2-16-115975/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-115975

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-115975 Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XXXX vastu võlgnevuse 100 euro, viivise 99,95 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 207,95 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri XXXX (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista XXXXlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus (põhinõue) 100 eurot ja seisuga 5. detsember 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 26,27 eurot. 3. Välja mõista XXXXlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina põhinõudelt (100 eurolt) alates 6. detsembrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue XXXXlt sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,68 eurot väljamõistmiseks. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 1. Jätta menetluskulud 63% ulatuses XXXX kanda ja 37% ulatuses Osaühingu Aktiva

2-16-115975

2 Finants kanda. 2. Välja mõista XXXXlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 141,75 eurot. 3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXXl tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus 4finance OÜ ja XXXX (kostja) vahel 13.08.2013 sõlmitud laenuleping, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning kostjale 31.07.2015 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Osaühingule Aktiva Finants (hageja).

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgimist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja palunud arvestada viivist 4finance OÜ ja kostja vahel 13.08.2013 sõlmitud laenulepingu p 2 ja 4finance OÜ laenulepingute üldtingimuste p 8.3. kohaselt, mis sätestab viivise määraks 0,166% päevas iga laenulepingust tuleneva maksega viivitamise eest (v.a intressi tasumisega viivitamise puhul). Kohus selgitab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---]

2-16-115975

3 muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et kostjaga sõlmitud laenulepingu p-s 2 ja üldtingimuste p-s 8.3. sätestatud viivise määr 0,166% tähtaegselt tasumata põhisummalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 13.09.2013 kuni 05.12.2016 eest summas 26,27 eurot. Ülejäänud (s.o 99,95 eurot – 26,27 eurot = 73,68 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulud 190 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 190 eurot põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, lähtuvalt menetluskulude jaotusest. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 63% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 37% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 141,75 eurot (s.o 225 eurost 63%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

2-16-115975

4 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik