3-17-371/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-17-371 Määruse kuupäev 06.03.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.M. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks hambaraviteenuse osutamiseks. Resolutsioon 1.Tagastada R.M. kaebus läbivaatamatult selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 2.Saata kohtumääruse ärakiri R.M.

Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Tartu Vangla registreeris 09.12.2016 R.M. taotluse hambaraviteenuse saamiseks hammaste proteesimise või kroonimise näol, kuna murdunud on kaks esihammast. Tartu Vangla jättis 06.01.2017 vastusega R.M. taotluse rahuldamata. 16.01.2017 esitas R.M. Tartu Vanglale vaide raviteenuse osutamata jätmise peale ja taotles hambaraviteenuse osutamist. Tartu Vangla jättis 14.02.2017 vaideotsusega R.M. vaide rahuldamata. R.M. esitas 14.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse kohustada Tartu Vanglat osutama kaebajale hambaraviteenust hammaste proteesimise või kroonimise näol.

KOHTU SEISUKOHT

1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule (HKMS) § 4 lg 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1 kohaselt on maakohtu pädevuses vaadata esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohus leiab, et R.M. kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4.Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

5. Riigikohtu erikogu 07.04. 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21.12.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg 2 tulenevalt vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. 6.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolev vaidlus, mis on esitatud Tartu Vangla kohustamiseks osutama R.M. hambaraviteenust hammaste proteesimise või kroonimise näol, kuulub lahendamisele maakohtus, kuna tegemist on tsiviilasjaga. 7.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik