2-16-7280/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-7280

Tsiviilasi

M.P. avaldus kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava N.M.

nimel tehingu tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. detsembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.P.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.P. (isikukood: XXX);

esindaja Indrek Repnau

Puudutatud isik: N.M. (eestkostetav) (isikukood: XXXX);

esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. detsembri 2016. a määrus

ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta M.P.i menetluskulud tema enda kanda ning N.M.le

osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. M.P. (avaldaja) esitas maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava N.M. ja tema

abikaasa ühisvaraks oleva kinnisvara, s.o XXX kinnistu (registriosa nr XXX) võõrandamiseks

kinkimise teel lapselapsele E.M.ile. Avaldaja palus anda nõusolek kinnistu kinkimiseks

tingimusel, et N.M.le jääb õigus eluaegselt kasutada kinnistut elamiseks.

Avalduse kohaselt määrati Viru Maakohtu 08. augusti 2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-

16-7280 N.M. eestkostjaks M.P. (endise nimega X). Enne eestkostetava tervise halvenemist ja

talle eestkostja määramist soovisid abikaasad N.M. ja Y.M. kinkida nende ühisvaraks oleva

kinnistu lapselaps E.M.ile. Tehingu vormistamine jäi lõpule viimata eestkostetava tervise

ootamatu halvenemise tõttu. Eestkostetav ei saa oma tervisliku seisundi tõttu oma kodus viibida,

mistõttu on perekond sunnitud ta paigutama hooldekodusse. Selle tõttu jäävad kinnistuga seotud

kulud abikaasa kanda, kuna eestkostetava sissetulekutest tuleb kanda hooldekodu kulud.

Abikaasal on raske kinnistut üksi hooldada ja seetõttu soovib eestkostetav jätkuvalt kinnistu

kinkida lapselapsele, kuna viimane aitab tal kinnistut hooldada ja kulusid kanda. Lisaks

kinnistuga seotud kuludele täidab abikaasa ka eestkostetava poolt põhjustatud liiklusavariiga

seotud kohustusi. Avaldaja soovib eeltoodust tulenevad saada kohtu nõusolekut tehinguks,

millega eestkostetav kingib kinnistu oma lapselapsele E.M.ile.

2. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt oli N.M.l olemas

soov maja kinkimiseks juba 16.05.2016 (enne eestkoste määramist). Esindaja leidis, et avaldaja

poolt esitatud avaldus (koos hilisemate täpsustustega) nõusoleku saamiseks N.M. nimel tema

kinnisvara kinkimiseks võiks rahuldada tingimusel, et N.M.le jääks kingitaval objektil eluaegne

elamise õigus. Nimetatud tingimusel ei oleks kahjustatud N.M. huvid.

Esindaja märkis, et ravi tulemusel on eestkostetava seisund paranenud sedavõrd, et tema

hooldekodusse paigutamise vajadus on esialgu ära langenud. Eestkostetav ega tema abikaasa ei

soovi kinnistult kuhugi mujale kolida.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 28. detsembri 2016. a määrusega avalduse rahuldamata, keeldus

avaldajale nõusoleku andmisest eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, s.o eestkostevale ja tema

abikaasale kuuluva kinnisasja aadressil XXX vald kinkimise teel võõrandamiseks. Maakohus

jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning eestkostetava riigi õigusabi osutamise kulud

Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustunud

avaldaja ja eestkostetava esindaja seisukohtadega, mille kohaselt on taotletav tehing kooskõlas

eestkostetava huvidega.

Kuivõrd eestkostetav elab kinnistul asuvas elamus, ei soovi sealt lahkuda ja jääks sinna elama ka

pärast taotletavat kinketehingut, siis ei ole põhjendatud teha kinget üksnes selleks, et sundida või

motiveerida lapselast kinnistu eest hoolitsema.

Eestkostetava esindaja on kinnitanud, et eestkostetav ei soovi mingil juhul kinnistut võõrandada.

Ka taotletav kinketehing on siiski võõrandamine. Maakohus leidis, et ehkki eestkostetav ei pruugi

mõista juriidiliste tehingute täpset tähendust (võõrandamine või kinkimine), tuleb isiku arusaama

seoses tema enda koduga siiski arvesse võtta.

Kinnistu jätmine puudutatud isiku (ja tema abikaasa) omandisse ei kahjusta kohtu hinnangul

eestkostetava huve. Avalduses ei ole väidetud, et kinnistu kinkimine oleks vajalik seetõttu, et

selle ülalpidamine-säilitamine oleks eestkostetavale ebavajalik ja rahaliselt koormav, vaid seda,

et pensionieas naisterahvas ei tule enam toime kinnistu välishooldamisega seotud töödega ja

selleks, et lapselaps oleks huvitatud selliseid toiminguid tegema, tuleks talle see ära kinkida.

Maakohtu hinnangul oleks taotletav tehing seega suunatud pigem lapselapse huvidele. Olukorras,

kus avalduses väidetu õigsust eeldades on lapselaps kinnistu hooldamises ja kulude katmises ka

seni osalenud, ilma et talle kuuluks kinnistu suhtes omandiõigus, ei ole taotletava tehingu

tegemine põhjendatud.

Kohtul ei tekkinud veendumust, et kinketehing oleks esitatud asjaoludel vajalik, põhjendatud ja

vastaks eestkostetava huvidele. Kohus leidis, et eestkostetavale kuuluva vara võõrandamist saab

pidada üldjuhul põhjendatuks juhul, kui vara realiseerimisest saadavad vahendid on

hädavajalikud isiku ülalpidamise tagamiseks, sh hoolekandeteenuse finantseerimiseks. Ehkki

tulevikus võib taas tekkida vajadus eestkostetava paigutamiseks hooldekodu teenusele, millega

kaasnevad kulutused, puuduvad praeguses asjas andmed, mille kohaselt hooldusteenuste eest ei

oleks võimalik tasuda muude rahaliste vahendite arvel. Vara kinkimist ei teki ka täiendavaid

rahalisi vahendeid.

Asjas ei ole esile toodud, et kinnistuga seotud kulutused oleksid eestkostetavale muutunud

ülemäära koormavaks. Pigem on probleemina esile toodud kinnistu hooldamisega seonduvat

(lumetõrje, muru niitmine, hoonete korrashoid), mida eestkostetav ei ole oma vanusest tulenevalt

võimeline enam tegema. Nimetatu läheb aga vastuollu avalduses märgituga, et eestkostetavale

tagatakse elamu eluaegse sees elamise õigus ehk füüsiline viibimine kinnistul võrdväärselt

olukorraga kui kinketehingut ei tehtaks. Maakohus leidis, et kinnistu hooldamisega seotud töid

saavad lähisugulased teha ka ilma kinnistu kinkimiseta ning see on kooskõlas perekonnaliikmete

vastastikuse solidaarsuse ja abistamise kohustusega. Muuhulgas ei nähtu avaldusest, et kingisaaja

võtaks endale kinkija eluaegse ülalpidamise kohustuse.

Alanejate sugulaste kohustus eestkostetava eest hoolitseda ja teda ülal pidada tuleneb seadusest.

Seni kuni abivajaval perekonnaliikmel on olemas ülalpidamis- ja hoolitsuskohustusega lapsed ja

lapselapsed, ei ole vajadust ära kinkida isiku vara.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja M.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu

määruse tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule saatmist. Asja uuel

arutamisel palub määruskaebuse esitaja kaasata menetlusse puudutatud isikuna Y.M..

Määruskaebuse kohaselt on maakohus lähtunud ainult menetlusosaliste esindajate kirjalikult

esitatud seisukohtadest ja selgitustest. Kohus ei ole välja selgitanud kõiki asja lahendamiseks

tähtsaid asjaolusid. Välja on jäänud selgitamata eestkostetava ja tema abikaasa tahe ning seeläbi

on kahjustatud eestkostetava huve.

Puudutatud isiku (eestkostetava) esindaja ei ole kinnitanud, et puudutatud isik ei soovi mingil

juhul kinnistut võõrandada. Puudutatud isiku esindaja selgitas üksnes avaldaja poolt esiletoodut,

mille kohaselt oleks kõigile lihtsam müüa kinnistu ja osta laekuva raha eest korter, kuid

eestkostetav ega tema abikaasa seda ei soovi.

Kuna avalduses nimetatud lapselaps on lisaks kinnistu hooldamisele juba pikemat aega (seda ka

enne N.M.le eestkoste seadmist) hoolitsenud ka vanavanemate eest, siis on nii eestkostetava kui

ka tema abikaasa sooviks, et nende ühisomandis oleva kinnistu saab endale nende eest hoolitsev

lapselaps.

Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kinnistut soovitakse kinkida ainult seetõttu, et motiveerida

lapselast kinnistu eest hoolitsema. Enne kinketehingu kasuks otsustamist kaaluti ka lapselapse

kasuks testamendi tegemist, kuid notarilt saadud nõuannete põhjal otsustati lõpuks kinnistu

kinkimise kasuks. Kinketehingu kinnitamine jäi Rakvere notar I.R. juures pooleli, kuna N.M.

tervislik seisund halvenes.

EESTKOSTETAVALE MÄÄRATUD ESINDAJA SEISUKOHT

5. Eestkostetavale määratud esindaja jäi endiselt seisukohale, et avalduse (koos hilisemate

täpsustustega) nõusoleku saamiseks N.M. nimel tema kinnisvara kinkimiseks võiks rahuldada

tingimusel, et N.M.le jääks kingitaval objektil eluaegne elamise õigus. Nimetatud tingimusel ei

oleks kahjustatud N.M. huvid. Kuna avaldaja esindaja vastuses N.M. esindajale on korduvalt

räägitud ka täiendavate selgituste andmisest kohtus, siis kohus võiks kaaluda istungi korraldamist

ning kõikide asjaosaliste ärakuulamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 28. detsembri 2016. a määruse, millega kohus keeldus

eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest, ning saadab asja samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest

keeldumisel järginud diskretsiooni piire ning keeldumine ei ole vajalikul määral põhjendatud.

Maakohus ei kaalunud kõiki olulisi asjaolusid, kui jättis eestkostetava varaga tehingu tegemiseks

loa andmata.

7. Eestkostetava varaga tehingute tegemine ei pruugi piirduda üksnes nende kaalutlustega, mida

on maakohus oma määruse põhjendustes nimetanud. On küll õige, et üldjuhul saab pidada

eestkostetava vara võõrandamist põhjendatuks olukorras, kus tehingu tulemusena leevendatakse

eestkostetava elulist olukorda (nt isik ei vaja kinnistut elamiseks; ta vabaneb kinnisvaraga seotud

rahaliste kulutuste kandmisest, tekivad täiendavad rahalised vahendid, mida saab kasutada

eestkostetava igapäevaste vajaduste katmiseks või tema elutingimuste parandamiseks jne).

Samas tuleks võimalusel siiski arvestada ka eestkostetava võimalikke emotsionaalseid kaalutlusi

vara võõrandamisel lähisugulasele. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest ei tule vältimatult

keelduda ainuüksi seetõttu, et tehinguga ei kaasne eestkostetavale varalist hüve või vastuteenust.

Vara lähisugulasele kinkimise ajendiks võib olla ka kinkija soov olla juba ette kindel, et kinnistul

saab tulevikus olema kindel omanik ning kinnistu kuuluvust ei tule hakata ümber vormistama nt

seadusjärgse pärimise tulemusena tekkinud pärijate ühisusse kuuluvate isikute vahel pärandvara

jagamise teel, millega omakorda kaasnevad kulutused.

8. Ehkki avalduses taotletakse kohtu nõusolekut kinnistu tasuta võõrandamiseks, s.o kinkimiseks,

ei tähenda see veel automaatselt eestkostetava huvide kahjustamist. Asja materjalide kohaselt

toimuks kinkimine eestkostetava lapselapsele (tütrepojale), kes on juba varasemalt elanud

kinnistul koos vanavanematega, hoolitsenud nii vanavanemate kui ka kinnistu eest.

Eestkostetavale määratud esindaja kinnitusel oli N.M. enne temale eestkostja määramist

arvamusel, et maja ongi juba tütrepoja nimele vormistatud ning see oli nii N.M. kui tema abikaasa

ühine soov.

Kuna kinnistu on eestkostetava ja tema abikaasa ühisomandis, siis on ringkonnakohtu arvates

põhjendatud kaasata menetlusse puudutatud isikuna ka Y.M.. Kinketehinguks nõusoleku

andmine või mitteandmine mõjutab ka eestkostetava isiku abikaasa õigust otsustada oma vara

käsutamise üle.

Kohtul tuleks kaaluda ka E.M.i ärakuulamist küsimuses, kuidas ja millistel tingimustel jätkuks

tema ettekujutuse kohaselt kinnistu kinkelepingu sõlmimise korral vanavanemate elukorraldus

oma senises kodus.

9. Täiesti käsitlemata on jäänud küsimus, millisel kujul tuleks vormistada tingimus, et

kinkelepingu sõlmimise korral jääks eestkostetavale ja tema abikaasale eluaegne kinnistu

kasutamise õigus. Kinkelepingus sellekohase tingimuse seadmine oleks siduv kinkelepingu

poolte vahelises suhtes. Tagamaks kasutusõiguse ka asjaõiguslikul tasandil, tuleks eestkostetava

ja tema abikaasa kasuks seada kinnistule isiklik kasutusõigus (Asjaõigusseaduse § 225, § 227).

Praegusel juhul ei ole välja selgitatud puudutatud isiku(te) seisukohti küsimuses, missugusel

kujul oleks otstarbekas seada kinnistu praeguste omanike suhtes eluaegne kinnistul elamise ja

selle kasutamise õigus.

Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on saata tsiviilasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

10. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Eestkostetavale osutatud riigi õigusabi kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp