Legislator Case Law & Legislation
1-16-7772/26 AI generated

1-16-7772/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-7772/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile. Pikendada M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga tekitatud

Legislator headnote

AI generated

1-16-7772/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Pikendada M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga tekitatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. märts 2017, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-7772

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungisekretär

Raili Raja

Kriminaalhooldusametnik

Carmen Kond

Kohtuasi

M. D. süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja 199 lg 2 p 9 järgi /

Erakorraline ettekanne M. D.i kohta

Süüdimõistetu

M. D., ik XXX, elukoht XXX

Asja läbivaatamine

27.02.2017 kohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse

täitmisele pööramiseks.

Määrata M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus pöörduda

alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile.

Pikendada M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga tekitatud

kahju hüvitamiseks tähtajaga kuni 21.03.2017.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte M. D.ile ja saata kriminaalhooldusametnikule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1.Viru Maakohtu 13.09.2016 otsusega tunnistati M. D. süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9

järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg

1-4 asendati vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö

tegemise ajaks allutati M. D. kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati

järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 7, 9 sätestatud

lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.09.2016.

2. 14.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M. D.i

suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ja lisakohustust mitte

tarvitada alkoholi, lisaks ei ole sooritanud üldkasulikku tööd. Viru Maakohtu 08.11.2016

määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määrus jõustus 25.11.2016.

3. 20.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega

pikendada M. D.ile mõistetud üldkasuliku töö tähtaega 2 kuu võrra ning pikendada

maksekohustuse tähtaega kuni 31.01.2017. Viru Maakohtu 28.12.2016 määrusega

kriminaalhooldaja taotlus rahuldati ja pikendati M. D.ile mõistetud üldkasuliku töö tähtaega 2

kuu võrra ning pikendada maksekohustuse tähtaega kuni 31.01.2017. Määrus jõustus

19.01.2017.

4. 02.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M. D.i

suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

26.01.17 edastas piirkonnapolitseinik J.N. teate kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise

kohta. Teate kohaselt registreeriti 25.01.2017 kell 21:15 juhtum, kus juhtimiskeskusele teatati

auto ärandamisest. Ärandajaks oli teataja vanem poeg M. D., kellel ei ole juhilube ning kes on

joobes. Patrull märkas sõidukit 21:25 paiku vastu sõitmas Rakvere-Luige mnt 5 km-l ja peatas

selle Olerexi tankla parklas. Juhiks oli M. D. ik XXX ning tema joobeks mõõdeti

indikaatorvahendiga 0,68 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Juhtumi osas alustati

kriminaalmenetlus KarS § 215 lg 2 p 1 tunnustel.

Juhtunu kohta koostati 25.01.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Protokolli

kohaselt kontrolliti isikul alkoholijoovet indikaatorvahendiga AlcoQuant nr 111154. Isikul

tuvastati alkoholijoove 0,68 mg/l kohta väljahingatavas õhus. M. D. pidi ajavahemikul 16.-

20.01.2017 sooritama ajakava kohaselt 36 ÜKT tundi, kuid sooritas vaid 15,5 tundi.

Takistanud asjaolude kohta ei ole isik tõendit esitanud.

Lisaks on erakorralises ettekandes märgitud, et Viru Maakohtu 28.12.2016 määrusega

pikendati kuriteoga tekitatud kahju heastamise tähtaega kuni 31.01.2017. Määrus jõustus

19.01.2017. Isik ei ole esitanud tõendit kohustuse täitmise kohta. M. D.ilt ei ole olnud

võimalik seletust võtta, kuna isik ei ilmu registreerima ega vasta telefonile.

5. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine hooldusalusega toimus 20.10.2016.

Isikule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi.

Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. Kohtumisel vesteldi kohtu

määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest.

Esmakohtumisel vesteldi ka täiendavatest lisakohustustest: KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati

M. D.it üldkasuliku töö tegemise ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju ja hüvitama

kohtuotsuse jõustumisele järgneva kahe kuu jooksul XXX kogudusele 30 eurot ja S AS-ile

51,24 eurot; KarS § 75 lg 2 p 2, 7 ja 8 alusel kohustati M. D.it üldkasuliku töö tegemise ajal

mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kannatanu H. O. ja kuriteo kaastäideviijate I. V. ja E.

N. ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides.

Hooldusalune broneeriti 20.10.2016 üldkasulikku tööd tegema MTÜ Lääne-Viru

Jäätmekeskuse juurde. Seisuga 02.02.2017 on hooldusalune määratud 540 ÜKT tunnist

sooritanud 39,5 tundi, sooritamata on 500,5 tundi.

6. 27.02.2017 toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ei ole kohustusi suutnud täita,

sest ei saanud töökohast palka kätte. Vahetas töökohta, milleks on K OÜ. Pöördus perearst K.

T. soovituse alkoholiravile. Liitus Põhja-Eesti Regionaalhaigla programmiga ``Kainem ja

tervem Eesti``. Ravi võtab aega 6-12 kuud. Hooldusalune avaldas, et ei taha vangi minna,

võtab kohustusi tõsiselt, käib kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja sooritab

üldkasuliku töö tunde. Palga saab kätte 10.03.2017 ja siis hüvitab kahjud.

7. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldaja, et isik ei ole tulnud registreerima 07.10, 17.10,

29.12.2016, 02.02.2017. Tegemata on 488 tundi üldkasuliku tööd. Kriminaalhooldaja taotleb

karistuse täitmisele pööramist, muuhulgas ka seetõttu, et lisakohustusti on rikutud.

8. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse,

leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse

täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

9. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt

karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule

mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

10. KarS § 69 lg 2 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe

päeva aresti või vangistusega. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile,

kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

11. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 13.09.2016 otsusega määratud

kontrollnõuete rikkumine on tõendamist leidnud. Enne karistuse täitmisele pööramist peab

kohus kaaluma, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada mõne muu seaduses ette

nähtud vahendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veel põhjendatud pöörata täitmisele

M. D.ile mõistetud karistust, vaid tema suhtes tuleks kohaldada lisakaristusena kohustust

pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja järgida arsti poolt määratud

psühhiaatrilist ravi. M. D. avaldas kohtuistungil, et pöördus juba iseseisvalt Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse alkoholivastasele ravile programmi ``Kainem ja tervem Eesti`` raames.

Kohus leiab, et isikule saab anda täiendava võimaluse näidata tahet edaspidi täita

käitumiskontrolli nõudeid ning hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest ja seeläbi

lisakohustuse rikkumisest. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja

erakorralises ettekandes märgitud taotluse M. D.ile mõistetud karistuse täitmisele

pööramiseks rahuldamata. Kohus määrab KarS § § 75 lg 2 p 5 alusel M. D.ile täiendava

lisakohustuse pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole ja alluda arsti poolt määratud

ravile. Lisaks pikendab kohus M. D.ile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks tähtajaga kuni 21.03.2017.

Maakohus juhindus KarS § 75 lg 2 p 5; KrMS § 387, 428, 432 sätteist.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro

Kohtunik