4-16-8733/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVäärteoasi nr 4-16-8733
Legislator headnote
AI generated4-16-8733/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Väärteoasi nr 4-16-8733
Full text
Väärteoasi nr 4-16-8733
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. 2017.
märts a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8733 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi Politseija Piirivalveameti prefektuuri taotlus B.I-le Lõuna asenduskaristuse kohaldamiseks Menetlustoiming Ebaselguse lahendamine kohtumääruses Süüdlane B.I
Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakond, e-post x RESOLUTSIOON
1. Täiendada Tartu Maakohtu 21.12.2016. a määruse resolutsiooni järgmise lausega:
„Loobuda B.I-lt
väärteoasjas nr 2490,15,000818 tasumata rahatrahvi sissenõudmisest“.
2. Lugeda Tartu Maakohtu 21.12.2016. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
„Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus B.I suhtes - asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.
Loobuda B.I-lt
väärteoasjas nr 2490,15,000818 tasumata rahatrahvi sissenõudmisest.“
Kohtumäärus tuleb saata Politsei Lõuna prefektuurile, kohtutäitur - ja Piirivalveameti
Ivi Kalmetile ja B.I-le.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui
kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada
Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu määruskaebus 1 kirjalikult 5
2
päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 07.07.2015 - 5000818 . a määras Politsei ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 24901 B.I-le LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku
t, s.o 300 eurot (tl 3-4 ). Kohtuvälise atrahvi määramise kohta on jõustunud menetleja lahend rah 27.07.2015. a.
01.12.2016. a edastati kohtule Politseija Piirivalveameti L prefektuuri avaldus B.I-le õuna
asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi
vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlust 07.07.2015. a. 31.10.2016. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest, rahatrahvi jääk 100 eurot (tl
6-7). - netleja kohtul Sellest ja juhindudes KarS § st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline me otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga (tl 2). Kohus
määras asja arutamiseks kohtuistungi 21.12.2016. a.
20.12.2016. a teatas B.I kohtule, et tal ei ole võimalik 21.12.2016. a kohtuistungile
tulla, kuna B.I laps on 1-kuune tal rinnalast kellegi teise hoolde ja ei ole võimalik
jätta. B.I selgitas telefonivestluses, et tema igakuiseks sissetulekuks on lastetoetused kogusummas 250 eurot ja emapalk. Emapalga suurust B.I öelda ei osanud, kuna ei ole emapalka veel saanud. Lastele makstav elatis on ebaregulaarne ja novembris 2016. a sai ta viie lapse kohta elatist üksnes 60 eurot. Lapsed elavad enamuse ajast B.I-ga. B.I
ei ole võimalik rahatrahve tasuda. B.I esitas kohtule trahvide osalise tasumise tõendamiseks maksekorraldused.
Tartu Maakohtu 21.12.2016. a määrusega jättis kohus ja Piirivalveameti Lõuna Politseiprefektuuri edastatud avalduse B.I suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus, arvestades B.I sissetulekuid ja kohustusi, aga ka asjaolu, et B.I on 5 last (sh 4 alaealist, kellest noorim on 1-kuune), leidis, et ilmselgelt ei ole B.I
võimalik rahatrahvi tasuda. Seda, et ssenõuet B.I puudub vara, millele si pöörata, kinnitab ka kohtutäituri teade täitmise võimatusest. Kohus järeldas, et ilmselgelt oleks
senini tasumata rahatrahvi tasumise korral tõsiselt ohustatud B.I ja tema alaealiste
laste igapäevane toimetulek. Kohtu hinnangul esinevad alused rahatrahvi edasisest täitmisele
pööramisest loobumiseks (VTMS § 2, KrMS § 418 lg 1 p 2). Kohus leidis, et kuna B.I on kõigest 1 kuune alaealine laps, ei ole tema puhul võimalik ka rahatrahvi asendamine -
arestiga. Kuna asenduskaristuse kandmi - ja ne ei ole võimalik, jättis kohus Politsei
Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata. 20.02.2017. a edastas B.I kohtule kirja, milles soovis kohtumääruse sisu osas selgitust, kun
a määrus ei ole talle arusaadav. 20.02.2017. a kirjaga selgitas kohus kohtumääruse sisu.
28.02.2017. a saabus kohtusse kohtutäitur Ivi Kalmeti kiri, mille kohaselt ei ole politsei
loobunud trahvi sissenõudmisest. 21.12.2016. a määrus hõlmab üksnes asenduskaristuse
kohaldamisest loobumist. Kui kohus soovib, et trahvi sissenõudmine tuleb lõpetada enne aegumistähtaja saabumist, peab see kohtumääruses olema märgitud.
KOHTU SEISUKOHT
3
Kohus leiab, et ebaselgused, mis Tartu Maakohtu 21.12.2016. a määruse täitmisel on tekkinud tuleb käesoleva kohtumäärusega kõrvaldada.
VTMS § 212 lg 1 sätestab muuhulgas, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus
või kohtulahendit täitmisele pööranud maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.
Tartu Maakohtu 21.12.2016. a määrusega jättis kohus taotluse B.I suhtes
asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumääruse põhjendustes on kohus asunud
seisukohale, et B.I sissetulekuid ja kohustusi arvestades on ilmne, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks. Sealjuures on kohus tuginenud ka kohtutäituri teatele. Lisaks
leidis kohus kõiki asjaolusid arvestades, et esinevad alused rahatrahvi edasisest täitmisele
pööramisest loobumiseks. Seega asus kohus 21.12.2016. a määruses seisukohale, et B.I
ja tema alaealiste laste igapäevane toimetulek on tõsiselt ohustatud kui rahatrahvi
sissenõudmist jätkatakse. Üldjuhul toob rahatrahvi tasumise võimatus kaasa rahatrahvi
asendamise teiseliigilise karistusega (arest või üldkasulik töö). Kohus leidis 21.12.2016. a määruses, et asenduskaristuse kohaldamine käesoleval juhul ei ole võimalik, kuna B.I on 1-kuune laps.
Kohtutäituri 28.02.2017. a kirjast järelduvalt on jätkatud pärast kohtumääruse tegemist
rahatrahvi sissenõudmist ja seda põhjusel, et kohtulahendi resolutsioon lahendas üksnes
asenduskaristuse kohaldamist. Samuti ei ole rahatrahvi sissenõudmisest loobunud kohtuväline
menetleja. Kuna kohus pidas rahatrahvi tasumata osa jätkuvat sissenõudmist põhjendamatuks,
kuid ei märkinud seda määruse resolutsioonis, on tegemist ebaselgusega, mis tuleb käesoleva
määrusega lahendada. Nimelt on kohus juba 21.12.2016. a määruses asunud seisukohale, et B.I-lt edasine rahatrahvi sissenõudmine ei ole põhjendatud VTMS § 2 ja KrMS § 418
lg 1 p 2 alusel. Kohus ei ole nimetatud asjaolu märkinud resolutsiooni, mis tuleb käesoleva
määrusega kõrvaldada ja täiendada varasemat määrust vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile.
Raina Pärn Kohtunik