3-17-503/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-503

Määruse kuupäev

6. märts 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

a kaebus AS ÜHISTEENUSED leppetrahvi nr

0197003405 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Tagastada pärast kohtumääruse jõustumist riigilõiv 15

eurot ale, pangaarvele nr EE612200221033655625.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. esitas 03.03.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse AS ÜHISTEENUSED

leppetrahvi nr 0197003405 tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt koostati leppetrahv

06.02.2017.a, kui kaebaja parkis sõidukit registreerimismärgiga 779BDZ eraparklas Jõhvis

Narva mnt 4c.

2. Kaebusele on lisatud

- punktis 1 nimetatud leppetrahv (kolmes osas, tl 3-5). Dokumendis on märgitud, et AS

ÜHISTEENUSED korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil vastavalt maa omanikuga sõlmitud lepingule;

- AS ÜHISTEENUSED 02.03.2017.a teatis (tl 15), milles selgitatakse, et sõiduk parkis

eravalduse parklas ja leppetrahv on määratud võlaõigusseaduse § 158 alusel.

Kohtu seisukoht

3. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg

1 p 1 kohaselt, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all

mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks

pooleks peab olema avaliku võimu kandja ning eraisiku tegevuse peale kaevates tuleb esmalt

tuvastada see, kas eraisik täitis konkreetsel juhul avalikku ülesannet (Halduskohtumenetluse

1

seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura

2013, § 4 kommentaar lk 36-42 ja seal viidatud kohtupraktika).

4. Kaebaja vaidlustab leppetrahvi, mida nõuab eraõiguslik isik AS ÜHISTEENUSED.

Leppetrahvi määramist põhjendatakse määruse punktis 2 nimetatud dokumentides sellega, et

kaebaja auto parkimisega eraomandis olevasse parklasse tekkis kaebaja ja parkla omaniku

vahel lepinguline suhe ning kaebaja on lepingut rikkunud. Lepingulisi suhteid ja lepingust

tuleneva kohustuse rikkumise tagajärgi reguleerib võlaõigusseadus, see õigusakt kuulub

eraõiguse valdkonda. AS ÜHISTEENUSED ei esitanud leppetrahvi nõuet avalike ülesannete

täitmise käigus, vaid parkla omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Kohtupraktikas lahendab

eramaal parkimise üle tekkinud vaidlusi maakohus tsiviilkohtumenetluses. Seega tuleb

kaebajal esitada hagi maakohtule.

Praeguses asjas ei ole tegemist liiklusseaduse § 188 sätestatud viivistasuga, mis määratakse

tasulise parkimise reeglite rikkumise eest kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal

ning mille õiguspärasust hindab liiklusseaduse § 189 lg 2 alusel halduskohus.

5. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub praeguses asjas tasutud riigilõiv tagastamisele. Kohus

tagastab riigilõivu arvele, millelt see tasuti (tl 16).

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik

2