Legislator Case Law & Legislation
1-11-13932/13 AI generated

1-11-13932/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-11-13932/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks. KarS § 70 ja KarS § 69 lg 1 alusel 23.01.2012.a. otsusega nr 1-11-13932 osaliselt

Legislator headnote

AI generated

1-11-13932/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 2 (kahe) kuu jooksul KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Keywords

AI generated
capacity to incur bill liability changed financial circumstances financial hardship bank charges cost of living adjustment meeting the threshold
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

03. märts 2017 Kriminaalasi (number ja lahend) nr 1-11-13932 (11260100124)

Tartu Maakohtu 23.01.2012 otsus G.L-i (G.L) süüdimõistmises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o.

320 eurot Kohtunik Kadi Aavik Avalduse sisu asenduskaristuse määramise taotlus Avalduse esitaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), Esindaja

Elen Eigo Aunbaum, riiginõuete osakonna jurist (e-post: elen.eigo-aunbaum@rtk.ee ) Süüdimõistetu võlgnikuna G.L

isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx , tegelik elukoht: xxxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxx

Kohtutäitur Anne Böckler (e-post:

anne.bockler@taitur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.

2. Asendada G.L-ile Tartu Maakohtu

KarS § 70 ja KarS § 69 lg 1 alusel 23.01.2012.a. otsusega nr 1-11-13932 osaliselt

mõistetud ja kandmata jäänud rahaline karistus 50 151,68 eurot, vangistusega ning päevamäära, s.o

50 (viiskümmend) päeva asendada vangistus 50 (

viiekümne) tunni üldkasuliku tööga.

3.

2 (kahe) kuu jooksul KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada G.L-i üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Selgitada G.L-ile

, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele.

6. Tallinna Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele. Pärnu

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 23.01.2012.a otsusega nr 1-11-13932 tunnistati G.L süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 karistuseks rahaline karistus 100

320 eurot. KarS järgi ning mõisteti talle päevamäära, so § 6 määrati, et rahaline karistus tuli kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o. 32 eur

6 lg 1 alusel ot kuus. Kohtuotsus jõustus 08.02.2012.a.

Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 31.01.2017.a Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumajale avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada (TMS) § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud täitemenetluse seadustiku

rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on euro ulatuses tasumata riiginõudeid. 644,23

Avalduse kohaselt on isikul rahalise karistuse tasumata summa jääk 151,68 eurot. Asjas on toimunud laekumisi, kuid ebaregulaarselt ning tasumata on ka sama kohtuasja raames välja mõistetud teised kohtukulud. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1.

Menetlusosalise seisukoht 03.03.2017 kohtuistungil Süüdimõistetu kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi G.L tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On Hetkel on alates 2017.a. algusest töötuna arvel. nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Isikul on probleemid südamega, kuid tervis lubab teha . Isik jõukohast tööd Üldkasuliku töö tunnid saaks isik ära teha 2 kuu jooksul. avaldas, et elab juba aasta aega aadressil xxxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ning soovis alluda kriminaalhooldusele nimetatud piirkonnas.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § s 424 sätestatud korras -

pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. KarS § 70 lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § - -s 692

sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. G.L ei ole kogu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäitur Anne Böckleri kinnitusel ei ole G.L ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest ei ole ta

G.L-ile kogu nõuet tasunud. Seetõttu on põhjendatud mõistetud tasumata rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. üüdi tunnistatud KarS § G.L on s

201 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus miinimumpäevamäära (üks

päevamäär on 3,20 eurot), s.o. 320 eurot, mis kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. G.L on tasunud temale karistusest 168,32 eurot. Seega on temal veel mõistetud rahalisest

tasumata temale määratud rahalisest karistusest 50 miinimumpäevamäära s.o. 151,68 eurot, millele KarS § 70 lg 2 alusel vastab päeva (

151 : 3 = ) ehk 2 kuud ja 20

päeva vangistust.

Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi jõukohase üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et G.L tuleb teha 2

kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxx ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

(

Kadi Aavik kohtunik