1-09-509/12 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-09-509

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 07. aprill 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Malle Preimer Maaria Rei

Pärnu Maakohtu 10.02.2009.a. kohtuotsus T.N süüdistuses süüdistatav T.N Svetlana Raudsepp adv. Avo Pärmann

Pärnu Maakohtu 10.02.2009.a. kohtuotsus T.N-i

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Maakohus tunnistas

T.N-i, sünd. xxx, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras seitse korda, elukoht xxxxxx xxx xx-xx,

süüdi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse

täitmisest kõrvalehoidumises KarS § 329 järgi ja mootorsõiduki juhtimises

joobeseisundis isikuna, keda on karistatud sellise teo eest KarS § 424 järgi.

Nende tegude eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi süstemaatilises varguses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest

mõisteti 2 kuuline vangistus. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra,

kuna kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Vähendatud karistust- 10 kuud

vangistustsuurendati KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel varasema kandmata

karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 2 aastat 8 kuud ja 20 päeva.

T.N tunnistati süüdi selles, et tema, kandes mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest Tartu Maakohtu 31.10.2007.a. otsusega mõistetud karistust, juhtis

10.09.2008.a. kella 01.10 ajal Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tn ristmikul

sõiduautot BMW 520 registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobeseisundis. Ühtlasi hoidus ta kõrvale talle sama kohtuotsusega mõistetud karistusemootorsõiduki juhtimise õiguse keelutäitmisest.

Veel tunnistati T.N süüdi selles, et tema, olles varguste eest KarS § 218 järgi karistatud 13.08.2007.a. rahalise karistusega 300 krooni ja 10.03.2008.a. rahalise karistusega 3000 krooni, varastas 09.09.2008.a. kella 24 ajal Pärnus Xxxxxxxxx xx maja juures sõiduautolt BMW 320 registrimärgiga xxx xxx registrimärgid ja

rikkus nende märkide plastikust kinnitusalused, tekitades J. P. varalise kahju kokku 280 krooni.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant tunnistab oma süüd maakohtu poolt kindlakstehtud tegudes, kuid tema

arvates pole maakohus piisavalt kaalunud võimalust kohaldada tema suhtes rahaline karistus, praegune sissetulek töökohast võimaldab tal tasuda mõistliku

suurusega rahalist karistust. Ta püüdis kohusetundlikult teha talle eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Kolme alaealise lapsega perekond jääks apellandi vangistamisega raskesse majanduslikku olukorda. Apellant palub mõista talle rahaline karistus.

3 Ringkonnakohtu seisukoht

Kuna süüd ja selle tõendatust pole vaidlustatud, siis puudub vajadus nende

asjaolude käsitlemiseks käesolevas kohtuotsuses, tuvastatu vastab kogutud tõenditele, kuriteod on õigesti kvalifitseeritud.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et talle mõistetud karistust pole piisavalt põhjendatud: kohtuotsuse põhjendavast osast, mis on kajastatud viiel leheküljel, moodustab T.N-ile mõistetava karistuse selgitus 2,5 lehekülge.

Apelleeritud kohtuotsuse nimetatud osas on kaaluvaimana toodud

eripreventiivne aspekt: kuidas on võimalik T.N-i mõjustada, et edaspidi ta

kuritegusid toime ei paneks. Maakohus näitas, et senised korduvad

mittevabaduskaotuslikud karistused pole olnud piisavad sellise eesmärgi saavutamiseks, talle mõistetud rahalised karistused on aastate jooksul tasumata, lisandunud on uued rahalised koormised.

Kohus on karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud, et T.N tunnistab

oma süüd ja kahetseb. Eelmiste kohtuotsuste kohaselt mõisteti talle karistus

kokkuleppemenetluses. Järeldub, et T.N küll tunnistab kuritegude

toimepanemist, kuid, tulenevalt kokkuleppemenetluses saavutatud leebest

karistusest ja mõtlemata perekonnale raske olukorra põhjustamisele (mis

esitatakse ühe argumendina kergema karistuse taotlemisel), jätkab uute seadusevastaste tegude toimepanemist.

Põhjendatult on kohtuotsuses näidatud, et korduvalt toime pandud samaliigiliste

kuritegude eest mõistetav karistus ei saa olla leebem varasemalt mõistetud

karistusest. Viidatud on Riigikohtu otsusele, milles väljendatakse vajadust

karistada rangelt liiklusõigusrikkumisi toimepannud isikuid sh eelkõige mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikuid.

Süstemaatilise varguse eest on seaduseandja kehtestanud karistuseks üksnes

vangistuse, üksnes see asjaolu välistab apellatsioonis taotletud kergema

karistusliigi kohaldamist. Käesoleval juhul on T.N-i sellise kuriteo eest

karistatud seadusega kehtestatud minimaalmäära lähedase karistusega, see karistus on kaetud teiste kuritegude eest mõistetud karistusega.

Apellatsioonides nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks mõistetud karistuse

muutmisele, kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Malle Preimer

4