1-09-4274/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-4274 (kohtueelses menetluses nr 09260100062) riik R.F versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Jane Pajus

Süüdistatav R.F

(isikukood xxx; elukoht xxxx

x-xx xxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxx , õpib ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 214 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada R.F süüdi (KarS) § 214 lg 1 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuse aeg 3 päeva karistuse tähtaja hulka ja lugeda R.F kandmata karistuseks vangistus 11

kuud 27 päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 27

päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.F-ile katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui R.F

ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata R.F-ile käitumiskontrolli ajaks

alaliseks elukohaks xxxx x-xx xxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxx ; tühistada R.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud välja mõista R.F-ilt kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1734 krooni 60 senti, postikulud 30 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

2

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on R.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 214 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 68 lg 1

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.F ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxx x-xx xxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxx .

R.F on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 05.01.2009 päevasel ajal Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Vana- Võidu külas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoone II korrusel nõudis vägivallaga ähvardades Aivar M.ilt raha, kuuldes, et raha ei ole

nõudis mobiiltelefoni loovutamist ning Aivar M. kartes vägivalla kasutamist andis R.F-ile

oma mobiiltelefoni Samsung väärtusega 500 krooni, seejärel nõudis sündmuskohalt lahkunud kannatanule järgnenud R.F kooli ees kannatanult ka

spordikoti Adidas loovutamist ja taas, kartes vägivalla kasutamist, loovutas Aivar M. oma

spordikoti Adidas väärtusega 350 krooni, olles enne oma asjad pannud kauplusest ostetud kilekotti, R.F järgnes koolimajja sisenenud Aivar M.ile ning lõi teda ühe korra jalaga, kuid kannatanu suutis end löögi eest käes olnud kilekotiga kaitsta ja jooksis klassi, talle järgnenud R.F karjus, et homseks olgu raha olla, nii palju, kui saab. Järgmisel

päeval 06.01.2009 kella 12.15 ajal tuli R.F Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoone III korrusel inglise keele klassi ees pingil istuva Aivar M. i juurde ja küsis, kas raha on olemas, kuuldes, et raha ei ole lõi kannatanule rusikaga tugevasti suu pihta ja seepeale püsti tõusnud kannatanut ühe käega jopest kinni hoides teise käe ja jalgadega minuti

vältel korduvalt pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule valu ja pea ja näo piirkonna pindmised marrastused, kuni kannatanu end lahti rebis ja ära jooksis.

R.F-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 214 lg 1 järgi varalise kasu üleandmises nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti ja 743 krooni 40 senti, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1734 krooni 60 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147

krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1734 krooni 60 senti, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik