4-17-852/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-17-852

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märtsil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-852 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi F.L väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik F.L, isikukood: XXX, elukoht: XXXX, EV kodanik, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.L LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 10 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada F.L-ile mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre XXXX poolt on 18.01.2017.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1242466 selles, et F.L

18.01.2017.a. kella 19:46 ajal juhtis Harjumaal Saue vallas Tänassilma – Laagri 1-l kilomeetril suunaga Tänassilma poole mootorsõidukit Mercedes Benz Vito reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega F.L rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et mootorsõiduki juhtimisõigust ta ei ole, juhtis mootorsõidukit kuna oli vaja käia ehituspoes. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et F.L tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 10 päevase arestiga, millise võib asendada üldkasuliku tööga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 18.01.2017.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja XXXX ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et 18.01.2017.a. teostades liiklusjärelvalvet koos patrullpolitseinik Imre XXXXga Saue vallas Tänassilma – Laagri 1-l kilomeetril märkasid sõidukit Mercedes Benz reg.nr XXXX. peatsid sõiduki ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis F.L ik XXX, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juht tunnistas süüd (tl. 5); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles F.L selgitas, et 18.01.2017.a. juhtis sõidukit MB Vito reg.nr

XXXX ilma juhtimisõiguseta kuna ehituspoes oli väravate allahindlus (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 18.01.2017.a. kell 19:46 kõrvaldati F.L sõiduki MB Vito reg.n XXXX roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et F.L kehtivad juhiload puuduvad (tl. 8); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 30.11.2015.a. kell 09:41 kõrvaldati F.L sõiduki VW Golf reg.nr XXXX roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. F.L-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada F.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 3-l korral (tl. 10 - 11) rahatrahvidega ja ka ÜKT-ga.

Rahatrahvid on kõik isikul tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata. Varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik