2-16-5646/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06. märts 2017 Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5646

Kohtuasi

KÜ Xxxx hagi Xxxx vastu 1329.90 euro põhivõla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2214,89 eurot

Kohtuistungi aeg

13. veebruar 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KÜ Xxxx(registrikood xxxx; asukoht xxxx),

lepinguline esindaja Jaan Brikker

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline

esindaja adv. Arvo Junti

Resolutsioon

1. KÜ Xxxxhagi Xxxxvastu 1329.90 euro põhivõla ja

viivise väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Xxxx1875,10 eurot (üks tuhat kaheksasada

seitsekümmend viis eurot ja 10 senti) KÜ Xxxx kasuks

3. Välja mõista Xxxx viivis põhinõudelt 1329.90 eurot

0,07% päevas alates 10.04.2016 kuni põhinõude

täitmiseni KÜ Xxxx kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Xxxx kanda

2. Välja mõista Xxxx menetluskulu 434 eurot (nelisada

kolmkümmend neli eurot) KÜ Xxxx kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. KÜ Xxxx(edaspidi hageja või korteriühistu) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

Xxxx(edaspidi kostja) hageja kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja

kommunaalteenuste põhivõlgnevus perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest 1329.90

eurot ja viivised nimetatud tasumata põhisummalt 8.-nda aprilli 2016 seisuga 545,20 eurot,

1875,10 eurot.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 1329,90 eurot lähtudes KÜS § 7 lg 4

kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 10.04.2016 kuni põhinõude

täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Xxxx Tallinnas korter üldpinnaga 29,0 m2.

Korteriomandi omandamise kohta on tehtud kanne 02.05.2002 registriossa nr. xxxx ja see

moodustab xxxx mõttelist osa Xxxx kinnistust. Kostja ei ole tasunud kordagi alates hageja

moodustamisest 2006. aastal korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

ning seisuga 08.04.2016 moodustab võlgnevus kokku 12 044,75 eurot. Hageja esitab hagi

võlgnevuse, mis on tekkinud perioodil 2013 kuni 2016 esitatud, kuid tasumata arvete ja

nende viiviste sissenõudmiseks. Kostjalt sissenõutav põhivõlgnevus perioodi jaanuar 2013

kuni 8.04.2016 eest moodustab korteriühistu ees 1329,90 eurot, millele lisanduvad viivised

545,20 eurot, seega kokku 1875,10 eurot.

4. Hageja kulude arvestamise aluseks on majanduskava. Kulud on kinnitatud 05.05.2007

üldkoosoleku otsusega punktis 4. Maksete suurust pole kuni käesoleva ajani muudetud ning

need on kehtivad. Üldkoosoleku otsusega on remondimaksu (remondifondi) suuruseks olnud

0,64 eurot üldpinna ruutmeetrilt, hoolduskulude suuruseks 0,26 eurot üldpinna ruutmeetrilt,

reservfondi makseks igakuuliselt 3,20 eurot, admin.kulude suuruseks 1,28 eurot ja

raamatupidamisteenus 3,52 eurot ning need on kajastatud ühistu liikmetele 2013 kuni 2016

aastatel esitatud arvetel. Kuna kostja korteri suuruseks on 29 ruutmeetrit, siis remondifondi

tasu suuruseks arvetel kajastub 18,56 eurot (0,64x29) ja hooldustasuks 7,54 eurot (0,26x29).

Seega igakuulise arve suuruseks on kokku 34,10 eurot. Arved on kostjale esitatud

igakuuliselt. Kuna igakuuliselt arvestatud põhimaksed on ühesuguse suurusega 34,10 eurot

kuus, siis võlgnevus tasumata arvetest moodustab 1329,90 eurot (39x34,10).

5. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 tasuma arvetelt

sissenõutavaks muutunud viivised 545,20 eurot ning TsMS § 367 järgi alates hagi esitamisest

10.04.2016 viivised 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas põhinõudelt 1329,90 eurot

kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on tema

omandis olev korter naaberkorteris toimunud tulekahju tõttu kasutuskõlbmatu. Hageja on

vahetanud majas võtmed ja kostja ei pääse seetõttu elamusse sisse. Kostja ei ole saanud

perioodil 2013-2016 ega ka eelnevalt hagejalt mingitki ühistu tegevust puudutavat

dokumentatsiooni, sh arveid ja hagile lisatud üldkoosoleku otsuseid. Arvete koostamine ilma

nende kättetoimetamiseta kohustatud isikule ei saa tekitada kostjale kohustusi. Kostja on

kõnealusel perioodil tasunud ühisuse poolt kokkulepitud ulatuses majandamis- ning

hoolduskulusid ühisusele, ühisuse arvele. Kostjal on hageja tegevusetuse tulemusel 10 aasta

jooksul tekkinud õiguspärane ootus, et tema toimimisviis - majandamis- ja halduskulude

kandmine ühisuse arvele on õiguspärane.

7. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud ega õiguspärane ka reservfondi kogumine perioodil

2013-2016. Hagile lisatud 05.05.2007 üldkoosoleku protokolli kohaselt on otsustatud (p.4.3)

koguda reservfondi 50 EEK/3.20 € kuus kuni 5000 EEK/320 € täitumiseni. Arvestusega, et

majas on 8 korterit ning neist 7 omanikud on alates 2007.a. juuni kuust tasunud igakuiselt

reservfondi 50 EEK/3.20 €, siis oleks 5000 EEK /320 € olema pidanud täis kogutud hiljemalt

2008.a. juuli kuuga (viimane makse juulis 2008). Reservfondi kogumise jätkamise kohta

pärast 5000 EEK/320 € täitumist ei ole üldkoosoleku otsust esitatud. Hagiavalduse ning selle

lisade kohaselt on osadele korteriomanikele kehtestatud soodsam hoolduskulude tariif, mis ei

ole põhjendatud ning on loonud ühistus ebaterve õhkkonna.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja omandis on korteriomand üldpinnaga 29,0 m2, mis on kantud

02.05.2002 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr xxxx, asukohaga

Tallinnas, xxxx, et kostja on korteriühistu liige ning, et kostja ei ole tasunud hagejale

korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hagiavalduses märgitud võlg hageja ees ning kas ta

on kohustatud selle tasuma.

10. KOS 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud

võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et

korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja

kohustus tasuda ülalnimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele ka korteriühistu põhikirja

punktidest 3.2.1, 3.2.4 ja 3.2.5 (lk 11-15).

11. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks

ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS §15¹ lg 2 sisalduva

täpsustuse

järgi

loetakse

eluruumi

hoolduseks

töid,

millega

hoitakse

elamu

kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks

loetakse

ehituskonstruktsioonide,

tehnosüsteemide

või

nende

osade

paigaldamist,

eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset

ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

12. KÜS § 15 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete

üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab

korteriomandite mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning

korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Vastavalt hageja

põhikirja punktile 6.2.5. kuulub majandusaasta eelarve kinnitamine üldkoosoleku pädevusse.

Põhikirja punkt 5.1. kohaselt moodustub sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest,

mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike

kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.

13. Hageja 05.05.2007 üldkoosoleku protokolliga (lk 58-59) on tõendatud, et korteriühistu kulud

on kinnitatud üldkoosoleku otsuse punktis 4. Üldkoosoleku otsusega on remondimaksu

(remondifondi) suuruseks 0,64 eurot üldpinna ruutmeetrilt, hoolduskulude suuruseks 0,26

eurot üldpinna ruutmeetrilt, reservfondi makseks igakuuliselt 3,20 eurot, admin.kulude

suuruseks 1,28 eurot ja raamatupidamisteenus 3,52 eurot.

14. Kohtule esitatud arvetega perioodist jaanuar 2013 kuni märts 2016 (lk 19-57) on tõendatud,

et hageja on koostanud kostjale igakuulised arved Tallinnas, Xxxxkorteri majandamiskulude

ja kommunaalteenuste eest. Arvetega on tõendatud, et kostjale esitatud arvetel toodud

kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad tulenevad korteriühistu üldkoosoleku poolt

kinnitatud maksetest, st remondimaksu (remondifondi) suuruseks 0,64 eurot üldpinna

ruutmeetrilt, hoolduskulude suuruseks 0,26 eurot üldpinna ruutmeetrilt, reservfondi makseks

igakuuliselt 3,20 eurot, admin.kulude suuruseks 1,28 eurot ja raamatupidamisteenus 3,52

eurot. Arvestades kostja korteri suurust, 29 ruutmeetrit, siis on remondifondi tasu suuruseks

arvetel 18,56 eurot ja hooldustasu 7,54 eurot. Seega igakuulise arve suuruseks on kokku

34,10 eurot. Arvetelt nähtuvalt ei ole kostjale arvestatud kulusid vee ja kanalisatsiooni,

üldelektri ja prügiveo eest.

15. Kostja maksete arvestus ja tasumine on kajastatud 2013 - 2016 aastate kohta esitatud

raamatupidamisarvestuse saldotabelites (lk 16-18), mille kohaselt on kostja põhivõlgnevus

korteriühistu ees 1329.90 eurot ja viivised 545.20 eurot, seega kokku 1875.10 eurot. Kostja

makseid ega nendelt arvestatud viivist tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et 05.05.2007

üldkoosoleku otsuse punkti 4.3 (lk 58-59) ei saa tõlgendada selliselt, et kostja ei peaks

tasuma reservfondi makseid juhul kui 5000 EEK/320 eurot on täitunud teiste korteriomanike

maksete arvel, vaid selliselt, et reservfondi makseid peavad tasuma kõik korteriomanikud

vastavalt neile kuuluva elamispinna suurusele. Kuna otsusest nähtuvalt on täiendava

reservfondi makse otsustatud just seetõttu, et kostja oli tekitanud olukorra, kus ca 6000 EEK-

i on teised kaasomanikud tema eest tasunud, siis ei saa pidada otsuse sõnastusest hoolimata

korteriomanike tahteks tasuda kostja eest teistkordselt reservfondi makseid. Otsuse punktis 8

on koosolek võtnud teadmiseks, et korteriomanik Xxxxon volitanud hagejat või tema poolt

volitatud isikuid kostjalt enammakstud summa tagasi nõudma ja selle ühistu arvele jätma. Ka

nähtuvad korteriomanike pretensioonid kostja suhtes korteriühistu üldkoosoleku 26.06.2006

protokollist (lk 87), milles on märgitud, et kostja ei ole Xxxxelamu haldajana esitanud

korteriomanikele aruandeid oma tegevuse ja rahaliste vahendite kohta. Järelikult ei ole kostja

vastuväited aluseks reservfondi maksete nõude rahuldamata jätmiseks.

16. Kostja on väitnud, et ta ei ole hageja esitatud arveid kätte saanud. VÕS § 3 järgi võib

võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,

käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest.

Korteriomaniku kui korteriühistu liikme kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest

tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning korteriühistu üldkoosoleku otsustest. Arvete

näol on tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, mis võimaldab arve esitajal kajastada

makseid raamatupidamises, tasuda riiklikke makseid ning teha teisi vajalikke toiminguid.

Arvete mittesaamine ei anna korteriühistu liikmest korteriomanikule õigust keelduda

korteriomandiga seotud maksete tasumisest.

17. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg

2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks

tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on

märkinud hagiavalduses, et arved on pandud Xxxx elamu kostja postkasti ning saadetud

kostja aadressile Rävala pst 15-9 Tallinnas tähitud postiga. Hageja on esitanud kohtule

ärakirjad kostjale saadetud tähtsaadetistest (lk 88-96), mis sisaldavad arveid, võla alust ja

arvestust, nõudeid võla tasumiseks, korterisse sissepääsu võimaldamise nõuet seoses

torutöödega jne. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjale saadetud kirjad on hagejale

tagastatud kuna kostja pole tähtsaadetisi postiasutusest välja võtnud või pole elamu postkasti

pandud arveid sealt ära võtnud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on

mõistlikult pingutanud, et kostja saaks arved kätte, kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

ei ole kostja sellest huvitatud olnud. Kostjal ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt tekkida

õiguspärast ootust, et tema poolt oma kohustuste täitmata jätmine korteriühistu suhtes on

igati õiguspärane.

18. Kostja vastuväited ühisusele maksete tegemise kohta on paljasõnalised ja makseid

tõendavate dokumentidega tõendamata. Maksete tegemist hagejale käesolevas hagis

käsitletaval perioodil, ei ole kostja esile toonud. Kostja väide liikmete ebavõrdsest

kohtlemisest on ainetu, kuivõrd ta ei ole üldkoosoleku p-s 4.7 vastuvõetud otsust

vaidlustatud. Samuti ei vasta väide, et Xxxx elamu korterid 5 ja 6 kasutavad soodsamat

hoolduskulude tariifi, esitatud tõenditele, kuna korterite 5 ja 6 (lk 85, 86) septembrikuu

arvete ärakirjadest nähtuvalt arvestatakse omanikele makseid korteri pinna eest sarnaselt

kostjaga täies mahus. Korter 5 tasub täiendavalt korteri koosseisu mittekuuluva pööningu

eest vähendatud määras lähtudes üldkoosoleku otsusele 5.05.2007.a.

19. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole alust keelduda ühistu otsusega kinnitatud maksete

tasumisest põhjusel, et tema korteriomand on kahjustatud, ta ei ole seda kasutanud ning tal ei

ole uut välisukse võtit, sest arvetel kajastatud maksed on ette nähtud elamu mõtteliste osade

majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks. Asjaolu, et kostja ei ole

korteriomandit niivõrd pika aja jooksul elamiskõlbulikuks muutnud ning korter on

tulekahjujärgses seisundis, tõendab, et tal pole olnud tahet omandatud korterit kasutada ega

korteriomandiga kaasnevaid kulutusi kanda. Järelikult ei ole tal olnud huvi ka saada

välisukse võtit. Kostja väited selle kohta, et talle on keeldutud välisukse võtmete andmisest

on tõendamata. Hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud, vaid on väitnud, et võtmete

küsimus on üles kerkinud alles käesolevas kohtumenetluses ning et varasemalt pole kostja

aastate viisi tundnud huvi elamusse sissepääsemise osas ega esitanud kaasomanikele ega

ühistu juhatusele palvet võtme dublikaadi saamiseks või sissepääsu võimaldamiseks. Seega

ei anna ka need vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.

20. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral

nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse

nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

21. Arvetest nähtuvalt on need kostjale esitatud igakuuliselt. Vastavalt arvetele tuli maksed

tasuda arvete esitamise kuus arvel märgitud kuupäevaks. Seega järgneva kuu 1. kuupäevast

maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees.

Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest

kuupäevast. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Seega on hageja poolt nõutav võlgnevus 1329.90 eurot sissenõutav.

22. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas

iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Korteriühistu põhikirja p.3.2.8 sätestab samuti 0,07% viivise määra

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et

kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt seaduse ja põhikirja järgi võib

arvestada viivist. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb

kostjalt KÜS § 7 lg 4 sätestatud sissenõutavaks muutunud viivis 0,07% põhivõlalt 545,20

eurot välja mõista ühekordse summana ja alates hagi esitamisest 10.04.2016 protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks.

23. Kuna kostja on temale seaduse, põhikirja ja korteriühistu üldkoosoleku otsusega pandud

kohustusi rikkunud ning talle on esitatud enne hagi esitamist viivise nõuded, siis tuleb hagi

nii põhinõude kui ka viivise nõuete osas täielikult rahuldada.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus hagi rahuldas, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on

kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

26. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Hageja

esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (lk 61-66) suuruses 434 eurot,

mille kohaselt on riigilõiv 250 eurot, tasutud õigusabikulud 3 tunni eest 180 eurot,

kinnistusraamatu väljatrükk 2 eurot ja äriregistri väljatrükk 2 eurot.

27. Kostja ei ole hageja menetluskuludele kohtu antud tähtajaks vastuväidet esitanud. Kohus on

seisukohal, et hageja õigusabikulu on esitatud mõistlikus suuruses, antud asja keerukust ja

kohtuasja ajamisele kulunud ajakulu arvestades põhjendatud. Põhjendatud on ka riigilõivu

tasumine ja registrite väljavõtete kulud. Seega kuulub menetluskulude taotlus täies ulatuses

rahuldamisele ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik