1-15-8434/41 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.märts 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-15-8434 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Janika Simmul Asi

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu U.A karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

U.A isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 6.märts 2017 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus rahuldada.

Pöörata täitmisele U.A-le Tartu Maakohtu 14.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolm) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Kohustada U.A peale käesoleva määruse jõustumist kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. U.A karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 14.10.2015 otsusega on U.A süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ning

teda on karistatud 1-aastase vangistusega. KarS § 68 alusel arvestati U.A eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.10.2015, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning U.A-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.10.2014 otsusega nr 1-14-8803 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu vangistuse võrra ning U.A-le mõisteti

2(4) liitkaristuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust määrati arvestada

alates päevast, millal U.A saabub vanglasse karistust kandma. Lisakaristusena võeti

U.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Kohtuotsus jõustus 30.10.2015.

Tartu Maakohtu 04.08.2016 määrusega vabastati U.A Tartu Maakohtu 14.10.2015

otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel

määrati U.A-le katseaeg 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. U.A kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid (sh elama kohtu poolt määratud elukohas – xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja asuma tööle või võtma end töötuna arvele ühe kuu jooksul vabanemisest alates. Kohtumäärus jõustus 20.08.2016.

Tartu Maakohtu 16.11.2016 määrusega pandi U.A-le Tartu Maakohtu 04.08.2016 määrusega määratud katseajaks KarS § 75 lg p 5 alusel täiendav kohustus – alluda hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest alkoholismivastasele ravile alkoholi tarvitamist välistava süsti tegemisega. Kohtumäärus jõustus 02.12.2016. Määruse sisust nähtuvalt oli asja arutamise aluseks kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne

pöörata U.A-le Tartu Maakohtu 14.10.2015 otsusega mõistetud vangistuse

ärakandmata osa täitmisele, kuna U.A rikkus kohustust alkoholi mitte tarvitada.

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu katseajal tarvitas alkoholi 29.08.2016 ja 26.10.2016, rikkudes talle KarS § 75 lg 2 alusel pandud kohustust. Kuivõrd süüdimõistetu avaldas soovi

alkoholi tarvitamisest loobuda ning oli nõus võtma endale kohustuse – alluda alkoholismivastasele ravile, ei pööranud maakohus vangistust täitmisele, andes U.A-le võimaluse jätkata elu vabaduses.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 09.02.2017 kohtule esitanud

erakorralise ettekande (tl 1-1 pöördel). Ettekande kohaselt on U.A rikkunud temale

kohtuotsusega pandud kohustust alkoholi mitte tarvitada. PPA piirkonnapolitseinik on

26.01.2017 U.A kodukülastuse käigus tuvastanud alkoholijoobe (0,55 mg/l). Kriminaalhooldusametnikule antud seletuse kohaselt tekkis U.A hommikul kell 8.30 tuttava inimesega konflikt, mille peale vihastas ägedalt ja hakkas õlut tarvitama. Kriminaalhooldusametniku ettepanek on pöörata karistus täitmisele.

Süüdimõistetu U.A ei vaidle vastu asjaolule, et ta tarbis 2017 jaanuaris ühel korral alkoholi, kuid ta palub karistust mitte pöörata täitmisele.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle

pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §

75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Ettekande kohaselt on U.A 26.01.2017 rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada.

PPA Lõuna prefektuuri 26.01.2017 kirjas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale (tl 3),

antakse teada juhtumist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kus kodukülastuse käigus tuvastas piirkonnapolitseinik U.A alkoholijoobe.

3(4)

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 4) nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri

piirkonnapolitseinik 25.01.2017 kella 12.32 ajal

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx U.A väljahingatavas

õhus tuvastanud alkoholi positiivse näidu (0,55 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokolli (tl 5) kohaselt kontrollile allutatud isikul esineb kergeid koordinatsioonihäireid. 02.02.2017 kriminaalhooldusametnikule esitatud seletuskirjas (tl 6) on U.A alkoholi tarvitamist 25.01.2017 tunnistanud. Asjaolu, et ta 25.01.2017 alkoholi tarvitas, kinnitas U.A ka kohtuistungil. Seega on PPA Lõuna prefektuuri 26.01.2017 kirja, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja süüdimõistetu kohtuistungil antud

ütlustega tõendatud, et U.A 25.01.2017 alkoholi tarvitas. Kuigi ettekandes on

märgitud alkoholi tarvitamise kuupäevaks 26.01.2017, on indikaatorvahendi protokolli ja

süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et U.A alkoholi tarvitamine leidis aset 25.01.2017, mitte 26.01.2017. Tarvitades 25.01.2017 alkoholi on U.A rikkunud temale Tartu Maakohtu 04.08.2016

määrusega pandud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust alkoholi mitte tarvitada. Tegemist on tahtliku rikkumisega. U.A on alkoholi tarvitamise põhjusena ette toonud, et tekkis konflikt ja ta vihastas. Kohtu arvates ei ole need põhjused arvestatavad.

U.A väitel ta pärast temal alkoholijoobe tuvastamist alkoholi edasi ei tarvitanud, võttis ühendust oma raviarstiga ja jätkas ravi.

OÜ Jaansoni Psühhiaatriakeskuse 24.11.2016 teatis (tl 2) ja kutsed vastuvõttudele

tõendavad, et U.A alustas 2016 novembris alkoholismivastast ravi, mis jätkub ka käesoleval ajal ( järgmine vastuvõtu aeg 24.04.2017). Ka tõendab U.A e-kiri, et süüdimõistetu teavitas raviarsti ravi kestel aset leidnud alkoholi tarvitamisest, küsides nõu raviga jätkamise osas. Kuigi on tõendatud, et U.A peale Tartu Maakohtu 16.11.2016 määruse tegemist

alustas alkoholismivastast ravi ja jätkab seda ka käeoleval ajal, pole see ära hoidnud

katseajal alkoholi tarvitamist. Tegemist on katseajal juba korduva alkoholi tarvitamisega. Ettekandes on märgitud ja U.A ka kohtuistungil kinnitas, et alkoholitarvitamise keelu rikkumise pärast on kriminaalhooldusametnik teda hoiatanud. Et U.A on katseajal alkoholi korduvalt tarvitanud ka varem, nähtub ka Tartu Maakohtu 16.11.2016 määrusest.

U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. U.A pole aga seda suutnud. U.A on korduvalt rikkunud

alkoholi tarvitamise keeldu, jätkates seda ka peale juba muude mõjutuvahendite kohaldamist ( hoiatus, täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile). Selline U.A

käitumine osutab asjaolule, et ta ei teinud Tartu Maakohtu 4.08.2016 määrusest vajalikke järeldusi. Kuigi esineb rida U.A positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (on

täitnud käitumiskontrolli nõudeid, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on alustanud alkoholismivastast ravi), tuleb U.A-le mõistetud karistus siiski pöörata

täitmisele. Katseajal korduvalt alkoholi tarvitamine osutab sellele, et 25.01.2017 aset

leidnud rikkumine polnud juhuslik. Just asjaolu, et vaatamata varem kohaldatud

mõjutusvahenditele jätkas U.A alkoholi tarvitamist, mis temal kohtu poolt oli keelatud, tingib vajaduse karistus täitmisele pöörata.

Kohus leiab, et kuigi käesolevaks ajaks on U.A katseaeg lõppenud ( lõppes 20.02.2017), ei välista see karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Karistuse täitmisele

4(4)

pööramise aluseks olev kohustuse rikkumine on toime pandud katseaja kestel. Ka erakorraline ettekanne on esitatud katseaja kestel.

Tartu Vangla 28.02.2017 teatise kohaselt kandis U.A karistust 11.11.2015 kuni 22.08.2016 ja kandmata karistuse pikkus on 3 kuud 16 päeva. Seega tuleb Tartu Maakohtu 14.10.2015 otsusega mõistetud karistusest KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pöörata 3 kuud 16 päeva vangistust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg