1-07-12117/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Toimik nr.1-07-12117

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2009.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-12117

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kosinets

Prokuröri abi Sergei Travnikov

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.T

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu F.T (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas)

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus

M Ä Ä R A S : Jätta F.T tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja F.T-le.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 03.03.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

F.T mõisteti süüdi Viru Maakohtu 23.10.2007 a. kohtuotsusega nr.1-07-12117

KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 1-aastase

vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

31.05.2007.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse- 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 13.07.2007.a ja lõpp on 11.07.2010.a.

F.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 9 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas kinnipeetav ei õppi

ega tööta. Enne vangistust töötas ametlikult xxx. Arvab, et peale vabanemist raskusi tööleidmisega ei tekki aga kindel töökoht puudub. Vabanemisel asub elama aadressil xxx

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu F.T vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega

Kriminaalhooldusametnik leiab, et käesoleval ajal on F.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest on enneaegne. Kogutud andmetest nähtub, et F.T tekib probleemne pärast vabanemist eluga toime tulekul. Siit ka uute kuritegude toimepanemise risk. Riski alandamiseks peaks ta juba vanglas läbima mingi erialakoolituse, et tõsta oma konkurentsivõimet tööturul, võimalusel asuma tööle,

et saada töökogemus, asuma läbima sotsiaalprogrammi alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Praegu ei nähtu, et isik oleks huvitatud oma eluviisi muutmisest ja seadusekuulekale elule asumisest.

F.T taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokuröri hinnangul on F.T ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud F.T ja prokuröri

arvamuse, leiab, et F.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik F.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et F.T on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul,

mille eest ta praegu kannab karistust, samuti omab ta 9 distsiplinaarkaristust. See näitab, et

võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et F.T puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust.

Peale seda kohus arvestab seda, et F.T puudub vabaduses garanteeritud töökoht

ja sissetulek, mis raskendaks tema majandusliku toimetulekut ja on samuti üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus arvestab ka seda, et F.T puudub vabaduses teda positiivselt toetav

sotsiaalne võrgustik ning seda, et enne vangistus kuritarvitas ta alkoholiga ja tal võib esineda tagasilanguse perioode, mis samuti on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks.

Arvestades F.T poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik Juri Sakkart