2-16-105245/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2017. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-105245 Tsiviilasi Xxxx OÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 250,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja Alar Salu (isikukood 36707054246, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, epost alar@tsp.ee )

Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista Xxxxmajandamiskulude võlgnevus 181,34 (ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 34 senti) eurot.

Mõista välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis 50,14 (viiskümmend eurot ja 14 senti) eurot ning edasi 0,07% päevas põhivõla 181,34 eurot tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskuludest 99 % kostja kanda.

Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja Xxxx OÜ Xxxx kasuks menetluskulud 74,25 (seitsekümmend neli eurot ja 25 senti) eurot.

2 (3)

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

05. novembril 2014.a-l toimunud Xxxx, Tallinn korterelamu korteriomanike üldkoosolekul valiti Xxxx OÜ elamu valitsejaks. 05. novembri 2014.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 6 järgselt anti hagejale õigus Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamiseks alates 05. novembrist 2014.a. Valitseja õigustest ja kohustustest tulenevalt esitas hageja igakuiselt korteriomanikele majandusja kommunaalkulude eest arveid, mille koostamise aluseks oli 05. novembril 2014.a. üldkoosolekul kinnitatud majanduskava ning reaalselt tarbitud kommunaalteenused. Hageja esitas perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2015 tarbitud teenuste eest ja majanduskava alusel arveid Vibu tn 5-43, Tallinn ja kõrvalpindade (eraldi kinnisasjad) korteriomanikule kostjale kokku 324,43 euro nõudes. Kostja on sooritanud talle esitatud majandusja kommunaalkulude ning majanduskava alusel esitad arvete alusel makseid osaliselt. Hageja esitas 12. märtsil 2016. a-l kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja enne vastuväite esitamist kustutas kostja osaliselt oma võlgnevust 78,16 euro ulatuses. Hagi avalduse esitamise hetke seisuga on kostjal tasumata kommunaalmakseid summas 184,41 eurot, seega on kostja põhivõlg hageja ees 184,41 eurot. Seoses hoones korteriühistu moodustamisega ei tegutse hageja käesoleval hetkel Xxxx, Tallinn elamu valitsejana.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et arvete 117979, 119409 ja 120870 alusel on põhinõude suuruseks 181,36 eurot. Hageja on esitanud kostjale arved alles 18.01.2016 ning kostja ei tunnista hageja viivisenõuet. Kostja taotleb kohtult õiguslikku hinnangut selle kohta, kas hagejal on õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid peale valitsejana tegutsemise lõppemist. Kostja märgib ka, et ei ole tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks üle andnud uuele maja haldajale ka varasemalt tekkinud nõudeid korteriomanike vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi lihtmenetluses, kuivõrd tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus esitab TsMS § 444 lg 2 alusel põhjendusel lihtsustatud kujul.

3 (3) KOS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Valitseja õiguste ja kohustuste hulka kuulub KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid. KOS § 21 lg 2 p 5 kohase volitusnormi kohtumenetluseks andsid korteriomanikud kodukorra punktiga 5.5., kinnitades kodukorra 05. novembri 2014.a. üldkoosolekul. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt on Kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma intressi 0,07% päevas, samase määra on korteriomanikud kokku leppinud oma kodukorra punktis 5.2.

TsMS § 231 lg 2 järgi on kostja omaks võtnud, et tal on tasumata majandamiskulud 181,36 eurot. Hageja on nõudnud võlgnevust 3 eurot ja 5 senti suuremas ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue omaksvõttu ületavas osas on tõendamata. Üksnes arve esitamine ei tõenda majandamiskulu tekkimist (RK lahend 3-2-1-53-10).

Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus, et kaasomandi valitseja muutudes ei lähe automaatselt uuele valitsejale kaasa juba sissenõutavaks muutund nõuded korteriomanike vastu. Majavalitsejal tekib KOS alusel nõudeõigus alates nõude sissenõutavaks muutumisest (mille eelduseks on majandamiskulu kandmine või reservfondi maksete puhul maksetähtaja saabumine ja vastava arve esitamine). Juba sissenõutavaks muutund nõuded korteriomanike vastu lähevad kaasomandi eseme uuele valitsejale üle üksnes siis, kui selles on kokku lepitud VÕS § 164 järgi. Hageja estitatud tõenditest valitsemise üleandmise kohta (üleandmise akt ja kirjavahetus novembrit 2015) nähtub, et hageja andis üle üksnes materiaalse vara ning teenusepakkujatega sõlmitud lepingud. Seega ei ole hageja kaotanud nõudeõigust seoses nõude loovutamisega (vt TsMS § 210 lg 4).

TsMS § 231 lg 2 järgi on kostja omaks võtnud, et ta on saanud arved kätte 18. jaanuaril 2016. Nimetatud ajast mõistliku aja jooksul (2 nädalat) ehk 2. veebruarist 2016 tuleb arvestada viivist. Varasemat arvete kättetoimetamist hageja tõendanud ei ole. Hageja esitatud väljatrükk ei tõenda arve kättesaamist (RK lahend 3-2-1-123-07). Hageja on palunud välja mõista viivise kuni nõuda rahuldamiseni. Alates 02.02.2016 kuni otsuse tegemise ajani on viivisenõudeks 50,14 eurot. Kohus mõistab välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ning edasi 0,07% põhivõla tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni.

Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, milleks on 99 % (põhivõlg + viivis). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot. Kostja menetluskulu tähtaegselt esitanud ei ole. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja summas 74,25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin Kohtunik