2-16-18298/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18298 Tsiviilasi XXXX’a avaldus võlgade ümberkujundamiseks Menetlustoiming Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik XXXX (isikukood XXXX) Võlausaldajad: Osaühing XXXX (registrikood XXXX), lepinguline esindaja XXXX; XXXX(isikukood XXXX); XXXX (isikukood XXXX); XXXX(isikukood XXXX); Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXX’a võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja nimi

Kohustuse suurus Tasumise kuupäev Osamaksete suurus Vähendamise ulatus (%) Kohustuse täitmise summa Osaühing XXXX

19 279,40

14 459,55 XXXX

11 475,87 8606,90 XXXX 1174,88 822,42 XXXX 5000 3000 Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

2159,18 2159,18 Kokku summa

39 089,33 eurot

450 eurot

29 048,05 eurot

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.

3. Kohustada XXXX’a esitama hiljemalt 16. märts 2018. a kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta 16. märtsiks.

4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Määrus teha ka avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XXXX (võlgnik) esitas 05.12.2016 avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Täpsustav avaldus esitati kohtule 19.01.2017. Avaldaja taotleb kohustuste täitmise tähtaja pikendamist ning vähendamist. Võlgnikul on püsiv sissetulek. 10.01.2017 kuulas kohus võlgniku ära. 2. Võlgnik soovib oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnevuse suuruseid (v.a võlgnevust võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i ees) ning pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik igakuiselt võlgnevuste katteks kokku 450 eurot. Iga võlgnevuse, mis saab tasutud, osamakse jaotatakse võrdselt teiste võlausaldajate vahel. 3. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 850,00 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto BMW 530D (registreerimismärk XXXX), mis on arestitud (täiteasi 025/2016/2811). Võlgniku jooksvad kulutused ühe kuu ulatuses on 480 eurot. 4. Kohus võttis 25.01.2017 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad XXXX, XXXX ja XXXXei esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts täpsustas võlgnevuse suurust, millega võlgnik nõustus. Osaühing XXXX esitas ümberkujundamiskavale vastuväite. Võlausaldaja nõustub, et võlgnevust vähendatakse viivise osas 25%, kuid põhinõue tuleb tasuda täies ulatuses. Seega tuleks tasuda võlgnevus summas 17 932,14 eurot. Osamaksete tasumise ja osamaksete suurusega on võlausaldaja nõus. KOHTU SEISUKOHT 5. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Võlgnik täidab võlausaldajate nõuded 74% ulatuses. Kui mõne võlausaldaja nõue täitmisega varem lõppeb, toimub võla tasumine võlausaldajale äralangenud makse võrra suuremas ulatuses. Seega ei ole võimalik käesolevas kavas sätestada makseperioodi, sest see on ajas muutuv.

6. Käesoleval juhul ei ole vastuväiteid esitanud vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, so 19 809,93 eurot. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat Osaühing XXXX oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vähendades võlgnevuse suurust (sh nii põhikui viivisenõue) 25% ulatuses. Kohus viitab VÕVS § 24 lg-le 7, mille järgi võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressija viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni. Põhivõlgnevuselt 13 890,03 eurot on seadusjärgne viivis 932,43 eurot (tl 23-26). Võlgnik on juba tasunud viivist 720,36 eurot. Täiendavalt tasub ümberkujundamiskava alusel võlgnik võlausaldajale viivist (14 459,55 – 13 890,03) 569,52 eurot. Seega ei ole viivisenõue alla seaduses sätestatud suuruse ja võlausaldaja Osaühingu XXXX halvemini kohtlemist ei esine.

Kava kinnitamine on kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

7. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks.

8. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.

9. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite.

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik