4-17-270/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2017, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-270; kohtu 282013002021 välises menetluses nr täiteasi 171/2014/595 Lahend väärteoasjas

kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri 24. juuli 2013 otsus R.K karistamises LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o

75 300 eurot Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine asenduskaristuse kohaldamine Kohtunik Aivar Hint Sissenõudja avalduse esitaja

na Politseija Piirivalveameti prefektuur Lõuna Süüdlane R.K (isikukood: xxx; elukoht: xxxx xxx xx-x xxxxxxxx ) Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Juhindudes

karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 1, § 72 lg 2,

väärteomenetluse seadustiku (V™S) kohus § 211,

määras:

1. Rahuldada PPA prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

Lõuna

2. Asendada R.K-le

kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri 24. juuli 2013.a. otsusega mõistetud tasumata trahviühikut arestiga ) päeva rahatrahv 75 7 (seitse

ning asendada arest üldkasuliku tööga 7 (seitse) tundi.

3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ) kuud alates käesoleva 2 (kaks kohtumääruse jõustumisest.

4. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.

5. Edastada avaldajale, . Saat

määruse koopia süüdlasele ja kohtutäiturile a jõustunud

kohtumäärus üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele.

2

Edasikaebamise kord ja selgitused

kohtumäärusele

6. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.

7. Üldkasuliku töö tegemiseks tuleb süüdlasel pöörduda Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi (üldkasuliku töö

täitmist korraldav ametnik) poole (asukoha aadress Tartu, Tiigi 78 kab 109; kontaktandmed: e-post Anzela.Murumagi@just.ee; telefon 7 500

412 või 5332 8924).

8. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise

tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103

lg 1 kohaselt

esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti

täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt KarS

§ 69 lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi

kohtumaja kaudu 12.01.2017 avalduse

süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. otsus karistamises rahatrahviga. Süüdlase kohta on jõustunud Sissenõudja

on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 05.06.2014.

Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt senõudja täitmise 13.12.2016 s si t teavitanud võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri

teatisest nähtub ta trahviühikut Sissenõudja on võlgniku sumata rahatrahv 75 s.o 300 eurot. kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi.

Süüdlane kaitsja osalemist Süüdlane asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. avaldas, et rahatrahv on tasumata.

ga. Selleks Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemise

nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava kriminaalhooldusametniku poole kohtu määratud tähtajaks. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed,

mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada.

II

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb lahendada avaldus atud rahatrahvis sissenõudja süüdlasele väärteos määr asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase

vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur.

Täitemenetluse § 201 lg 1 kohaselt ui rahatrahvi tervikuna määratud seadustiku (™S) k

tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid

mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise

võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja

avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistus - seadustiku § s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

3

V™S lg 1 kohaselt m § 211 aakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole

vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg

11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69

sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev

aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. § 72 KarS lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69 lg 1

kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s

73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle

üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana

usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud.

Esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine - võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata

rahatrahv 75 211 lg-st 1 ja 72 alusel trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § KarS §

asendada asenduskaristusena arestiga 7 päeva. Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks

tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest päeva 7 üldkasuliku tööga 7 tundi.

VTMS § 2071

lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud

kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud

kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase

üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud

aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele

pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid

proportsionaalselt mõistetud arestiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik