1-07-424/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Toimik nr.1-07-424

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11 märtsil 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-424

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi Sergei Travnikov

Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.L (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas)

Kaitsja

Oleg Gorškaljov

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus

M Ä Ä A S : Jätta S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Välja mõista S.L-ilt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest.

Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034800017

SEB Pangas või pangakontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.L, 1-07-424, menetluskulud”.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile, S.L-ile ja tema kaitsjale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 27. veebruaril 2009.a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.L mõisteti süüdi Viru Maakohtu 22.10.2008.a kohtuotsusega nr.1-07-424 KarS

§328 lg 1-§ 25 lg 1,2 järgi 3 kuulise vangistusega ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Narva Linnakohtu 06.11.2006 a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 kohaldamisega kandmiseks jäi 3 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust.

2 Karistuse kandmise karistuse kandmise algus 15.12.2006 ja lõpp 07.04.2010.

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse aja on kinnipeetavat 1 kord karistatud distsiplinaarkorras 15.07.2008a. Vabanedes asub ta elama aadressil xxx S.L on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab esimest korda.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu S.L

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades riskifaktorid uue kuriteo toimepanemise risk S.L poolt on suur

isegi seoses rohkete probleemidega kokkupuutumist seoses kehtivate isikuttõendava dokumendi

puudumisega. Nimetatud dokumendi puudumine takistab tema resotsialiseerimist, tal puuduvad vabanemisel sotsiaalsed garantiid ning see asjaolu tõukab teda elatusvahendeid ebaseaduslikul teel hankima,uue kuriteo sooritas katseajal. Ei oma kindlat elukohta ega garanteeritud töökohta.

S.L taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest.

Prokuröri hinnangul S.L ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas.

Kaitsja Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et S.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse

kõik S.L isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras sealhulgas esimese astme kuriteo eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Mis räägib sellest et ta ei teinud järeldusi varasematest karistustest ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et S.L puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust.

Vabaduses puudub S.L kindel eluja töökoht ning sissetuleku allikas.

Peale seda kohus arvestab seda, et S.L puuduvad isikuttõendavad dokumendid, mis raskendaks tema tööle asumist ja majandusliku toimetulekut ja on samuti üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Arvestades S.L poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja kinnipeetava isikuga

seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Jüri Sakkart Kohtunik