2-15-3685/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3685

Tsiviilasi

AS SKINEST ENERGIA hagi AAS BTA Baltic Insurance

Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise,

kahju hüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

252 743,61 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu)

apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS SKINEST

ENERGIA (registrikood 11092488), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Andreas Veeret ja vandeadvokaat Kuldar-Jaan

Torokoff ning seaduslik esindaja juhatuse liige JT

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AAS BTA Baltic

Insurance Company (Läti registri kood 000315984, Eesti

filiaali kaudu, registrikood 11223507, end. BTA Insurance

Company SE, Eesti filiaal), lepinguline esindaja Andrus Reidi

Istungi toimumise aeg

15.02.2017

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja JT ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andres Veeret ning kostja lepinguline esindaja

Andrus Reidi

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus kahjuhüvitise 2000 eurot ja

sellelt summalt viivise väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

2. AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt.

3. AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) taotlus ringkonnakohtu

15.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.

4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) AS

SKINEST ENERGIA kasuks kindlustushüvitis 219 918,31 eurot ja kahjuhüvitis

520 eurot.

4.3. Välja mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) AS

SKINEST ENERGIA kasuks viivis seisuga 05.03.2017 47 471,78 eurot ja alates

06.03.2017 kuni põhivõla 219 918,31 tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

määras.

4.4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AAS BTA Baltic Insurance

Company (Eesti filiaali kaudu) kanda.

4.5. Välja mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) AS

SKINEST ENERGIA kasuks menetluskulud 11 900,59 eurot, millest maakohtu

menetluskulud on 10 508,92 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 1 391,67

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.6. Apellatsiooniastmes kantud AS SKINEST ENERGIA menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus jätta 650 euro osas ja maakohtus kantud

menetluskulude avaldus 4 750 euro osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS SKINEST ENERGIA (hageja) esitas 09.03.2015 Harju Maakohtule hagi AAS BTA

Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise, kahju hüvitise

ja viivise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub Esivere külas Hanila vallas Läänemaal asuv

tuulepark, mille koosseisus on mh neli WWD-3 tüüpi tuulikut. Hageja sõlmis märtsis

2013 kostjaga tuulepargi kindlustamiseks kahjukindlustuslepingud. Perioodiks

01.04.2013-31.03.2014 sõlmisid pooled kindlustuslepingu masinarikete ja koguriski

kindlustamiseks kindlustussummaga 12 545 000 eurot, mille kinnituseks väljastas

kostja hagejale varakindlustuse poliisi nr 133609. Soodustatud isikuks oli AS SEB Pank

(I kd tl 21-22). Kindlustuslepingule kohaldati BTA Kindlustuslepingute üldtingimusi nr

3(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

GC 2012 (I kd tl 49-53), Masina rikkekindlustuse klausleid (I kd tl 23-26), Masina

kindlustuse poliisi (I kd tl 27-32, tõlge II kd tl 2-8) ja Ärikinnisvara koguriskikindlustuse

tingimusi nr 4B (I kd tl 33-42, tõlge I kd tl 43-48). Perioodiks 01.04.2013-31.03.2014

sõlmisid

pooled

kindlustuslepingu

ärikatkemise

riski

kindlustamiseks

kindlustussummaga 1 840 000 eurot, mille kinnituseks väljastas kostja hagejale

varakindlustuse lisapoliisi nr 100133609 (I kd tl 54-56). Kindlustuslepingule kohaldati

BTA Kindlustuslepingute üldtingimusi nr GC 2012 (I kd tl 49-53) ja Tegevuse

katkestamise kindlustustingimusi ettevõtetele tulekahju ja teiste ohtude korral nr 30-1

(I kd tl 57-66, tõlge I kd tl 67-71).

3. 27.12.2013 kell 6.30 toimus tuulikus WT1 trafo kõrgepinge kaablite põleng, mille

tagajärjel tuulik seiskus. Hageja teavitas samal päeval kostjat juhtumist (I kd tl 72).

10.01.2014 teostas OÜ Energoservis tuuliku trafo ülevaatuse ja vajalikud mõõtmised.

Teostatud toimingute tulemusena koostas OÜ Energoservis defekteerimisakti (I kd tl

73-75), mille hageja edastas 16.01.2014 koos ülevaatuse käigus tehtud fotodega kostjale

(I kd tl 80). 07.03.2014 otsusega keeldus kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamisest (I

kd tl 111-116).

4. 17.03.2014 sõlmis hageja vastavalt Wind Controller Oy pakkumusele Haminan Energia

Oy-ga müügilepingu asendustrafo ostmiseks (I kd tl 123-124, tõlge I kd tl 125-126).

Kahjustatud tuulik alustas tööd 10.04.2014. 09.06.2014 edastas hageja kostjale WT1

tuuliku

kindlustusjuhtumiga

seotud

varakahju

ning

ärikatkemise

kahju

dokumentatsiooni ühes kahjusumma arvutustega (I kd tl 138-139). 08.07.2014 otsusega

keeldus kostja kindlustushüvitise maksmisest (I kd tl 140-145). Otsusele esitas hageja

02.02.2015 omapoolse seisukoha (I kd tl 146-151). 05.03.2015 nõude loovutamise

lepinguga loovutas AS SEB Pank hagejale kõik nõuded, mis AS-l SEB Pank võisid olla

kostja vastu tuulepargi kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu (varakindlustuse

poliisi nr 133609) alusel (I kd tl 189-193).

5. Hageja palus hüvitada seoses tuuliku töö taastamisega kantud kulud summas

158 106,67 eurot, sh: a) 10.04.2014 Haminan Energiale uue trafo ostmine 68 200 eurot;

b) kraana montaaži ja tööga seonduvalt 19.05.2014 tasumine Helaakoski Kraanad OÜ-

le 51 610 eurot käibemaksuta; c) trafo vahetusega seotud tööde eest tasumine Empower

4Wind OÜ-le 31 396,99 eurot käibemaksuta; d) trafo Eestisse transportimise, trafo

vahetuse korraldamise, järelevalve teostamise, projektijuhtimise ja tehniliste jooniste

koostamise eest tasutud Wind Controller Oy-le 14 384,11 eurot käibemaksuta; e) Iffka

Invest OÜ-le tasutud trafo vahetusega seotud tööde ning tööde teostamiseks vajalike

generaatorite üürimise eest 1 213 eurot käibemaksuta ning f) AS-le G4S tasutud hageja

trafo vahetuse tööde teostamise ajal osutatud mehitatud valve teenuse eest 1 302,57

eurot käibemaksuta (I kd tl 12-13). Lisaks on hageja palunud seoses 27.12.2013-

10.04.2014 tekkinud ärikatkestusega hüvitada ärikahju summas 63 811,64 eurot. Samuti

on hageja palunud hüvitada ekspertarvamuse küsimisega seonduv kahju summas

520 eurot, kuna vastav kulu oleks jäänud kandmata, kui kostja oleks täitnud

kindlustuslepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja on kohustatud

tasuma kohustuste täitmisega viivitamise tõttu viivist. Alternatiivselt, kui kohus leiab,

et hagejal ei olnud õigus osta uut trafot, vaid pidi ootama vana trafo remontimist, palus

hageja välja mõista trafo remontimisega seotud kulud summas 113 140,67 eurot ja

ärikatkemise kahju perioodi eest 27.12.2013-18.11.2014 summas 108 777,64 eurot.

6. Hageja põhjendas, et 02.02.2015 RR koostatud traforikke analüüsi kohaselt oli

27.12.2013 trafopõlengu põhjuseks lühis trafo kõrgepingekaabli otsamuhvis ning

tegemist oli ettenägematu rikkega. OÜ Energy Finder arvamus on ebausaldusväärne,

kuna esineb alus kahelda selle koostanud isiku RA pädevuses ning see arvamus põhineb

4(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

oletusel, et masinaruumis oli kõrge vibratsioon, kuid ei too ära seda, milline on normile

vastav vibratsioon.

7. Arvestades, et varakindlustuse tingimused näevad kindlustusjuhtumina ette tuuliku sees

põlengu toimumise ning elektrilised rikked (sh lühis), oli WT1 tuulikus 27.12.2013

toimunud põleng käsitatav kindlustusjuhtumina Masinarikete Klausli 313 ja punkti 2

ning masinakindlustuse poliisi lk-l 1 toodud kindlustusjuhtumi määratluse kohaselt.

Hageja arvates oleks 27.12.2013 kahjujuhtum käsitatav kindlustusjuhtumina ka

koguriski tingimuste punkti 2.2 mõttes. Juhul kui tuulikus esines konstruktsiooniline

puudus,

on

ka

sellisel

juhul

tegemist

kindlustusjuhtumiga

vastavalt

varakindlustuspoliisi nr 133609 punktile 2.

8. Hageja selgitas, et ei saanud remontida trafot kohapeal, vaid pidi saatma selle kooskõlas

tootja juhistega Belgiasse. Hagejal ei olnud võimalik jääda ootama, millal laekub

tootjalt uus trafo 14 nädala jooksul või remonditakse varem, kuna ooteperioodil oleks

suurenenud märkimisväärselt ärikatkemise kahju. Hageja märkis, et 11.04.2014-

18.11.2014 oleks ärikahju suurenenud 110 864,59 euro võrra ning oleks lisaks

kaasnenud pealaagri rike. Lisaks on hageja selgitanud, et asendustrafo hankimine oli

vältimatult vajalik ka tehnilistel põhjustel, kuna seisev tuulik on oma rootori

massiivsuse (ca 64 tonni) tõttu kahjulik tuuliku rootori mehhanismidele. Kui tuuliku

rootor seisab pikema aja vältel paigal, siis vajutab rootori mass laagrite kaudu pealaagri

korpusesse seisujäljed (I kd tl 165), mis hiljem tuuliku käivitamisel hakkavad rootori

pealaagrit lõhkuma. Pealaagri riknemise korral tuleb see välja vahetada, mis eeldab

rootori tuulikust alla tõstmist ning kaasnevad kraanatööd võivad ulatuda kuni 200 000

euroni (I kd tl 11). Olukorras, kus hageja taastas omal kulul väärtusetu trafo ega nõua

kostjalt samaaegselt nii uue trafo maksumuse kui kahjustunud trafo remontimise kulude

hüvitamist, ei saa tegemist olla hageja rikastumisega.

9. Hageja märkis, et 18.12.2012 toimunud põleng ehk eelmine kahjujuhtum ei olnud

analoogne 27.12.2013 kahjujuhtumiga, kuna 18.12.2012 toimus lühis nurkliitmiku sees,

27.12.2013 toimus lühis trafo kõrgepingekaabli otsamuhvis, kahjujuhtumid olid

tekkemehhanismilt erinevad ja kahjustuste ulatus ka erinev.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga, kuna juhtum ei olnud ootamatu.

OÜ Energy Finder arvamusest nähtub, et rikke põhjustas konstruktsiooniline eripära,

s.o tuuliku masinaruumi kõrgendatud vibratsiooni olemasolu ning tegemist oli seega

pikaajalise protsessiga, mida oleks saanud korrapärase hoolduse ja kontrolliga vältida.

Antud trafo nurkpistikud, kaablimuhvid ja läbiviigud olid varasemalt juba remonditud

2013.a jaanuaris ning põleng toimus trafo samadel nurkpistikutel.

11. Hageja ei ole tõendanud, et trafo parandamine kohapeal ei olnud võimalik. Kostja leiab,

et kuna tegemist oli sarnase põlenguga, mis 2012.a lõpus, oleks kahjustatud trafot

saanud remontida koha peal ning seetõttu oleks jäänud hageja kahju omavastutuse

piiresse (10 000 eurot). Hagejal oli võimalik teostada remont 2014.a jaanuari esimesel

nädalal, kuna vastav töövõtja oli teada, tööjõud ja oskusteave ja materjalid olemas.

Varasema remondi maksumus jäi alla 10 000 euro ehk omavastutuse piiresse ning uut

trafot ei olnud vaja osta, vaid oleks saanud vana remontida. Tekkinud põhjendatud kahju

suurus (trafo remondikulud) ja ärikatkemine jäävad kindlustusvõtja omavastutuse, s.o

10 000 euro piiresse, mida kindlustusandja ei hüvita. Kahjustatud trafo jättis hageja enda

omandisse ehk et hageja rikastus seeläbi. Kostja leiab, et puudus vajadus osta uus trafo,

kuna tootja raporti (I kd tl 130-133, tõlge I kd tl 134-137) kohaselt oli trafo terve ning

lisaks on hageja rikastunud uue trafo ostmise näol.

5(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

12. Kuna kahjunõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka muud seotud nõuded. Kostja

lisas, et hageja ei ole kogu hooldusdokumentatsiooni esitanud, et tuvastada hooldaja

vastutus. Lisaks kostja leidis, et RR taust on teadmata.

Esimese astme kohtu otsus

13. Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja kindlustushüvitis 221 918,31 eurot, viivis 34 073,96 eurot ja kahjuhüvitis

520 eurot. Lisaks mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivis TsMS § 367 alusel

kindlustushüvitiselt (221 918,31 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 25.05.2016 kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kostjalt mõisteti välja hageja

menetluskulud 10 508,92 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

14. Poolte vahel on vaidlus, kas 27.12.2013 toimunud kahjujuhtum on käsitatav

kindlustusjuhtumina VÕS § 423 lg 1 mõttes ning kas sellest tulenevalt kuulub kahju

kostja poolt hüvitamisele VÕS § 476 lg 1 alusel.

15. Varakindlustuslepingule kohaldusid BTA Kindlustuslepingute üldtingimused nr GC

2012 (I kd tl 49-53), Masina rikkekindlustuse klauslid (I kd tl 23-26), Masina

kindlustuse poliisi tingimused (I kd tl 27-32, tõlge II kd tl 2-8) ja Ärikinnisvara

koguriskikindlustuse tingimused nr 4B (I kd tl 33-42, tõlge I kd tl 43-48). Vastavalt

üldtingimuste nr GC 2012 punktile 3.12 lähtuti kindlustuslepingu vastuolu korral

tõlgendamisel

dokumentide

tähtsuse

järjekorrast

liikudes

eritingimustelt

üldtingimustele (I kd tl 50). Seda, et eritingimused on ülimuslikud üldtingimuste ees,

toetab üldine lepinguõiguslik loogika. Arvestades kindlustustingimuste omavahelist

hierarhiat, tuli kohtu hinnangul kindlustusjuhtumi määratlemisel esmalt kohaldada

Masina rikkekindlustuse klausleid (I kd tl 23-26) ja Masina kindlustuse poliisi tingimusi

(I kd tl 27-32, tõlge II kd tl 2-8) ning seejärel Ärikinnisvara koguriskikindlustuse

tingimusi nr 4B (I kd tl 33-42, tõlge I kd tl 43-48) ja kostja kindlustuslepingute

üldtingimusi nr GC 2012 (I kd tl 49-53).

16. Masina rikkekindlustuse klausli 313 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale

kindlustuslepingus märgitud seadmetele ja masinatele tulest või keemiliste ühendite

plahvatusest tekkinud kahjud, mis on alguse saanud ülalnimetatud masinates ja

seadmete sees või on põhjustatud sellise tule kustutamisest või vahetust

välgutabamusest (I kd tl 23-24). Klausli punktist 2 tulenevalt on kindlustusjuhtumiga

tegemist, kui kahju põhjustas mh lühis (I kd tl 25). Ärikinnisvara koguriskikindlustuse

tingimuste nr 4B punkti 2.2 kohaselt hüvitab kostja kahju, kui kindlustatud eseme kahju

ilmneb äkiliste ja ootamatute välismõjude toimel (I kd tl 44).

17. Kohtule esitatud 02.02.2015 RR koostatud traforikke analüüsi kohaselt toimus

27.12.2013 kell 6.30 trafo kõrgepinge kaablite põleng, mille põhjuseks oli lühis trafo ja

20kV jaotusseadme vahelise kaabli kaablimuhvis. Analüüsi kohaselt ei ole sellised

rikked ettenähtavad (I kd tl 155-163). Kohtule on lisaks esitatud 15.06.2014 RA

koostatud „Masinarikke ekspertarvamus“, mille kohaselt katkestas 27.12.2013

generaatori ja alajaama vahelise ühenduse tuulegeneraatori trafo kaabliotste ja

nurkpistikute põleng. Vastava arvamuse kohaselt oli masinarikke põhjuseks WWD3

tüüpi tuulegeneraatori konstruktsiooniline eripära, täpsemalt tuulegeneraatori

masinaruumi kõrgendatud vibratsiooni olemasolu (II kd tl 80-91).

18. Kohus leidis, et eelnevalt nimetatud RR ja RA arvamustega ning nende juurde kuuluva

pildimaterjaliga on tõendatud, et 27.12.2013 toimus tuulepargi tuulikus lühise tagajärjel

põleng. Et tegemist oli lühisega, kinnitab OÜ Energoservise 10.01.2014 koostatud

defekteerimise aruanne, mille punkti 3 kohaselt oli KP viikude pinnad kahjustatud

kuumusest, viigul 1W oli selge ülelöögi jälg (I kd tl 73-74). Seega on tegemist Masina

6(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

rikkekindlustuse klausli 313 (I kd tl 23-24) ja sama dokumendi punkti 2 (I kd tl 25)

kohaselt kindlustusjuhtumiga. RR, kes on arvamusest nähtuvalt elektroenergeetika

diplomeeritud insener, arvamuse kohaselt ei ole sellised rikked ettenähtavad ning lühise

tekkepõhjuse väljaselgitamine tagantjärele ei ole võimalik (I kd tl 158).

19. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et rikke põhjustas masinaruumis valitsenud

kõrgendatud vibratsioon. Kohus nõustus hagejaga, et RA arvamuses toodud järeldust

rikke põhjusest ei saa pidada usaldusväärseks, kuna selgitatud ei ole, milline on sellistes

tuulikutes aktsepteeritav vibratsioonimäär või milline oli see rikke toimumise ajal.

Samuti on märkimata, millise perioodi jooksul vastav vibratsioon esines ning seetõttu

ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist oli pikaajalise protsessiga või mitte. Lisaks on

hageja seadnud kahtluse alla RA pädevuse vastava arvamuse avaldamiseks, kuna RA-l

vastav erialane haridus puudub (IV kd tl 196-199). Kohus leidis, et tõendatud ei ole, et

rike oleks olnud pikaajalise protsessi tulem ja ettenähtav. RR arvamusest tuleneb, et rike

oli ettenägematu. Seega ei välista kindlustusjuhtumi toimumist koguriskikindlustuse

punkt 2.2 (I kd tl 44).

20. Kohus märkis, et isegi juhul, kui rikke põhjustas tuuliku konstruktsiooniline eripära,

oleks tegemist kindlustusjuhtumiga. Vastavalt varakindlustuse poliisi nr 133609

lisatingimuste punktile 2 (I kd tl 22) ja Masina rikkekindlustuse klauslite punktile 2 (I

kd tl 25) on varakindlustusega kaetud kahju, mille eest vastutab tuulikute tootja või

hooldaja, sh materjalide defektide, paigaldus- ja disainivigade tõttu tekkinud kahju.

Juhul kui rikke põhjustas konstruktsiooniline viga seoses tuulikus esinenud kõrgendatud

vibratsiooniga, vastutab selle eest tuulikute tootja ja hooldaja ning tegemist on

kindlustusjuhtumiga. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul 27.12.2013 põlengu

puhul tegemist kindlustusjuhtumiga ning VÕS § 422 lg-st 1 tulenevalt esineb kostjal

lepingu täitmise kohustus.

21. Masinakindlustusepoliisi punkti 2 kohaselt juhul, kui kindlustatud esemele tekkinud

kahju saab kõrvaldada, hüvitavad kindlustusandjad need kulud, mis on vajalikud

kahjustatud masina viimiseks endisesse töökõlblikku seisundisse ning mis on vajalikud

masina demonteerimiseks selle parandamise eesmärgil ja uuesti püstitamiseks, samuti

tavapärased kulud remonditöökotta ja sealt tagasi transportimiseks. Asendatud osade

amortisatsioonist lähtuvalt mahaarvestusi ei tehta, kuid arvesse võetakse eseme säilinud

väärtust (II kd tl 4).

22. Masinakindlustuse poliisi punkti 3 kohaselt kindlustatud isik võtab omal kulul kõik

ettevaatusabinõud ja täidab kõiki kindlustusandja mõistlikke soovitusi, et ennetada

kahju tekkimist ja täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tootjate juhiseid (II kd tl 5).

Kohtule esitatud tootja 14.01.2014 e-kirjast nähtub, et trafo tootja CG Power Systems

Belgium NV teatas vastuseks hageja päringule edasise tegevuse kohta, et trafo tuleb

saata ülevaatuse ja võimalike remonditööde teostamiseks CG Power Systems´i

tehasesse Belgias (I kd tl 76-79). Seega on tõendatud, et hageja sai tootjalt juhise trafo

saatmiseks tootja tehasesse Belgiasse. 18.02.2014 e-kirjas hageja selgitas kostjale, et

trafo on vaja saata remontimiseks Belgiasse (I kd tl 109-110).

23. Kohus leidis, et kostja väited, mille kohaselt oleks saanud trafot kohapeal remontida, on

paljasõnalised ja oletuslikud. Samuti läheb see vastuollu tootja poolt 14.01.2014 kirjas

(I kd tl 76-79) antud juhisega. Pooled ei vaidle selle üle, et 18.12.2012 toimus

tuulepargis sama tuulikuga põleng. RR 02.02.2015 arvamusest nähtub, et 18.12.2012 ja

27.12.2013 kahjujuhtumid olid tekkemehhanismilt erinevad, eelmise kahjujuhtumi

puhul toimus lühis nurkliitmiku sees, seekord trafo kõrgepingekaabli otsamuhvis.

Lisaks nähtub arvamusest, et 2013. a juhtum oli oluliselt ulatuslikum ja maha põlesid

kõik signaal- ja maanduskaablid ning lühis oli läbiv ja suure energiasisaldusega (I kd tl

155-163). Kohus leidis, et kostja ei ole millegagi tõendanud, et ka 27.12.2013

7(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

kahjujuhtumi korral oleks trafo parandamine olnud võimalik kohapeal. Seda ei tõenda

ka eelmise kahjujuhtumi materjalid (II kd tl 96-131). Vastavad kostja järeldused on

oletuslikud. Kohus märkis, et tegemist on kaalult raskete osadega, millede liigutamiseks

on vajalik kasutada kraanat.

24. RR arvamusest tulenevalt olid trafol tugevad isolatsioonikahjustused (I kd tl 155-163),

seda kinnitab ka OÜ Energoservis 10.01.2014 trafo defekteerimise aruanne (I kd tl I kd

tl 73-75). Hageja on selgitanud, et isolatsioonikahjustustega trafo pingestamisel on väga

tõenäoline, et tekib uuesti lühis, mille tagajärjel tekib trafo korpuses ülerõhk ning trafo

plahvatab. Trafo plahvatamise korral võivad kaasneda ulatuslikud kahjustused lisaks

tuulikule ka hooldepersonalile ja ümbritsevale keskkonnale (II kd tl 146-149).

Masinakindlustuse poliisi punktist 3 tulenevalt pidi hageja arvestama kostja poolt antud

mõistlike

juhistega.

Kohus

leidis,

et

olukorras,

kus

tegemist

oli

trafo

isolatsioonikahjustustega, trafo pingestamine ei olnud võimalik ning tootja oli andnud

juhised trafo remontimiseks tehases, ei saa pidada mõistlikuks kostja 14.02.2014 kirjas

(II kd tl 57) antud garantiid remontida trafot koha peal. Kohus leidis, et RA arvamuse

leheküljel 10 toodud võrdlus Viru-Nigula tuulepargiga ning võrdluse pinnalt esitatud

seisukoht, et hageja pidanuks trafo kohapeal remontima, on väär. Viru-Nigula

tuulepargi omanik Nelja Energia AS on 29.01.2016 e-kirjas kinnitanud, et raporti

leheküljel 10 toodud andmed ei ole õiged (VII kd tl 8-10). Suurema ohu allikate remont

peab toimima ohutult ümbritsevale keskkonnale ja inimestele.

25. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale 29.01.2014 e-kirjaga

kolm pakkumist, mille hageja oli tarnijatelt küsinud uue trafo tarnimise ja selle

paigaldamise tööde maksumuse kohta ning selgitas, et küsis pakkumist ka Soome

ettevõttelt Wind Controller Oy (I kd tl 81). Esitatud pakkumised olid järgmised: a) CG

Power Systems’i pakkumine, mille kohaselt oli uue trafo maksumus 52 000- 55 000

eurot ning tarneaeg Belgiast Eestisse ca 14 nädalat (I kd tl 82-84); b) Nelja Energia AS-

i pakkumine, mille kohaselt oli uue trafo maksumus 140 800 eurot (I kd tl 85); c)

Empower 4Wind OÜ pakkumine trafo vahetuse tööde kohta, mille järgi võis tööde

maksumus jääda (sõltuvalt kraana hinnast) vahemikku 47 000 – 200 000 eurot (I kd tl

86). 31.01.2014 edastas hageja kostjale ka Wind Controller Oy pakkumise, mille

kohaselt oli uue trafo tarnimise maksumus ühes paigaldusega vahemikus 120 000 –

155 000 eurot. Trafo müüjaks oli selle lahenduse puhul Haminan Energia Oy (I kd tl

87-101). 03.02.2014 teatas hageja kostjale soovist minna edasi Wind Controller Oy

pakutud lahendusega (I kd tl 102). 11.02.2014 e-kirjas teatas hageja kostjale, et

ärikatkemise tagajärjel tekkiva kahju vähendamist aitab kõige paremini tagada Wind

Controller Oy pakutud lahendus, mille kohaselt oleks uus trafo võimalik saada kohe.

Hageja palus kinnitust, kas vastava lahendusega võib edasi minna (I kd tl 10). Hageja

sõlmis 17.03.2014 müügilepingu vastavalt Wind Controller Oy pakkumusele Haminan

Energia Oy-ga müügilepingu asendustrafo ostmiseks (I kd tl 123-124, tõlge I kd tl 125-

126). Hageja korraldas märtsis 2014 vastavalt tootja juhistele vana trafo demonteerimise

ja transpordi Belgias asuvasse CG Power System’i tehasesse (I kd tl 127). Remonditud

trafo sai hageja tehasest tagasi 18.11.2014 (II kd tl 150-151), seega pärast avariid 10

kuud ja 23 päeva.

26. VÕS § 488 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd,

kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures

kindlustusandja juhiseid. Masinakindlustuse poliisi punkti 5b (I kd tl 30) ja kostja

kindlustuslepingute üldtingimuste punkti 10.3.1. (I kd tl 51) kohaselt pidi hageja

rakendama abinõusid kahju piiramiseks ja võimalike lisakahjude vältimiseks. Kohus

leidis, et hageja poolt uue trafo ostmisega 17.03.2014 järgis hageja kahju edasise

vältimise kohustust ning see oli asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik. Puudub

8(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

vaidlus, et kui tuulik seiskus, tekkis hagejale ärikatkemise kahju ning seetõttu oli oluline

taastada tuuliku töö võimalikult kiiresti. Ärikatkemise kahju oli samuti kostja juures

kindlustatud (I kd tl 54-56). Seega sai olla tuuliku töö võimalikult kiire taastamine kostja

kui kindlustusandja huvides. Tuuliku töö taastus 10.04.2014. Lisaks on hageja poolt

esitatud erinevate uue trafo ostu ja vahetuse pakkumiste võrdlusest järeldatav, et hageja

valis kõige soodsama ning mõistlikuma variandi, arvestades trafo ostu ja vahetamise

kulusid ning tarneaega. Lisaks nähtub hageja ja kostja e-kirjavahetusest, et hageja hoidis

kostjat kursis ning teadlikuna edasistest käikudest ning soovist osta uus trafo, et tuulik

taas tööle saada (I kd tl 80-110). Hageja esitatud raportite kohaselt oleks hagejale

ajavahemikul 11.04.2014-18.11.2014 tekkinud täiendavalt ärikatkemise tagajärjel kahju

10 864,59 eurot (IV kd tl 9-VI kd tl 139). Seega aitas uue trafo ostmine ning seetõttu

tuuliku töö taastamine 10.04.2014 vältida edasise ärikatkemise kahju tekkimist. Kohus

leidis, et kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et hageja esitatud selgitused võimaliku

pealaagri kahjustumise korral oleksid väärad. Tuuliku pikemaajalise seismise käigus

pealaagri kahjustumise risk õigustas kohtu hinnangul hageja tegevust asendustrafo

ostmiseks ning edasise kahju tekkimise vältimiseks.

27. Kohus leidis, et ükski poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu või selle lisatingimuste

punkt ei välista kostja kui kindlustusandja kahju hüvitamise kohustust uue trafo ostmise

korral. Kohus märkis, et vastavalt varakindlustuse poliisile nr 133609 oli

kindlustusobjektideks neli tuulikut. 27.12.2013 kindlustusjuhtumi tagajärjel oli ühe

tuuliku, s.o WT1 tuuliku töö seiskunud, kuna tuuliku üks osa, s.o trafo, ei olnud

töökorras. Masinakindlustuse poliisi punktist 2 tulenevalt (II kd tl 4) pidi

kindlustusandja hüvitama kindlustatud eseme töökorda seadmiseks vajalikud kulud.

Tuuliku töökorda seadmiseks oli vaja kas remontida trafo või asendada see uuega.

Hagejal ei olnud kindlustustingimuste kohaselt kohustust kasutada kahjustatud tuuliku

töö taastamiseks kasutatud trafot. Seda seisukohta kinnitab ka Masinakindlustuse poliisi

punkt 2a (II kd tl 4), mille kohaselt asendatud osade amortisatsioonist lähtuvalt

mahaarvestusi ei tehta.

28. Kohus leidis, et väärad ning tõendamata on kostja väited, mille kohaselt on hageja uue

trafo paigaldamisega rikastunud. Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest küsis hageja

kahjujuhtumi toimumise järgselt CG Power Systemsilt ja Kuusakoski AS-lt

hinnapakkumist kahjustunud trafole. Kuusakoski pakkus kahjustunud trafo hinnaks

1 352 eurot (II kd tl 155-158) ning tootja CG Power Systems 2 000 eurot (II kd tl

159-161). Kahjustatud trafo remont maksis 23 234 eurot (II kd tl 152-153), millele

lisandusid kahjustunud trafo demonteerimise, transpordi, paigaldamisega jms seotud

kulud. Kohus leidis, et olukorras, kus kahjustatud trafo väärtus jäi 2 000 euro piiresse

ning hageja kandis ise kahjustatud trafo remontimisega seotud kulusid 23 234 euro

ulatuses, milliste hüvitamist hageja kostjalt ei nõua, ei saa tegemist olla hageja

rikastumisega.

29. Hageja märkis, et kandis seoses tuuliku töö taastamisega kulusid 168 106,67 eurot.

Varakindlustuse poliisi nr 133609 kohaselt oli hageja omavastutus 10 000 eurot,

mistõttu palus hageja hüvitada 158 106,67 eurot. Hageja on vastavate kulude kandmist

esitatud arvete ja maksekorraldustega tõendanud (I kd tl 166-188). Kohus leidis, et

hageja

kindlustushüvitise

nõue

seoses

tuuliku

töö

taastamisega

summas

158 106,67 eurot

on

põhjendatud

ja

tõendatud

ning

see

kuulub

kostjalt

väljamõistmisele.

30. Hageja on palunud seoses 27.12.2013-10.04.2014 tekkinud ärikatkestusega hüvitada

kahju summas 63 811,64 eurot. Varakindlustuse lisapoliisi nr 100133609 kohaselt andis

kostja hagejale kindlustuskaitse ärikatkemise riski katteks, eeldusel, et ärikatkemine

toimub varakindlustuse juhtumi tagajärjel, s.o masinarikke- ja koguriski kindlustuse

9(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel (I kd tl 54). Kohus tuvastas

eelnevalt, et 27.12.2013 toimus kindlustusjuhtum masinarikke- ja koguriski kindlustuse

tingimuste mõistes. Kohus tuvastas ja puudub vaidlus, et kahjustatud tuuliku töö seisis

ajavahemikul 27.12.2013-10.04.2014. Varakindlustuse lisapoliisi nr 100133609

eritingimuste punkti 1 kohaselt loetakse erinevalt ärikatkemise kindlustuse tingimuste

punktist 6 ettevõtte brutokasumiks ettevõtte käive, mis on otseselt seotud energia

müügiga kindlustuskohas ja mis oleks saavutatud juhul, kui kindlustusjuhtumit ei oleks

toimunud. Tuulepargi osalise töökatkestuse korral võetakse aluseks teiste tuulepargi

koosseisu kuuluvate tuulegeneraatorite tootlikkuse arvandmed.

31. Hageja on esitanud kokkuvõtliku tabeli ja raportid (I kd tl 194-195, II kd tl 162-IV kd tl

9), millest nähtuvalt tootsid tuulepargi kolm töötavat tuulikut perioodil 27.12.2013-

10.04.2014 elektrienergiat kokku 6436,573MWh, millise müügihinnaks oli kokku 217

134,75 eurot. Jagades selle kolmega saab ühe tuuliku osas müügihinnaks 72 378,25

eurot (217 134,75/3). Vastavast summast on hageja maha arvestanud bilansihaldustasu

5 597,28 eurot tuuliku kohta (16 791,85/3) ja 10 päeva eest omavastutuse summas

2 969,33 eurot (I kd tl 14). Eelnevast tulenevalt on hagejale ajavahemikul 27.12.2013-

10.04.2014 tekkinud ärikahju summas 63 811,64 eurot, s.o 217 134,75/3-16791,85/3-2

969,33. Ärikatkemise kahju tekkimist hageja poolt nõutud ulatuses kinnitab 15.06.2014

ärikatkemis- ja varakahju ekspertiis (VI kd tl 167-180). Hageja kindlustushüvitise nõue

seoses ärikatkemisest tekkinud kahjuga summas 63 811,64 eurot on põhjendatud ja

tõendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

32. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hageja kindlustushüvitise nõue kogusummas

221 918,31 eurot, s.o 158 106,67 + 63 811,64 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning

see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

33. BTA Kindlustuslepingute üldtingimuste punktist 12.1 (I kd tl 52) ja VÕS § 450 lg-st 1

ja § 476 lg-st 1 tulenevalt muutus kindlustusandja lepingu täitmise kohustus

sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse

kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja leiab, et kostja

kindlustushüvitise maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 01.07.2014, kuna hageja

esitas kindlustushüvitise suurust käsitlevad kalkulatsioonid ja kuludokumendid kostjale

09.06.2014 (I kd tl 138-139). Hageja leiab, et kostja pidanuks oma täitmise ulatuse

kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud lõpetama hiljemalt 2014.a juuni lõpuks.

Kohus nõustus hageja käsitlusega. Seega alates 01.07.2014 on hageja õigustatud

arvestama kindlustushüvitise maksmisega viivitamise eest viivist.

34. Hageja on arvestanud kindlustushüvitiselt 221 918,31 eurot VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94

lg-s 1 sätestatud määras viivist alates 01.07.2014 kuni hagi esitamiseni, s.o 09.03.2015,

12 440,88 eurot (I kd tl 15). Lisaks nõudis hageja viivist TsMS § 367 alusel.

Ajavahemikul 10.03.2015 kuni otsuse tegemiseni, s.o 25.05.2016 (v.a) oli 442 päeva,

mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 21 633,08 eurot, s.o

8,05/365/100x221918,31x442. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 34 073,96 eurot, s.o 12 440,88 +

21 633,08 eurot ning edasi viivis kindlustushüvitiselt 221 918,31 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2016 kuni kindlustushüvitise tasumiseni.

35. Hageja on lisaks palunud hüvitada kahju summas 520 eurot seoses RRlt

ekspertarvamuse küsimisega. Hageja leiab, et vastav kulu oleks jäänud kandmata, kui

kostja oleks täitnud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja

ei ole kahjunõudele iseseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud dokumentidest

nähtub, et hagejale on Transient OÜ esitanud 23.02.2015 arve nr 201502 summas 520

eurot käibemaksuta selgitusega „Eksperthinnang“ (I kd tl 196). Hageja on vastava arve

tasunud 05.03.2015 (I kd tl 197). Kohus leidis, et hageja kahjunõue summas 520 eurot

10(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

on põhjendatud ning vastav kulu kuulub VÕS § 491 lg 1 alusel kostja poolt

hüvitamisele.

36. Kuna kohus rahuldas hagi hageja põhinõuete osas, siis ei analüüsinud kohus hageja

alternatiivse nõude põhjendatust. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud

täies ulatuses kostja kanda.

37. Hageja esitas 28.03.2016 ja 22.04.2016 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt

välja mõista 15 258,92 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras. Hageja kulud on riigilõiv 2 700 eurot, tõlkekulu 308,92 eurot ja lepinguliste

esindajate kulud 12 250 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud

õigusteenust tasuga 100 eurot tunnis käibemaksuta. Kostja leidis 29.04.2016

seisukohas, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada

vähemalt 50% võrra.

38. Kohus leidis, et hagilt riigilõivu tasumine summas 2 700 eurot nähtub kohtutoimikust

(I kd tl 198). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt

väljamõistmisele. Nähtuvalt hageja menetluskulu nimekirjadelt ning neile lisatud

arvetelt on hageja lepingulistel esindajatel kulunud käesolevas asjas kokku 122,50

töötundi. Kohus leidis, et vastav ajakulu on asja mahtu ja keerukust arvestades

ülemäärane. Hagejat on esindanud käesolevas menetluses kaks lepingulist esindajat,

vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Kuldar-Jaan Torokoff. Nähtuvalt esitatud arvetelt

on õigusteenust osutanud ka kolmas isik Kirsti Pent. Tegemist ei ole TsMS § 175 lg 3

mõistes tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja olemasolu.

39. Arvestades esitatud hagi, vaidluse keerukust ning esitatud tõendite mahtu, pidas kohus

hagi koostamise ja esitamisega seonduvate toimingutele kulunud aega põhjendatuks

32 tunni ulatuses, mis vastab neljale tööpäevale. Arvest nr 151282 nähtuvalt on hageja

lepingulisel esindajal kulunud 17,75 tundi kostja 08.04.2015 seisukoha läbitöötamisele,

29.04.2015 seisukoha esitamisele, kohtuga suhtlusele kohtuistungi aja teemal ning

15.12.2015 ja 21.12.2015 määrustega tutvumisele, mida kohus pidas vajalikuks. Arvest

nr 160208 nähutvalt on hageja kahel lepingulisel esindajal kulunud 4,75 tundi seoses

päringuga Nelja Energia AS-le, kostja 28.01.2016 vastusega tutvumisele, kohtuasja

materjalide läbivaatamisele seoses vajadusega esitada täiendavaid taotlusi ja kostja

25.01.2016 vastuväite läbitöötamisele, mis kohtu arvates oli põhjendatud. Samuti on

põhjendatud arvel nr 160336 nähtuv ajakulu 10,5 tundi: hageja seisukoha koostamine

kostja vastuväitele, kostja 12.02.2016 vastusega tutvumine, kohtu 29.02.2016

määrusega tutvumine, kostja 10.03.2016 seisukoha läbitöötamine ja kohtus toimikuga

tutvumine ja istungiks ettevalmistamine. Kohtuistungil osalemiseks on kulunud kahel

lepingulisel esindajal kokku 3,75 tundi ning lisaks 0,25 tundi protokolliga tutvumiseks.

Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund ja 45 minutit. Kohus ei pidanud

võimalikuks jätta kahe lepingulise esindaja osalemise kulu istungil kostja kanda ja luges

põhjendatuks istungil osalemise ja protokolliga tutvumiseks ajakulu 2 tunni ulatuses,

s.o 1,75+0,25. Kirjalike kohtukõne teeside ja repliigi koostamiseks kulunud aeg on

põhjendatud 8 tunni ulatuses.

40. Seega põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu on 75 tundi, s.o

32+17,75+4,75+10,5+2+8. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades (100 eurot

tunnis käibemaksuta) kuulub hüvitamisele 7 500 eurot käibemaksuta. Kohus pidas arvel

nr 150408 kajastatud tõlkekulusid summas 308,92 eurot juhindudes TsMS § 138 lg-test

1 ja 2 ning TsMS § 143 p-st 1 põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega mõistis kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 10 508,92 eurot (2 700 +

7 500 + 308,92) ning viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

11(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

Apellatsioonkaebus

41. 27.06.2016 esitas kostja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub apellant tühistada

maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Juhul, kui

ringkonnakohus peab võimalikuks asja lahendamist apellatsioonimenetluses, taotleb

apellant asjatundja RA ülekuulamist kohtuistungil. Apellatsiooni rahuldamisel palub

apellant jätta menetluskulud vastustaja kanda.

42. Kostja on seisukohal, et kohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust ja ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust. Samuti on kohus rikkunud tõendite igakülgse hindamise

nõuet, eelistades hageja tõendeid ja jättes kostja esitatud tõendid hindamata. Lisaks on

kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohtuotsusest nähtub, et kohtu poolt viidatud RA

arvamuse puudused olid kohtule arusaadavad kohe algusest peale. Seetõttu pidanuks

kohus andma võimaluse tema ülekuulamiseks ning mitte tagasi lükkama kostja

sellekohast taotlust.

43. Kostja arvates ei ole hageja lükanud ümber asjatundja RA arvamust. Samuti on

maakohus jätnud 29.02.2016 ebaõigesti rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele.

Hageja väited ja kohtu järeldused RA pädevuse puudumise kohta on paljasõnalised.

Maakohus on suhtunud RA asjatundja arvamusse vastuoluliselt. Maakohus on esmalt

aktsepteerinud RA arvamust tõendina, kuid seejärel eitanud asjatundja arvamust selles

osas, et kahjujuhtum oli pikaajalise protsessi tulemus ning ettenähtav. Kohus eelistas

põhjendamatult hageja esitatud RR arvamust, mille kohaselt ei ole sellised rikked

ettenähtavad ning lühise tagantjärele väljaselgitamine ei ole võimalik. RA

ülekuulamisega kohtuistungil saanuks kostja lükata ümber hageja väiteid ja kahtlusi

ning kõrvaldada need puudused asjatundja arvamuses, mida kohus on kohtuotsuses

sellele ette heitnud. Lisaks kostja märgib, et RA on andnud arvamuse lühise

tekkepõhjuse kohta, RR arvamuse kohaselt aga tekkepõhjuse tagantjärele välja

selgitamine ei ole võimalik. RR ei ole süüvinud lühise toimumise tekkepõhjusesse, vaid

on andnud vastustaja poolt soovitud arvamuse.

44. Kohus on viidanud sellele, et juhul kui rikke põhjustas konstruktsiooniline viga seoses

tuulikus esinenud kõrgendatud vibratsiooniga, vastutab selle eest tuulikute tootja ja

hooldaja ning tegemist oleks kindlustusjuhtumiga. Kostja juhtis kohtu tähelepanu

sellele, et hageja ei esitanud hooldusdokumentatsiooni, mistõttu ka selle tootja ja

hooldaja vastutust ei olnud võimalik välja selgitada. RA tunnistajana ülekuulamisel

oleks saanud temalt ka selgitusi selles osas küsida. RA on tuvastanud kogu

kahjujuhtumile eelnenud sündmuste jada, mida hageja ei ole ümber lükanud. Kohus on

otsuse tegemisel lähtunud vaid hageja väidetest, mitte aga tuvastanud tegelikku põhjust.

45. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et hinnangu andmisel kahjujuhtumile tuli

analüüsida lepingu tingimusi. Käesoleval juhul ei esinenud vastuolu antud asjas

kohaldatud tingimuste vahel. Kostja nõustub maakohtuga, et masinarikke klausel 313

ja Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimuste nr 4 B punkti 2.2. kohaselt hüvitatakse

kahju, kui kindlustatud eseme kahju ilmneb äkiliste ja ootamatute välismõjude toimel

ning et lepingu üld- ja eritingimusi tuleb kohaldada koosmõjus. Kohus on lähtunud

järelduse tegemisel RR tõendamata arvamusest, et tegemist oli ettenägematu ja

ootamatu sündmusega. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides

põhjendamatult, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning sellest tulenevalt on apellandil

VÕS § 422 lg-st 1 tulenevalt lepingu täitmise kohustus.

46. Kostja märgib, et isegi kui oleks tegemist kindlustusjuhtumiga, siis pidanuks kohus

otsuse tegemisel arvestama võimaliku kahjuhüvitise vähendamisega VÕS § 139 alusel.

Hageja enda poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmine on viinud kahjujuhtumi

toimumiseni. Kostja on kohtu ette toonud kahjuhüvitise vähendamiseks alust andvad

12(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

asjatundja RA arvamuses viidatud asjaolud, s.o kaablite võimalik katkemine

vibratsiooni tulemusel, kuna see oli varem teadaoleva pikemaajalise protsessi oodatav

tulemus. Kostja nõudis hagejalt hooldusdokumente, mida aga viimane vaatamata

korduvatele nõudmistele ei esitanud. Seega ei olnud võimalik fikseerida juhtumijärgselt

kõik asjaolud koos hooldajaga.

47. Alternatiivselt kostja leidis, et põhjendatud oli trafo remontimine kohapeal, sest

vaadeldav trafo oli töökorras, mida kinnitas ka valmistaja tehas. Kostja jääb endiselt

hagimenetluses esitatud seisukohtade juurde selles osas. Kuigi hävis rohkem

ühenduskaableid, mistõttu olnuks ehk remondimaht suurem, oli lühis samas kohas ja

samadel põhjustel nagu esimese juhtumi puhul. Viited trafo plahvatamisele ja selle

tagajärjel ümbritsevatele mõjudele on paljasõnalised ja ei tugine asjatundjate

arvamusele. Neid väiteid peab tõendama. Hageja poolt toodud ühe tuuliku põleng ei ole

võrreldav antud juhtumiga, kuna selle põhjused ei ole teada. Kohtu hinnang, et RA

arvamuses toodud võrdlus Viru-Nigula tuulepargiga on väär, ei ole põhjendatud. Tehase

juhend saata kontrolliks see tehasesse oli soovituslik. Ka esimese juhtumi puhul oli see

nii, kuid hageja seda ei täitnud. Kui hageja leiab, et kohapealne remont ei ole võimalik,

siis ometigi käitus ta varem just taolisel viisil. Kostja tugineb RA arvamusele ja

varasema kahjujuhtumi materjalidele, millest tulenevalt oli kohapealse remondi

võimalikkus tõendatud. Ka RR, kelle arvamuse hageja kohtule esitas, oli sellest teadlik,

kuna ta esimese kahjujuhtumi ajal töötas hageja juures ning oli vahetult tegev

kahjujuhtumi likvideerimisel kohapeal.

48. Kostja järeldused ei ole oletuslikud, vaid tuginevad tõenditele. Kohus ei ole nendega

oma järelduste tegemisel arvestanud. Hageja selgitused, mida on kohus oma otsuses

refereerinud, ei tugine tõenditele või asjatundja arvamusele. Et esitada selliseid

järeldusi, pidanuks kohus rahuldama poolte taotlused ära kuulata mõlema poole

asjatundjad ja siis andma hinnangu nii remondi võimalikkusele kui ka ohutusnõuete

järgimisele. Kostja on seisukohal, et ta on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et

tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ning hagi tulnuks jätta rahuldamata.

49. Kostja ei nõustu ka väljamõistetud menetluskulude suurusega ja jääb oma seisukoha

juurde, mis ta esitas maakohtule nende osas.

Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik

50. Hageja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Hageja palus jätta ka rahuldamata

taotlus RA tunnistajana ülekuulamiseks. Juhul, kui kohus hageja taotluse rahuldab,

palus hageja kuulata tunnistajana üle RR.

51. Ringkonnakohus rahuldas 17.11.2016 määrusega poolte taotlused tunnistajate

ülekuulamiseks ja määras kuulata üle tunnistajatena RA ja RR.

Ringkonnakohtu seisukoht

52. Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tunnistajad ning tutvunud tsiviilasja toimiku

materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

tühistada väljamõistetava kindlustushüvitise ja viivise osas.

53. Pooled ei vaielnud, et perioodiks 01.04.2013 - 31.03.2014 oli nende vahel sõlmitud nelja

tuulegeneraatori ja Rõuste tuulepargi seadmete kindlustusleping masinarikete ja

koguriski kindlustamiseks kindlustussummas 12 545 000 eurot ning äririski

kindlustamiseks kindlustussummas 1 840 000 eurot. Soodustatud isikuks oli SEB Pank.

27.12.2013 toimus hagejale kuuluvas tuulepargis tuulikus WT1 trafo kõrgepinge

kaablite põleng, mille tagajärjel tuulik seiskus. 07.03.2014 keeldus kostja kahju

hüvitamast. 17.03.2014 ostis hageja Haminan Energia OY-lt trafo, remontis seadme ja

13(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

10.04.2014 alustas tuulik tööd. 09.06.2014 esitas hageja kostjale kahjujuhtumi kohta

täiendava dokumentatsiooni ning varakahju ja ärikatkemise kahju arvestuse, mille

kohaselt oli varakahju 158 106,67 eurot ja ärikatkestuse kahju perioodi eest 27.12.2013

kuni 10.04.2014 63 811,64 eurot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest 08.07.2014

otsusega. 05.03.2015 loovutas SEB Pank nõude kindlustushüvitise saamiseks hagejale.

54. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et

27.12.2013 toimunud kahju põhjustanud sündmus oli kindlustusjuhtum. TsMS § 654 lg

6 järgi kolleegium selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Apellant maakohtu

poolt tuvastatuga ei nõustunud ja vaidlustas selle. Järgnevalt vastab kolleegium

apellatsioonkaebuse väidetele.

55. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille

toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise

kohustuse.

Millist

sündmust

saab

kindlustusjuhtumiks

lugeda,

tuleneb

kindlustuslepingu

tingimustest.

Maakohus

on

õigesti

tuvastanud

tulenevalt

varakindlustuse poliisil nr 133609 (I kd tl 21) ja lisapoliisidel 1001333609 (I kd tl 54)

ning 200133609 (I kd tl 55) märgitust, millised kostja tüüptingimused lepingule

kohalduvad ja selles osas ei olnud poolte vahel vaidlust. Küll aga oli vaidlus

tüüptingimuste tõlgendamise osas. Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimused nr

4B punkti 2.2 järgi kostja hüvitab kindlustatud varale tekkinud kahju, kui see tekkis

äkiliste ja ootamatute välismõjude toimel (I kd tl 44). Masinarikke kindlustuse klauslite

punkti 313 järgi on pooled kokku leppinud, et kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale

kindlustuslepingus äramärgitud seadmetele ja masinatele tulest või keemiliste ühendite

plahvatusest tekkinud kahjud, mis on alguse saanud ülalnimetatud masinates ja

seadmetes

sees

(I

kd

tl

23-26).

Ettevõtte

varakindlustuse

koguriski

kindlustustingimused nr 4B punkti 2 järgi laieneb kindlustuskaitse ettenägematutele ja

äkilistele kahjustustele, mis on tingitud elektrilistest või mehaanilistest riketest ja

seadmeosade purunemisest, mille põhjustas lühis, liigpinge, induktsioon või muu

elektriline põhjus (I kd lk 25). VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii,

nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kolleegiumi

arvates on maakohus tüüptingimusi õigesti tõlgendanud ja kindlustatud esemeid

arvestades, milleks olid seadmed ja masinad, lähtunud masinarikke kindlustuse klauslite

punktist 313, milles oli täpselt fikseeritud, millistest asjaoludest põhjustatud kahju eest

on kindlustusandja kohustatud oma kohustuse täitma. Ebaõige on apellandi käsitlus,

mille kohaselt välistab kindlustusjuhtumi see, et väidetavalt oli põleng tekkinud

pikaajalise vibratsiooni tulemusel, mistõttu ei olnud tegemist ootamatu sündmusega.

Oma väite tõendamiseks esitas hageja RA arvamuse (II kd tl 80-91), mille kohaselt oli

kahju tekitanud sündmuse põhiliseks põhjuseks WWD3 tüüpi generaatori

konstruktsiooniline eripära (seni lahendamata puudus), täpsemalt aga tuulegeneraatori

masinaruumi kõrgendatud vibratsioon. Kolleegium möönab, et vibratsioon kui

pikaajaline füüsikaline tegur võib vallandada protsessi, mille tagajärjel tekib lühis, mis

põhjustab tulekahju, kuid see ei tähenda, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.

Eelnevalt viidatud tüüptingimustes on täpselt sätestanud, millistele kahjudele

kindlustuskaitse laieneb, sealhulgas ka kahjustustele, mis on tingitud elektrilistest või

mehaanilistest riketest ja seadmeosade purunemisest, mille põhjustas lühis, liigpinge,

induktsioon või muu elektriline põhjus. Varakindlustuse poliisil nr 133609 toodud

lisatingimuste punktist 2 nähtuvalt (I kd tl 22) hüvitatakse ka kahju, mis on tekkinud

seadmete tootjast või hooldajast tulenevalt.

56. VÕS § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi

toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu

14(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama

kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti

kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

VÕS § 476 lg 4 sätestab, et kahjukindlustus hõlmab kindlustusjuhtumi toimumise tõttu

saamata jäänud tulu üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja ei esitanud

maakohtu menetluses vastuväiteid hageja esitatud kahju arvestusele. Samuti ei ole ta

seda vaidlustanud apellatsioonkaebuses. Küll on aga kostja väitnud, et trafot oleks

saanud remontida ilma seda maha monteerimata, nagu oli seda tehtud pärast detsembris

2012 toimunud kahjujuhtumit. Trafo kohapeal remontimine oleks oluliselt odavam ja

tööd oleksid kaetud hageja 10 000-eurose omavastutusega. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et kahjustatud trafo remonti ei olnud võimalik teostada kostja poolt

viidatud viisil. Nii on trafo tootja CG Power Systems Belgium NV 14.01.2014 e-kirjas

nõudnud remondi teostamist valmistaja tehases (I kd tl 76, tõlge tl 78). Pärast detsembris

2012 toimunud põlengut teostati remont kohapeal ja tunnistaja RR ringkonnakohtu

istungil antud ütluste kohaselt võis selle remondi teostamisel tehtud viga olla 2013. aasta

põlengu põhjuseks. Tunnistaja RR arvamusel on valmistaja tehases remont ohutum ja

seadmele garantii säilimiseks vajalik. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esile toonud

asjaolusid ega tõendanud neid, millest saaks järeldada, et hageja oleks pidanud trafot

remontima kohapeal ja et kohapealne remont oleks taganud seadme edasise tõrgeteta

töö. Maakohus on õigesti viidanud tuulegeneraatori põlengu tagajärjel tekkida võivale

ohule, tuginedes ajalehe Postimees võrguväljaandes 09.04.2015 avaldatud artiklike

tuulegeneraatori põlengu kohta (II kd tl 146).

57. Kolleegium leiab, et juhul, kui hageja tuulikus oli ülemäärane vibratsioon ja hageja ei

tegutsenud viisil, mis välistaks kahju tekkimise, võib kõne alla tulla hüvitatava kahju

vähendamine VÕS § 139 lg 1 järgi. Riigikohus on selgitanud, et kindlustusandjalt

nõutavat kahjuhüvitist saab vähendada VÕS § 139 järgi, kui kahju tekkis osaliselt

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab (vt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13; 2.

märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 12).

58. Kolleegium leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alus vähendada

väljamõistmisele kuuluvat hüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui

kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille

eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud

või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja väited selle kohta, et hageja ei hooldanud

tuulikuid piisavas mahus ega tegutsenud viisil, kus vibratsiooni kahjulik mõju oleks

viidud miinimumini, on jäänud paljasõnaliseks. Nii pole kostja kohtu ette toonud

asjaolusid, milles tulenevalt oleks võimalik määrata, milline on WWD3 tüüpi tuulikute

vibratsioon võrreldes teiste elektrituulikutega. RA on maakohtule esitatud arvamuses

väitnud, et WWD3 tüüpi elektrituuliku vibratsioonitase on kõrgem. RA selgitas

tunnistajana ringkonnakohtu istungil, et tema järeldus kõrgema vibratsiooni kohta

tuleneb Saksa ja Taani spetsialistide arvamustest. RR arvamuse järgi ei ole WWD3

tüüpi tuulikutes suuremat vibratsiooni. Kolleegiumi arvates RA poolt üldsõnaline

viitamine eri maade spetsialistide arvamusele pole piisav, et kinnitada kõrgema

vibratsioonitaseme olemasolu. Mõlemad eelnevalt kirjaliku arvamuse andnud

tunnistajad on tegelenud praktikas elektrituulikute käitamisega, kuid RR arvamuse

muudab usutavamaks see, et tegemist on eriharidusega spetsialistiga. RA-l vastav

haridus puudub. Maakohus on eeltoodut arvestanud ka kirjalike arvamuste hindamisel.

Kostja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses esile toonud, milline on

elektrituuliku WWD3 tootja poolt määratud hooldusvälp ja milliseid hooldusmeetmeid

peaks tuulikute käitaja kasutama selleks, et ära hoida kahju. Kostja väited selle kohta,

15(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

et tuulikuid ei hooldatud vajalikul viisil, on täpsustamata ja paljasõnalised. Hageja on

esile toonud, et tuulikut hooldas kuni märtsini 2013 WinWind Oy, kelle valduses on ka

vastav dokumentatsioon, mida WinWind Oy pankrotihaldur keeldub hagejale üle

andmast. Hooldusdokumentatsiooniga alates märtsist 2013 on kostja tutvunud ja kostja

sellele vastu vaielnud ei ole. TsMS § 230 lg 1 järgi on hagimenetluses kostja kohustus

tõendada oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Tunnistaja RA, kes oli kuni

märtsini 2013 hageja juhatuse liige, ringkonnakohtu istungil antud ütluste järgi oli

pärast 2011. aastat hooldus ebaregulaarne. Kolleegiumi arvates tunnistaja hinnang ei

anna alust järelduseks, et hooldus oli ebapiisav. Sellise järelduse tegemiseks on vajalik

teada, kui tihti ja millise põhjalikkusega pidi hooldust tegema ja kuidas seda tegelikult

tehti. Apellandi väide, et tulenevalt RA arvamusest on Viru-Nigula tuulepargis sama

tüüpi tuulikul kuumuskahjustuse ilmnemisel trafo läbiviigud enne kahjustuse tekkimist

vahetatud, mistõttu oleks saanud kahju vältida, on ümber lükatud Nelja Energia AS

29.01.2016 e-kirjaga (VII kd tl 9-10), milles Viru-Nigula tuulepargi omanik kinnitas, et

RA arvamuses toodud andmed ei ole õiged.

59. VÕS § 476 lg 1 järgi peab kostja hüvitama hagejale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

varalise kahju ja VÕS § 477 järgi ei ole kindlustusandja kohustatud täitma

kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Kindlustuslepingu järgse

kindlustusandja poolse kahju hüvitamise kohustuse ulatuse tuvastamisel tuleb lähtuda

lisaks kindlustuslepingu täitmist reguleerivatele VÕS-i eriosa normidele ka üldosa

kahju hüvitamist reguleerivatest normidest. VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest tuleb

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel,

eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks

vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Masinakindlustusepoliisi p 2a kohaselt

asendatud osade amortisatsioonist lähtuvalt mahaarvestusi ei tehta, kuid arvesse

võetakse eseme säilinud väärtust (I kd tl 27-31, tõlge II kd tl 4). 27.12.2013 kahjustatud

trafo, mille asendamise kulud kuuluvad kostja poolt hüvitamisele, jäi hageja valdusesse.

AS Kuusakoski 15.05.2014 pakkumise kohaselt on nendepoolseks kahjustatud trafo

ostuhinnaks 1352 eurot (II kd tl 158). Trafo tootja 24.04.2014 e-kirja kohaselt on trafo

jääkväärtuseks umbes 2000 eurot (II kd tl 159 -160, tõlge tl 161-162). Kostja pole esile

toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et kahjustatud trafo väärtus oleks suurem.

Kolleegium leiab, et kahju hüvitise vähendamisel tuleb lähtuda trafo tootja arvamusest,

sest tegemist on vastavat turgu tundva isikuga. Seega varakahju kindlustushüvitist tuleb

vähendada 2000 euro võrra ja kostjalt hageja kasuks välja mõista varakahju 156 106,67

eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 219 918,31 eurot. Hagi

tuleb põhinõude osas jätta rahuldamata 2000 euro ulatuses.

60. Seoses põhinõude osalise rahuldamisega tuleb muuta ka välja mõistetavat viivist.

Maakohus leidis, et kostja oli kohustatud hageja nõude täitma ja hüvitise välja maksma

2014. a juunikuu lõpuks ja kostja oli oma kohustuse täitmisega viivituses alates

01.07.2014. Hageja nõudis hagiavalduse järgi viivist alates 01.07.2014 kuni hagi

esitamiseni 09.03.2015 12 440,88 eurot ja edasi TsMS § 367 järgi kuni võla tasumiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on viivise välja mõistnud ajavahemiku

eest alates 01.07.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.05.2016. Kolleegium leiab, et

alates 01.07.2014 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 24.05.2016 tuleb välja mõista viivis

33 752,40 eurot. Perioodil 01.07.2014-31.12.2014 oli viivise määr aastas 8,15%,

viivitatud päevi 184 ja edasi oli viivise määr aastas 8,05% ning sellel ajal oli viivitatud

päevi 510. Alates 25.05.2016 kuni ringkonnakohtu otsuseni 05.03.2017 on viivise

summa 13 719,37 eurot. Perioodil 25.05.2016-30.06.2016 oli viivise määr 8,05% aastas

ja viivitatud päevi 37 ning perioodil 01.07.2016-05.03.2017 oli viivise määr 8% aastas

ja viivitatud päevi 248. Kokku on väljamõistetav viivis 47 471,78 eurot. Alates

16(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

ringkonnakohtu otsuses kuni võla tasumiseni tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

61. Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, ei anna see alust muuta

maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse järgi

rahuldatakse hagi 99% ulatuses, kusjuures kahjuhüvitisest mahaarvestatava kahjustatud

trafo väärtuse on esile toonud maakohtu menetluses hageja ja möönnud, et see on

võimalik kahju hüvitisest maha arvata. Seega on põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 1

järgi maakohtu menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramine on kaalutlusotsustus ja maakohtu otsusest on jälgitav, kuidas kohus

menetluskulude vajaliku ja põhjendatud suuruse leidis. Maakohus ei ole kolleegiumi

arvates diskretsioonipiire ületanud ja alust ei ole maakohtu määratud menetluskulude

suuruse muutmiseks.

62. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi (kostja)

kanda. Marginaalses määras maakohtu poolt väljamõistetud summa vähendamine ei

anna alust menetluskulusid teisiti jagada.

63. Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema apellatsioonimenetluse kulu

1825 eurot ja ajakulu 18 tundi ja 15 minutit. Sellele lisandub 15.02.2017 kohtuistungi

aeg ja tasu selle eest. Vastustaja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot ilma

käibemaksuta. Vastavalt taotlusele lisatud tegevuste selgitusele kulus vastustaja

esindajal

maakohtu

otsusega

tutvumisele

minuti,

apellatsioonkaebuse

läbitöötamisele ja kliendisuhtlusele 30 minutit, apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele

vastuse koostamisele ja sellega seonduvale 11 tundi, ringkonnakohtu 25.07.2016 kirjaga

ja kostja 29.07.2016 seisukohaga tutvumisele 15 minutit, suhtlusele ringkonnakohtuga

ja kliendiga 15 minutit, tutvumisele ringkonnakohtu 17.11.2016 määrusega ja

kliendisuhtlusele 15 minutit, ettevalmistusele kohtuistungiks kokku 5 tundi ja 30

minutit. Taotluses toodule lisandub kohtuistungi aeg 2 tundi ja 10 minutit. Kokku on

ajakulu 20 tundi ja 25 minutit ja kulu õigusabile 2041,67 eurot. Apellant leidis, et

vastustaja ajakulu tuleb vähendada 9 tunni ja 30 minuti võrra, kuna ajakulu on

ülepaisutatud.

64. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusega

tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg 11 tundi on ebamõistlikult

suur, arvestades seda, et hageja esindaja oli eelnevalt tuttav vaidluse asjaoludega ja

esitatud tõenditega. Kolleegium peab eeltoodud osas põhjendatud ajakuluks 8 tundi.

Samuti ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks istungi ettevalmistamisele

kulunud aega määras, nagu see on toodud taotluses. Kohtuistungi ettevalmistamiseks,

arvestades vaidluse asjaolusid ja mahtu, on piisav 2 tundi. Ülejäänud hageja lepingulise

esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kokku on

põhjendatud ajakulu 13 tundi ja 55 minutit. Apellatsiooniastmes kantud hageja

õigusbaikulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks tuleb määrata seega

1391,67 eurot (13 tundi 55 minutit x 100). Taotlus tuleb jätta rahuldamata 650 euro

ulatuses.

65. TsMS § 177 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja

mõista viivis.

66. Apellant esitas 21.02.2017 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks paludes

täiendada 15.02.2017 kohtuistungi protokolli leheküljel 4 apellandi esindaja A. Reidi

seisukoha viimast lauset sõnadega: „VÕS § 139 lõike 1 alusel“. Vastustajal ei olnud

apellandi taotlusele vastuväiteid. Kolleegium leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub

17(17)

Tsiviilasi nr: 2-15-3685

alus. Ringkonnakohtu 15.02.2015 istungi protokoll vastab TsMS § 50 nõuetele ja

apellandi taotletud protokolli täiendus ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing