Legislator Case Law & Legislation
2-17-3224/2 AI generated

2-17-3224/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-17-3224/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-17-3224 1

Legislator headnote

AI generated

2-17-3224/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 2-17-3224 1

Keywords

AI generated
bus driver lack of standing of complainant insufficient documentation lack of witness credibility insufficiently substantiated grievances substantiation of need
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-17-3224 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2017, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-3224 Tsiviilasi N. M. hagi T. F. vastu tõutunnistuse väljanõudmiseks vastavalt ostu-müügilepingule Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. M. (IK xxx, elukoht xxx, e-postxxx ) Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post ramstor.ou@mail.ru ) Kostja: T. F. (IK xxx, elukoht xxx) Kolmas isik: Eesti Kennelliit MTÜ (RK 80085275, asukoht Tuisu 2A, 11314 Tallinn, e-post ekl@kenneliit.ee ) RESOLUTSIOON

1. Keelduda N. M. hagi T. F. vastu menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Saata kohtumäärus hagejale ja tema lepingulisele esindajale teadmiseks. 4. Tagastada hagi koos lisadega hageja esindajale pärast määruse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

Hageja esitas 01.03.2017 kohtusse hagi T. F. vastu tõutunnistuse väljanõudmiseks vastavalt ostu-müügilepingule. Koos hagiavaldusega esitati menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt omandas hageja kostjalt 18.07.2016 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel kääbusspitsi kutsika 1300 euro eest. Kostja lubas anda hagejale 3 päeva jooksul kutsika tõutunnistuse. Kostja ei ole hagejale käesoleva ajani tõutunnistust andnud. Hageja pöördus 09.02.2017 Eesti Kennelliit MTÜ (EKL) poole taotlusega, et saada teada, kas tõutunnistus kääbusspitsi kutsikale on olemas. EKLvastas, et tõutunnistus kutsikale on olemas. Kuna kostjal on võlgnevus, ei saa EKL tõutunnistust kostjale väljastada. Kutsikate registreerimistunnistus väljastatakse ainult pesakonna kasvatajale või kohtuotsusega määratud isikule. Hageja palub,

2-17-3224 2

et kohus nõuaks tõutunnistuse välja ostu-müügilepingu alusel kolmandalt isikult Eesti Kennelliit MTÜ-lt hageja kasuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st. sellise hagi rahuldamine ei ole võimalik (hagil puudub edulootus). Kostja on TsMS § 205 lg 2 teise lause järgi isik, kelle vastu hagi on esitatud. Kuna hagis on kostjaks koera müüja, siis saab haginõude esitada ainult kostja vastu, mitte kolmanda isiku vastu, st. kohus saab kohustada ainult kostjat midagi tegema. Kohus ei saa kohustada kolmandat isikut sooritust tegema ja seda isegi siis, kui Eesti Kennelliit kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Tegemist on ostu-müügilepingust tuleneva lepingupoolte vahelise vaidlusega ning lepingust tekivad kohustused ainult lepingupooltele, mitte kolmandale isikule. Kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Eesti Kennelliit kodulehel http://kennelliit.ee/meist/kennelliidu-juhtimine/kontakt/ on selgitatud, et kutsikas tuleb alati loovutada koos registreerimistunnistusega (tõutunnistusega), erandiks on vaid juhud, kui on tegemist järelmaksuga müümisega või rendi/kaasomandikoeraga. Ostu-müügilepingust ei nähtu, et tegemist eelviidatud erandiga.

TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, puudub vajadus lahendada esitatud menetlusabi taotlust ning määrata tähtaega hagis puuduste kõrvaldamiseks.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud hageja kanda.

2-17-3224 3

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/