähtuda neile teadaolevatest andmetest või oma kogemustest. Viidatud

lahendis on VAKO selgelt märkinud, et sõna „eeldatav“ tavatähendus ei lähe vastuollu sellega,

et pakkujad olid seotud Exceli failidest tuleneva teenuse mahuga. Seega ei ole VAKO andnud

3-17-159

12(14)

nimetatud otsuses sõnale „eeldatav“ teistsugust tähendust ning viidatud lahend ei toeta kaebaja

väidet, et hanke alusdokumentides märgitud teenuse osutamise eeldatav alustamise aeg

01.11.2015 on konkreetne kuupäev. Nimetatud lahendis on VAKO selgitanud, miks tuli

pakkujatel pakkumist tehes lähtuda eeldatavatest mahtudest.

55. Kaebaja on tuginenud VAKO 23.08.2013 otsusele nr 193-13/139462. Nimetatud otsuse

faktilised asjaolud erinevad praegusest vaidlusest, mistõttu ei ole see asjakohane lahend.

Viidatud VAKO otsuses oli hankija märkinud hanke alusdokumentides konkreetsed teenuse

osutamise algus- ja lõppkuupäevad, erinevalt käesolevast vaidlusest. VAKO 08.08.2012 otsus

nr 152-12/128888 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna selles on selgitatud, millise aja

seisuga tuleb kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele. Praeguses asjas ei

ole vaidluse all küsimus, mis aja seisuga tuleks pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele

kontrollida. Kaebaja on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsuse nr 3-14-52324 p-

dele 14-15. Viidatud otsuses on selgelt asutud seisukohale, et hankija oli kohustatud sõlmima

hankelepingu hanketingimustes näidatud lõpptähtpäevaga, kuivõrd hankija ei näinud

hanketingimustes selgelt ja detailselt ette võimalust muuta pärast hankemenetluse lõppemist

tööde teostamise tähtaega. Käesoleval juhul selliste asjaoludega tegemist ei ole, mistõttu ei saa

Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsuses nr 3-14-52324 toodud seisukohtadest käesolevas

vaidluses lähtuda.

56. Hanke alusdokumentidest ei nähtu, et hankija oleks määratlenud konkreetse alguskuupäeva

teenuse osutamiseks. Kaebaja viidatud HT p III.2.3) alap-st 3 ei saa tuletada teenuse osutamise

alguskuupäeva. Tegemist on kvalifitseerimise tingimustega. Nagu kaebaja on ka ise viidanud,

siis peavad kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord olema nii hanketeates kui ka

tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Olukorras, kus teenuse

osutamise algustähtpäev oleks tuletatav kvalifitseerimise tingimustest, ei vastaks see

hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttele. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

57. Samuti ei nähtu esitatud materjalidest, et hankija oleks hankelepingu pikkuse seadnud

sõltuvusse eeldatavast teenuse osutamise alustamise tähtajast, mistõttu ei nõustu kohus

kaebajaga, et hanketingimusi on muudetud. Tallinna Ringkonnakohus on 05.12.2013 määruse

nr 3-13-70072 p-s 13 märkinud, et kõnealuse hanke HT-s ega HD-s ei ole teenuse osutamise

perioodi ajaliselt konkreetselt määratletud, mistõttu ei saa ka väita, et hanketingimusi on

muudetud. Ka praeguses vaidluses on sarnased asjaolud haldusasjaga nr 3-13-70072. Vastustaja

viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2016 otsus nr 3-16-1636 on tühistatud, mistõttu kohus

sellel lahendil ei peatu.

58. Kohus nõustub hankijaga, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikud

pakkujad pidid hanke alusdokumentidest aru saama selliselt, et vastustaja planeerib teenuse

osutamisega alustada 01.11.2015, kuid juhul, kui see kavatsus ei osutu võimalikuks, ei ole

ainsaks alternatiiviks hankemenetluse kehtetuks tunnistamine või sõlmitud hankelepingu

tühiseks osutumine. Õige on hankija väide, et RHS regulatsioonist tulenevalt ei ole hankijal

võimalik sõnastada abstraktselt kvalifitseerimise tingimust, et pakkujatel peavad kunagi

kindlaksmääramata tulevikus olema olemas teenuse osutamiseks vajalikud jäätmeveokid. Seega

ei ole hankeleping sõlmitud hanketingimustest oluliselt erinevatel tingimustel. Kaebaja viidatud

Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-46-14, 3-3-1-31-11 ja 3-3-1-66-10 kirjeldatud olukorraga

tegemist ei ole.

59. Ekslik on kaebaja seisukoht, et hankelepingu sõlmimine algustähtpäevaga 01.04.2017

annab kolmandatele isikutele olulise õigusvastase konkurentsieelise. Esmalt, nagu kohus on

eelnevalt

leidnud,

ei

välistanud

hanke

alusdokumendid

hankelepingu

sõlmimist

algustähtpäevaga 01.04.2017, mistõttu ei saa see ka kuidagi anda kolmandatele isikutele

kaebaja väidetud konkurentsieelist. Lisaks olid kõik pakkujad pakkumust tehes samas seisus,

3-17-159

13(14)

sh olid kohustatud tõendama oma kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimise tingimustele.

Asjassepuutumatu on kaebaja väide sellest, kas kolmandad isikud on varasemalt

jäätmeveoteenust osutanud või mitte. Küsimus hankelepingu täitmisest ei ole käesoleva

vaidluse ese.

60. Riigikohtu halduskolleegium on 25.05.1999 määruse nr 3-3-1-25-99 p-s 2 leidnud, et

küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid

õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.

Riigikohus lisas, et kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või reaaltoiming ei riku

kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut

õigusakti või reaaltoimingu õiguspärasusele.

61. Arvestades, et kaebajal puudub kaebeõigus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks ei käsitle

kohus kaebaja teisi sisulisi väiteid, sh direktiivi 2004/18 art 2 kohaldamist (sh kaebaja viidatud

Euroopa Kohtu praktikat). Tingituna asjaolust, et vaidlustatud hankeleping ilmselgelt tühine ei

ole, puudub vajadus käsitleda kaebaja väiteid ka RHS § 36 rikkumisest ning seoses TsÜS §-ga

87. II

62. Kaebaja on palunud kohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus seoses direktiivi

89/665 art 1 lg 3 tõlgendamise ja direktiivi 2004/18 art 2 tõlgendamisega. Kaebaja põhjendab

eelotsuse küsimist asjaoluga, et kaebaja õiguste rikkumise tuvastamine eeldab direktiivi 89/665

tõlgendamist ning küsimusele hankelepingu tingimuste olulisest muutmisest vastamine eeldab

direktiivi 2004/18 art 2 tõlgendamist.

63. ELTL art 267 lg 1 punkti b) kohaselt on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid,

mis käsitlevad liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist.

Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse

tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust kohtult (ELTL

art 267 lg 2). Käesoleval juhul on kaebuses viidatud Euroopa Liidu teisese õiguse aktidele

(direktiividele). Küll aga ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks Euroopa Kohtult eelotsuse

taotlemist.

64. Arvestades, et kohus jätab kaebuse lahendamata kaebeõiguse puudumise tõttu, siis puudus

vajadus analüüsida direktiivi 2004/18 art 2 kohaldamist. Seetõttu ei tulnud käesolevas asjas

kohaldada direktiivi 2004/18 art-t 2, mistõttu selle sätte tõlgendamiseks Euroopa Kohtule

eelotsuse taotluse esitamiseks alus puudub.

65. Ka seoses direktiivi 89/665 art 1 lg 3 tõlgendamisega eelotsuse taotluse esitamiseks vajadus

puudub. Nimelt on Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades 28-30/62 Da Costa en Schaake NV

arendanud välja acte éclairé doktriini, mille kohaselt vabastab liikmesriigi kohtud eelotsuse

küsimise kohustusest see, kui Euroopa Kohus on juba varem sarnastele küsimustele vastanud

ning seega puudub vajadus uuesti küsida. Käesoleval juhul on Euroopa Kohus andnud selgituse,

kuidas tõlgendada direktiivi 89/665 art 1 lg-t 3, 08.09.2005 otsuses kohtuasjas C-129/04 ja

21.12.2016 otsuses kohtuasjas C-355/15.

66. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse küsida Euroopa Kohtult

eelotsust direktiivi 89/665 art 1 lg 3 ja direktiivi 2004/18 art 2 tõlgendamiseks.

III

67. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus riigihankes „Teenuste kontsessiooni

andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ (viitenumber 154895) Tallinna

Keskkonnaameti ning Baltic Waste Management OÜ ja Tapa Autobussipark OÜ vahel

3-17-159

14(14)

29.12.2016 sõlmitud töövõtulepingu nr 1-6.1/250 tühisuse tuvastamiseks, mistõttu tuleb kaebus

jätta rahuldamata.

68. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulu dokumente esitanud, mistõttu

jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik