4-17-84/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakoh Viljandi kohtumaja tu 01. 2017 märts Väärteoasja number nr 4-17-84 (2670,14,003249) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti (PPA) prefektuuri Lääne

16.06.2014 otsus A.S-i

(A.S) karistamises liiklusseaduse ( ) LS § 201 lg 2 ja LS § 239 lg 1 p 1 1200 järgi rahatrahviga trahviühikut, s. o eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuur Süüdlane A.S (isikukood xxx; elukoht: xxx xx x-xx xxxxxxxx xxxx ) Kohtutäitur Janek Pool RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72; TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - - -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Lääne asendamiseks.

2. Asendada A.S prefektuuri 16.06.2014 a.

kohtuvälise menetleja PPA Lääne

otsusega mõistetud trahviühikut arestiga osaliselt tasumata rahatrahv 285

(kakskümmend kaheksa) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 28

( eksa) tundi, mis tuleb teostada 3 (kolme) kuu jooksul alates kakskümmend kah kohtumääruse jõustumisest.

3. A.S Tartu vangla Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb ühendust võtta

kriminaalhooldusosakonna nooremametnik

7 500 412; 5332 Anžela Murumägiga, tel: 8924, e-post: Anzela.Murumagi@just.ee.

4. Selgitada A.S-ile,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei ääne

- ja Piirivalveameti L Prefektuur esitas 04.01.2017 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvide - -st 201 avalduse A.S-ile asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti L Prefektuur 16.06.2014. ääne määras a. väärteoasjas nr 2670,14,003249 isikule alusel rahatrahvi 300 o. LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 201 lg 2 trahviühikut, s.

1200 eurot 07.07.2014. a. Kuna A.S ei tasunud rahatrahvi . Otsus jõustus

vabatahtlikult, alustas kohtutäitur antud väärteoasjas Janek Pool tema suhtes 17.07.2014. a.

täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi 02.12.2016

täitmise võimatusest, kuna puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik A.S ei ole tasunud kogu rahatrahvi. Rahatrahvi jääk 02.12.2016 seisuga on 1140,32 eurot. Menetlusosalise seisukoht 2017 kohtuistungil

01. märts

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei ole. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud kohtumääruse jõustumisest. kolme kuu jooksul

Süüdlane on teadlik, et üldkasuliku töö mittetegemisel või osalisel tegemisel tuleb tal minna kandma aresti. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava kriminaalhooldusametniku poole viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

A.S i - ei ole tähtaegselt rahatrahv tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud isikul ei ole piisavalt – vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus 285 trahviühikut , mis tuleb juhindudes VTMS § , s.o. 1140,32 eurot

211 lg-st 1 ja KarS §- 72 st

asendada 28- (285:10) A.S on kohtuistungil avaldanud päevase arestiga . Kuivõrd

nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. kolme

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o. Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik