1-16-307/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-307

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07 2017, Rakvere kohtumaja . märts Kriminaalasja numb

er 1-16-307 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

T.V , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 03.10.2016 03.04.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.V

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskae päeva jooksul,

bus 15 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.02.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava T.V id vangistusest eks. tingimisi enne tähtaega vabastamis

T.V tunnistati Harju Maakohtu 02.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-307 süüdi KarS § lg 2 p 2,3 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel 6 teda karistati -kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

T.V ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

kriminaal - hooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1 6 nimetatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 10.02.20 ärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel

16. Harju Maakohtu 24.10.2016 mä

täitmisele T.V-le Harju Maakohtu 02.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 6 kuud vangistust. T.V karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.2016.

Tallinna Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korral, millest 8 karistust on kehtivad ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest oma elukaaslase suhtes. Varasemalt on teda samuti karistatud kehalise väärkohtlemise eest (kaaskinnipeetava suhtes vanglas). Käesoleva kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkohol. Varasemate varavastaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli narkootiliste ainete tarvitamine. Vangistuses ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Ajavahemikus 26.10.-26.11.2016 osales kinnipeetav majandustöödel.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal vähem kui 1 kuu vangistust.

Enne vangistust vahetas T.V uudub tal Eestis sageli elukohti. Kinnipeetava sõnul p

kindel elukoht, pärast vangistust plaanib ta asuda elama xxxx. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas kinnipeetava ema S B, et pojal puudub kindel elukoht Eestis. Ema ei oma samuti kindlat elukohta ning elab ajutiselt sõbranna juures. T.V ennetähtaegne vabanemine ema praegusesse elukohta ei ole võimalik. Samas kinnipeetav ei välista elamist xxxx, kuna nii tema elukaaslane kui lapsed on xxxx. Vangla sotsiaaltöötaja selgitas eluaseme saamise/taotlemise võimalusi. Peale vanglast vabanemist võib isik pöörduda aadressil xxxx xxxx sissekirjutus puudub, siis on , kust võib leida ajutist elamispinda. Kuna isikul tal võimalik saada vältimatut sotsiaalabi. Varasemalt on isikul olnud raskused õppimise ja käitumisega, kool jäi pooleli 8. klassis. Aastatel 2002-2003 omandas kinnipeetav ehitajaviimistleja eriala Narva tehnikumis. Aastatel 2009-2010 õppis ta metallitööd ja keevitajaks.

Lisaks oskab ta laevatööd. 11.08.-31.12.2014 osales kinnipeetav Viru Vanglas riigikeele A2- taseme kursustel. Isik on motiveeritud riigikeele õpinguid jätkama. Tulevikus soovib ta omandada rahvusvahelist keevitaja sertifikaati. 2010. aastal töötas isik umbes 5 kuud OÜ-s

Nakro metallitöödel keevitajana suulisel alga tõttu lahkus ta töölt kokkuleppel. Madala p . Ametlikku tööstaaži kinnipeetav ei oma. Ta on töötanud ajutiselt Tallinnas ja Narvas ehitajana, keevitajana ja autolukksepana. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult Kiviõlis puuraidurina. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud ka varavastaseid kuritegusid (müüs varastatud asju ja ostis narkootikume). K-Raha andmetel on kinnipeetaval 29.12.2016 seisuga tasumata nõudeid summas 1890,66 eurot. Isiku tal sõnul on nõudeid aga ligi 10 000 eurot. Isik saab aru töötamise vajalikkusest, kuid avaldab rahulolematust palgaga. Kinnipeetava ema praegune materiaalne olukord ei võimalda tal tema hinnangul poega materiaalselt toetada ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetava ema e . Vaba i tööta, on xxxx nemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub.

Kinnipeetava lähivõrgustikku elab kinnipeetava õde A kuuluvad ema S B isa S B. Xxxx ja R, ent

suhted temaga on katkenud. Kinnipeetava isa viibib xxxx hooldekodus. T.V on vallaline. Kooselust endise elukaaslasega on sündinud kaksikud, kes elavad oma emaga. Viimane karistus on isikule mõistetud kehalise väärkohtlemise eest oma elukaaslase J J suhtes.

Varasemalt on isikut samuti karist ul on atud vägivallateo eest pereliikme suhtes. Ema hinnang tema suhted pojaga head, suheldakse telefonitsi ja kirjavahetuse teel. Käesoleva vangistuse jooksul kokkusaamisi toimunud ei ole. Kinnipeetav on riskiva ja hoolimatu elustiiliga, ei hooli oma tegud Varasemalt on isikut karistatud ka

e tagajärgedest. sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. - Kinnipeetav mõistab osaliselt, millised on alkoholi liigtarvitamise tagajärjed. 17 aastasena suitsetas isik esimest korda kanepit. 2003. aasta hakkas tarbima amfetamiini 3- l ta

korda nädalas, alguses nina kaudu ja siis süstis. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole viimase vangistuse jooksul sõltuvust di Kinnipeetaval on üks kehtiv väärteokaristus NPALS agnoositud.

alusel. Ühel korral on teda karistatud sõiduki juhtimise eest narkojoobes. 25.03.-06.05.2014

osales kinnipeetav Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetav mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 64%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava T.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglas

t vabastamise päevast ning määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , et kinnipeetava ema S B

u arvamusest nähtub ei osanud öelda, kas

pojal on olnud vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist on täheldatud. Kuriteod on toime pandud grupis, seega kinnipeetava suhtlusringkond vabaduses koosnes kriminaals Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav e mõtteviisiga isikutest.

registreeritud xxxx, kus munitsip a tegeleb SA aaleluruumi üürile andmisega ja kasutamiseg Narva Linnaelamu, kuhu kinnipeetav võib pöörduda oma eluasemeküsimuses. Kindla elukohata isikud võivad kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva linna

Sotsiaalhoolekandekeskus. Sotsiaalhoolekandekeskus tegeleb kindla elukohata isikutega ja osutab järgmisi teenuseid: vältimatut sotsiaalabi, öömajateenust, varjupaigateenust ja intervallhoolduse teenust. Kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isik võib vajaduse korral toimetulekutoetust taotleda – selleks peab taotlejal olema sotsiaalne seisund ja elamispind (see võib olla ka varjupaik). Toimetulekutoetuse taotleja peab pöörduma

Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonda hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.

Kriminaalhooldusele on T.V

määratud korral. Katseajad kulgesid

mitterahuldavalt: ühel korral lõpetati katseaeg teise kohtuotsusega, kahel korral pani T.V toime uue kuriteo, ühel korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu.

T.V käitumine on olnud muutusteta alates 2001. aastast. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks T.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabanemise päevast ning määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

T.V ise soovib vangistusest t . Ta teab, et kui kohus ingimisi enne tähtaega vabaneda

isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastab, siis allutatakse isik kriminaalhooldaja järelevalve alla ning isik peab täitma kontrollnõudeid ja kohust i. Elama läheks ta esialgu xxxx

us . Ema aitab

t vaatamas. teda korteri üürimisel, olles käinud juba korteri Garanteeritud töökohta tal

ei ole. Vend pakkus xxxx

tööd haagiste kokkupanemisel ja ka keevitajana on võimalik tööd saada. Poole aasta päras . Ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega t kavatseb ta minna xxxx vabaneda, sest tal on elukaaslasega 2 last ja vabaduses on neid parem toetada. Arstid ütlevad, et ta ei ole narkomaan, aga prokurör arvab, et ta on narkomaan. Katseaja jooksul kavatsust uute kuritegude sooritamiseks tal ei ole.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et T.V tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise

Tallinna Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub 02.01.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla T.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist. K on kriminaalkorras karistatud 13 korral (neist äesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav

8 kehtivat kriminaalkaristust). Vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Olukorras, kus isik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Harju Maakohtu 02.02.2016 otsusega tunnistati T.V süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega 6 e vangistusega. KarS § teda karistati -kuulis

74 lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning e all täidab kriminaalhooldaja järelevalv

KarS § 75 lg 1 p 1 6 nimetatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 10.02.2016. - Harju

Maakohtu 24.10.2016 kohtumäärusest, millega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, mh tuleneb, et „kohus otsust tehes andis T.V-le võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. … T.V suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia.“ Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdlase poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu et T.V alusel arvab prokurör, puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole ema õiguskuuleka kä piisavad t itumise

tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli temal probleemiks narkootikumide tarvitamine. Selline asjaolu ei soodustaks kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on T.V ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas), vangidele (risk vanglas) ning avalikkusele.

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 54%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Kinnipidamisasutuses T.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarrikkumisi. on Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning suhtumine kriminaalhooldusesse, et ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

P

rokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav T.V puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur T.V vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et T.V ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 8 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepa Kohtu hinnangul ei saa jätta nemist. tähelepanuta asjaolu, T.V on olnud kriminaalhooldusele allutatud 4 korral ning et kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, isik pole järginud kontrollnõudeid või on toime sest pannud uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks katseaja edukalt läbida, järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel alaline elukoht. KarS § 76 alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul puudub vabanedes kindel alaline elukoht Samuti puudub , siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid.

isikul garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Kinnipeetav ei o -Raha andmetel on ma ka ametlikku tööstaaži. K

kinnipeetaval tasumata nõ sõnul aga 10 000 euro ulatuses. Kuivõrd udeid 1890,66 eurot, isiku

isik on varasemalt toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%, millised ei ole madalad riskid. Tallinna Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et T.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik