1-16-7772/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedalkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile. Pikendada M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga tekitatud
Legislator headnote
AI generated1-16-7772/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Pikendada M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga tekitatud
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. märts 2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-7772
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Kriminaalhooldusametnik
Carmen Kond
Kohtuasi
M. D. süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja 199 lg 2 p 9 järgi /
Erakorraline ettekanne M. D.i kohta
Süüdimõistetu
M. D., ik XXX, elukoht XXX
Asja läbivaatamine
27.02.2017 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse
täitmisele pööramiseks.
Määrata M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus pöörduda
alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile.
Pikendada M. D.ILE KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga tekitatud
kahju hüvitamiseks tähtajaga kuni 21.03.2017.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumäärus toimetada kätte M. D.ile ja saata kriminaalhooldusametnikule.
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
1.Viru Maakohtu 13.09.2016 otsusega tunnistati M. D. süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9
järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg
1-4 asendati vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö
tegemise ajaks allutati M. D. kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati
järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 7, 9 sätestatud
lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.09.2016.
2. 14.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M. D.i
suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ja lisakohustust mitte
tarvitada alkoholi, lisaks ei ole sooritanud üldkasulikku tööd. Viru Maakohtu 08.11.2016
määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
Määrus jõustus 25.11.2016.
3. 20.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega
pikendada M. D.ile mõistetud üldkasuliku töö tähtaega 2 kuu võrra ning pikendada
maksekohustuse tähtaega kuni 31.01.2017. Viru Maakohtu 28.12.2016 määrusega
kriminaalhooldaja taotlus rahuldati ja pikendati M. D.ile mõistetud üldkasuliku töö tähtaega 2
kuu võrra ning pikendada maksekohustuse tähtaega kuni 31.01.2017. Määrus jõustus
19.01.2017.
4. 02.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M. D.i
suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
26.01.17 edastas piirkonnapolitseinik J.N. teate kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise
kohta. Teate kohaselt registreeriti 25.01.2017 kell 21:15 juhtum, kus juhtimiskeskusele teatati
auto ärandamisest. Ärandajaks oli teataja vanem poeg M. D., kellel ei ole juhilube ning kes on
joobes. Patrull märkas sõidukit 21:25 paiku vastu sõitmas Rakvere-Luige mnt 5 km-l ja peatas
selle Olerexi tankla parklas. Juhiks oli M. D. ik XXX ning tema joobeks mõõdeti
indikaatorvahendiga 0,68 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Juhtumi osas alustati
kriminaalmenetlus KarS § 215 lg 2 p 1 tunnustel.
Juhtunu kohta koostati 25.01.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Protokolli
kohaselt kontrolliti isikul alkoholijoovet indikaatorvahendiga AlcoQuant nr 111154. Isikul
tuvastati alkoholijoove 0,68 mg/l kohta väljahingatavas õhus. M. D. pidi ajavahemikul 16.-
20.01.2017 sooritama ajakava kohaselt 36 ÜKT tundi, kuid sooritas vaid 15,5 tundi.
Takistanud asjaolude kohta ei ole isik tõendit esitanud.
Lisaks on erakorralises ettekandes märgitud, et Viru Maakohtu 28.12.2016 määrusega
pikendati kuriteoga tekitatud kahju heastamise tähtaega kuni 31.01.2017. Määrus jõustus
19.01.2017. Isik ei ole esitanud tõendit kohustuse täitmise kohta. M. D.ilt ei ole olnud
võimalik seletust võtta, kuna isik ei ilmu registreerima ega vasta telefonile.
5. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine hooldusalusega toimus 20.10.2016.
Isikule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi.
Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. Kohtumisel vesteldi kohtu
määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest.
Esmakohtumisel vesteldi ka täiendavatest lisakohustustest: KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati
M. D.it üldkasuliku töö tegemise ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju ja hüvitama
kohtuotsuse jõustumisele järgneva kahe kuu jooksul XXX kogudusele 30 eurot ja S AS-ile
51,24 eurot; KarS § 75 lg 2 p 2, 7 ja 8 alusel kohustati M. D.it üldkasuliku töö tegemise ajal
mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kannatanu H. O. ja kuriteo kaastäideviijate I. V. ja E.
N. ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides.
Hooldusalune broneeriti 20.10.2016 üldkasulikku tööd tegema MTÜ Lääne-Viru
Jäätmekeskuse juurde. Seisuga 02.02.2017 on hooldusalune määratud 540 ÜKT tunnist
sooritanud 39,5 tundi, sooritamata on 500,5 tundi.
6. 27.02.2017 toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ei ole kohustusi suutnud täita,
sest ei saanud töökohast palka kätte. Vahetas töökohta, milleks on K OÜ. Pöördus perearst K.
T. soovituse alkoholiravile. Liitus Põhja-Eesti Regionaalhaigla programmiga ``Kainem ja
tervem Eesti``. Ravi võtab aega 6-12 kuud. Hooldusalune avaldas, et ei taha vangi minna,
võtab kohustusi tõsiselt, käib kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja sooritab
üldkasuliku töö tunde. Palga saab kätte 10.03.2017 ja siis hüvitab kahjud.
7. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldaja, et isik ei ole tulnud registreerima 07.10, 17.10,
29.12.2016, 02.02.2017. Tegemata on 488 tundi üldkasuliku tööd. Kriminaalhooldaja taotleb
karistuse täitmisele pööramist, muuhulgas ka seetõttu, et lisakohustusti on rikutud.
8. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse,
leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse
täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
9. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi
kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule
erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt
karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule
mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
10. KarS § 69 lg 2 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi
kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda
kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva
seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele
mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel
arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe
päeva aresti või vangistusega. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.
KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,
võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile,
kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
11. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 13.09.2016 otsusega määratud
kontrollnõuete rikkumine on tõendamist leidnud. Enne karistuse täitmisele pööramist peab
kohus kaaluma, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada mõne muu seaduses ette
nähtud vahendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veel põhjendatud pöörata täitmisele
M. D.ile mõistetud karistust, vaid tema suhtes tuleks kohaldada lisakaristusena kohustust
pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja järgida arsti poolt määratud
psühhiaatrilist ravi. M. D. avaldas kohtuistungil, et pöördus juba iseseisvalt Põhja-Eesti
Regionaalhaiglasse alkoholivastasele ravile programmi ``Kainem ja tervem Eesti`` raames.
Kohus leiab, et isikule saab anda täiendava võimaluse näidata tahet edaspidi täita
käitumiskontrolli nõudeid ning hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest ja seeläbi
lisakohustuse rikkumisest. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja
erakorralises ettekandes märgitud taotluse M. D.ile mõistetud karistuse täitmisele
pööramiseks rahuldamata. Kohus määrab KarS § § 75 lg 2 p 5 alusel M. D.ile täiendava
lisakohustuse pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole ja alluda arsti poolt määratud
ravile. Lisaks pikendab kohus M. D.ile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kuriteoga
tekitatud kahju hüvitamiseks tähtajaga kuni 21.03.2017.
Maakohus juhindus KarS § 75 lg 2 p 5; KrMS § 387, 428, 432 sätteist.
(digitaalselt allkirjastatud)
Kristel Vedro
Kohtunik