1-07-13884/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-07-13884

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.aprillil 2009.a. Paide kohtumajas Erakorraline ettekanne 18629 Kohtunik Ingrid Niinemägi Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Monika Vette Süüdimõistetu N.B, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx

RESOLUTSIOON

Taotlus rahuldada osaliselt. Peatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.novembri 2007.a. otsusega (kriminaalasi nr 1-07-13884)

N.B-le üldkasuliku töö tegemise tähtaja, 1 aasta ja 6 kuud, kulgemine süüdimõistetu haiguse ajaks. Taotlus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. Määrus saata teadmiseks süüdimõistetule, prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 06.novembri 2006.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega tunnistati N.B süüdi KarS

§ 329 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele

25.jaanuari 2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 kuud. KarS § 73 lg 4 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 354 tundi ning üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud ning samaks ajaks allutati N.B ka kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kriminaalhooldaja poolt esitatud etteande kohaselt on N.B ettekande koostamise ajaks tehtud üldkasuliku töö tunde üksnes 40. Ettekandest nähtub, et üldkasuliku töötegemist on takistanud N.B pidevad traumad ja haigused. Nii on ta peale kohtuotsuse jõustumist vigastanud oma parema käe pöialt, mille tagajärjel tekkis mädane pöidlaliigese põletik. Uus vigastus oli 12.juunil 2008.a., mil N.B vigastas oma õlga ning antud vigastuse ravi oli pikaajaline. Järgmine vigastus tabas N.B jaanuaris 2009.a., mil ta vigastas oma põlve ning

10 päeva hiljem murdis reieluu. Viimane trauma nõudis haiglaravi ning operatsiooni ning paranemiseks läheb aega vähemalt 2 kuud.

Kuna N.B ei jõua oma vigastuste tõttu üldkasulikku tööd tähtajaks sooritada, taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tähtaja kulgemise pikendamist kuni N.B reieluumurru paranemiseni, samuti taotletakse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist pärast tervenemist kuue kuu võrra.

Kohtu põhjendus

Kohus, tutvunud ettekande ja selle juurde lisatud materjalidega leiab, et

kriminaalhooldusametniku taotlus kuulub rahuldamisele üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamise osas, kuid muud osas tuleb jätta taotlus rahuldamata. Nimelt tuleneb KarS § 69 lg-st 3, et üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatumine on võimalik süüdimõistetu haiguse ajaks. Ettekandele lisatud haiglate teatiste alusel on N.B on olnud neljal korral erinevad traumad. SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla poolt välja antud haiguloost nr 2932504 nähtub, et N.B opereeriti 30.jaanuaril 2009.a. ning et järelravi võtab aega, ka puudub võimalus täpselt määratleda tervenemise aeg. Seega on taotlus tähtaja kulgemise peatamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eeltoodule on taotletud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist 6 kuu võrra pärast N.B tervenemist. KarS § 74 lg 4 annab küll võimaluse pikendada katseaega, kuid seadusest ei tulene üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise võimalus. Erakorralisele ettekandele on lisatud N.B tervislikku olukorda kinnitavad tõendid ja ettekandest nähtub N.B pikemaajaline ravi pärast 12.juuni 2008.a. traumat, kuid tõendiks on selle trauma osas üksnes patsindikaart ning puuduvad tõendid pikemaajalise ravi kinnituseks. Selgusetuks jääb põhjus, mis takistas tähtaja kulgemise peatamise taotuse esitamist pärast esimest tõsisemat traumat.

Eeltoodu alusel ja tuginedes KarS § 69 lg-le 3 rahuldab kohus taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks, kuid muus osas tuleb taotlus jätta rahuldamata.

Ingrid Niinemägi Kohtunik