2-16-16264/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. märts 2017. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-16264

Tsiviilasi

Pekkaniska OY hagi Pandora Teenused OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 096,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Pekkaniska

OY

(registrikood

0728782-5);

esindaja

Marjana

Hiie

(Lindorff

Eesti

AS,

juristid@lindorff.ee)

Kostja: Pandora Teenused OÜ (registrikood 11892651,

asukoht

Vanemuise

37-11

Tartu;

pandorateenused@hotmail.com); esindaja Siiri Verrev

(SPG Õigusbüroo OÜ, tallinn@spg.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pekkaniska OY hagi Pandora Teenused OÜ vastu.

2. Välja mõista Pandora Teenused OÜ-lt Pekkaniska OY kasuks:

-

võlgnevus 9247,10 eurot;

-

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 150 eurot;

-

seisuga 6.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1641,41 eurot;

-

viivis 0,022% tasumata põhinõudelt (9247,10 eurot) päevas alates 7.03.2017 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Pandora Teenused OÜ kanda.

Määrata Pekkaniska OY menetluskulude rahaliseks suuruseks 1020 eurot.

Välja mõista Pandora Teenused OÜ-lt Pekkaniska OY kasuks menetluskuluna 1020 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tk 2-6; 44-45)

1. Kostja rentis hagejalt poomtõstukeid. Pooltevahelise praktika kohaselt toimus tellimuse

esitamine telefoni teel ning kostja kohustus tasuma nii rendi, kütuse kui ka tõstuki

transpordi eest. Hageja on vastavalt tellimustele esitanud kostjale järgmised arved

kogusummas 17 927,10 eurot:

- 21.11.2014 arve nr V537120 perioodi 28.10-20.11.2014 eest summas 5926,60 eurot

(5580 eurot tõstuki rent, tõstuki transport 175 eurot ning kütus 171,60 eurot);

- 30.11.2014 arve nr V539966 perioodi 21.11-30.11.2014 eest summas 1860 eurot

(tõstuki rent);

- 15.12.2014 arve nr V543692 perioodi 1.12-15.12.2014 eest summas 3100 eurot

(tõstuki rent);

- 31.12.2014 arve nr V547258 perioodi 16.12-31.12.2014 eest summas 3100 eurot

(tõstuki rent);

- 15.01.2015 arve nr V549840 perioodi 1.01-15.01.2015 eest summas 3100 eurot

(tõstuki rent);

- 22.01.2015 arve nr V551354 perioodi 16.01.-19.01.2015 eest summas 840,50 eurot

(tõstuki rent 620 eurot, transport 175 eurot, kütus 45,50 eurot).

2. Seoses renditud tõstuki tehniliste probleemide ja remondiga esitas hageja kostjale

kreeditarved kokku 8680 euro ulatuses aja eest, mil tõstukit ei olnud võimalik kasutada:

-

15.01.2015 arve nr VH20137, millega vähendati 3100 euro võrra arvet nr

V543692;

-

15.01.2015 arve nr VH20138, millega vähendati 3100 euro võrra arvet nr

V547258;

-

28.01.2015 arve nr VH20187, millega vähendati 2480 euro võrra arvet nr

V549840.

3. Kostja ei ole arveid tasunud. Tõstuk, mida kostja rentis, vastas keskmisele kvaliteedile

ning sellega oli võimalik tööd teha. Osaliselt on kostja töö katkenud hoonest leitud asbesti

tõttu, s.t hagejast mitteolenevatel põhjustel, kuid hageja on siiski ka selle perioodi eest

rendihinda vähendanud.

4. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks Lindorff OY ja Lindorff Eesti AS-i

poole, millega seoses on lisandunud täiendavad kulud 729 eurot. Ka kohtuväline

sissenõudmine ei ole võlgnevuse tasumiseni viinud, mistõttu palub hageja kohtul kostjalt

välja mõista 9247,10 eurot (17 927,10 - 8680), lisanduvad viivised ning menetluskulud.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 38-41)

5. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et rentis hagejalt poomtõstukeid hagis märgitud perioodidel,

samuti ei vaidlusta kostja seda, et hageja on kostjale esitanud tõstuki kasutamise eest

arveid. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja tasuma nii rendi, transpordi kui ka kütuse eest.

Ka ei vaidlusta kostja seda, et hageja on esitanud kreeditarved.

6. Kostja leiab, et sissenõudekulud on ebamõistlikud. Kostjale on saadetud vaid

meeldetuletuskirju. Hageja avaldatud summa (s.o 729 eurot) vaid meeldetuletuskirjade

saatmise eest on ebamõistlik.

7. Meeldetuletuskirjadest nähtus, justkui võlgneks kostja hagejale 10 948,58 eurot. Kostja

esitas kõikidele nõuetele vastuväited, kuid hageja ei reageerinud neile. Hageja tõi igal

korral mittetöötavad ja amortiseerunud tõstukid, millega ei olnud võimalik teenust

osutada. Hageja juhatuse liige T.H. oli sellest ka teadlik. Mittetöötava tehnika tõttu pidi

kostja kandma hulgaliselt lisakulusid.

8. Kostja seaduslik esindaja saatis 18.05.2015 hagejale teate, milles tõi välja hageja poolt

lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Hageja teatele ei reageerinud. Kostjal on nõue hageja

vastu 26 392 eurot, mis ei sisalda ühtegi kõrvalnõuet. Kuivõrd hageja ei olnud

reageerinud, saatis kostja esindaja uue kirja 16.03.2016. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata.

KOHTUISTUNGID (tlk 50; 59)

9. Pooled kinnitasid 18.01.2017 toimunud kohtuistungil, et soovivad Eesti õiguse

kohaldamist. Hageja kinnitas, et jääb esitatud hagi juurde. Kompromisspakkumisena on

hageja nõus, kui kostja tasub 11 454,08 eurot. Hageja on esitanud kreeditarveid

perioodide eest, mil tõstukeid ei olnud võimalik kasutada ning neid parandati. Kostja ei

ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks tõstukeid mujalt rentinud. Kostja esindaja

avaldas, et pakutud kompromissettepanek ei ole vastuvõetav. Koheselt ei ole kostjal

kindlasti võimalik sellist summat tasuda. Kohus andis kostjale aega kuni 1.02.2017 kõigi

taotluste ja tõendite esitamiseks ning määras, et hagejal tuleb pärast kostja täienduste

esitamist esitada hagiavaldusele lisatud tõendite tõlked.

10. Hageja märkis 20.02.2017 toimunud kohtuistungil, et kostja ei ole täiendusi esitanud.

Kostja tegi ettepaneku tasuda 6000 eurot. Hageja esitatud kompromissettepanekuga ei

nõustunud. Hageja avaldas, et tõendite tõlkimine eesti keelde on kulukas. Kostja avaldas,

et tõendite tõlkimine ei ole vajalik. Pooled kinnitasid, et jäävad esitatud seisukohtade

juurde. Hageja esindaja lisas, et lisaks esitatud menetluskulude nimekirjale lisandub

hagejal 300 eurot seoses kohtuistungitel käimistega, hageja menetluskulud kokku on 1300

eurot. Kostja avaldas, et ei aktsepteeri menetluskulude suurust ja palus vähendada

menetluskulusid poole võrra. Kostja menetluskulusid ei esita. Kohus määras lahendi

avalukult teatavaks tegemise ajaks 6.03.2017.

KOHTU SEISUKOHT

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on sõlminud suulise rendilepingu tõstuki

rentimiseks hinnaga 6200 eurot kuus. Samuti puudub vaidlus selles, et lisaks rendihinnale

pidi kostja tasuma tõstuki transpordi ning kütuse eest. Pooltevahelise väljakujunenud

praktika kohaselt esitas kostja tellimuse telefoniteel ning hageja organiseeris tõstuki

transpordi. Hageja on arved vastavalt kokkuleppele esitanud, kuid kostja ei ole neid

tasunud. Arvete kättesaamise osas samuti pooltel vaidlust ei ole.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik

(rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning

võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava

vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Hageja on kostjale rentinud

tõstukit ning esitanud vastavalt kokkuleppele lisaks rendiarvetele ka arved transpordi ja

kütuse eest (tlk 10, 14-18). Kostja ei ole arveid tasunud, kuivõrd on asunud seisukohale,

et renditud tõstuk ei olnud töökorras ning seetõttu ei olnud võimalik seda sihtotstarbeliselt

kasutada.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse

erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib

tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib TsMS § 230 lg 2 kohaselt teha

ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja on tõendanud nii tõstuki rentimise

kostjale kui ka lepingu tingimused. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.

14. VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut,

kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei

pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja

sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse

tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.

15. Vaidlust ei ole, et renditud tõstukil ilmnesid puudused, mille eest kostja vastutav ei olnud

ning tõstukit ei olnud seetõttu võimalik rendiperioodi kestel osaliselt sihtotstarbeliselt

kasutada. Hageja on esitanud kreeditarved seoses tõstukil ilmnenud puudustega ja tõstuki

kasutamise võimatusega (tlk 19-21). Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Kostja väitel on

kostjal tekkinud kahju seoses tõstukite kasutamise võimatusega. Kahju ületab hageja

nõutavat summat. Enda esitatud vastuväiteid seoses tõstuki kasutamise võimatusega

pikemal perioodil või kahju tekkimisega seonduvalt ei ole kostja vaatamata kohtu

määratud tähtajale (tlk 50 pöördel) tõendanud. Seega leiab kohus, et kostja väited kahju

tekkimise kohta on paljasõnalised ning kostja on alusetult keeldunud rendilepinguga

võetud kohustuse täitmisest.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pandora Teenused OÜ-lt välja mõista Pekkaniska OY kasuks

põhivõlgnevus 9247,10 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 1641,41 eurot ning viivis 0,022% tasumata põhinõudelt päevas alates 7.03.2017

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

17. Hageja kohtuväliste menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Kohtuvälised

menetluskulud koosnevad esitatud avalduse kohaselt sissenõudekuludest, kuivõrd hageja

on enne kohtumenetluse alustamist pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks Lindorff OY

ja Lindorff Eesti AS-i poole. Nimetatud kulud ei ole kohtu hinnangul käsitletavad

esindajakuluna TsMS § 144 punkti 1 mõttes, mistõttu ei saa nimetatud kulusid

menetluskuluna esitada. Küll aga saab nimetatud kulud esitada võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kahjuna VõS § 1043 kohaselt. Kostjapoolne arvete tasumata

jätmine oli õigusvastane, kuna selleks puudus alus. Käesoleva emenetlsue kestel ei ole

kostja tõendanud tasumata jätmise põhjendatust. Kostja on kinnitanud, et on saanud enne

kohtumenetluse alustamist võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju, seega pole vaidlus selles

osas, et hageja on enne kohtumenetlust teinud pingutusi võlgnevuse sissenõudmiseks.

Kohus leiab, et meeldetuletuskirjade saatmise kulu 729 euro ulatuses ei ole mõistlik.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mitu kirja on saadetud ning milliseid muid

toiminguid on võlgnevuse sissenõudmiseks enne kohtumenetluse alustamist tehtud.

Arvestades, et kostja on kinnitanud kirjade saamist, on kohus seisukohal, et nii Lindorff

OY kui ka Lindorff Eesti AS on saatnud vähemalt ühe kirja kostjale, mistõttu on hagejal

tekkinud kulud ka kohtuväliselt. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja kohtuväliste

põhjendatud menetluskulude suuruseks saab olla 150 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

19. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus

rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 9247,10 eurot,

sissenõudekulu 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1380,31 eurot (kokku

10 777,41

eurot)

ning

täiendava

viivise

TsMS

§

alusel.

Hageja

kompromissettepaneku kohaselt tulnuks kostjal tasuda 11 454,08 eurot haginõude ja

menetluskulude katteks. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldab

hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu pakkus hageja ja millest kostja keeldus, tuleb

menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel jätta kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

21. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 2.11.2016 ning täiendas seda 20.02.2017

toimunud kohtuistungil. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude

suuruseks kokku 2029 eurot – materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 400

eurot, osalemine kohtuistungil 150 eurot ühe korra eest, s.o kokku 300 eurot, riigilõiv 600

eurot, kohtuvälised menetluskulud 729 eurot.

22. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisel.

Hageja on tasunud riigilõivu nõuetekohases ulatuse, mistõttu on taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks riigilõivu osas põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul hageja

esindaja tasu põhjendatud neljaleheküljelise hagiavalduse ning kokku 88 minuti

kohtuistungil osalemise eest 700 euro ulatuses. Arvestades asja olemust, hagiavalduse

mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära

ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu suuruseks

kohtumenetluses 420 eurot. Hageja kohtuvälise kulu osas on kohus võtnud seisukoha

käesoleva otsuse punktis 17.

23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 1020 eurot.

Pandora Teenused OÜ-lt tuleb Pekkaniska OY kasuks menetluskuluna välja mõista 1020

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik