2-15-9649/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

03. märtsil 2017 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-9649

Kohtuasi

XxxxOÜ

hagi

AS

Inges

Kindlustuse

vastu

kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

19 983,08 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx)

seaduslik esindaja Xxxx, lepinguline esindaja adv. Peeter

Viirsalu

Kostja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395,

asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) lepinguline esindaja Elar

Xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2017

Resolutsioon

1. XxxxOÜ hagi AS-i Inges Kindlustuse vastu kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista AS-ilt Inges Kindlustus XxxxOÜ kasuks täiendav kindlustushüvitis 4,57 eurot

(4 eurot ja 57 senti) ja seadusjärgne viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest

26.06.2015 kuni kuni põhinõude täieliku tasumiseni

3. Välja mõista AS-ilt Inges Kindlustus XxxxOÜ kasuks kahjuhüvitis 17 486 eurot (seitseteist

tuhat nelisada kaheksakümmend kuus eurot) ja seadusjärgne viivis protsendina põhinõudest

alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni kuni põhinõude täieliku tasumiseni

4. Välja mõista AS-ilt Inges Kindlustus XxxxOÜ kasuks kahjuhüvitis 768 eurot (seitsesada

kuuskümmend kaheksa eurot) ja seadusjärgne viivis protsendina põhinõudest alates hagi

esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud AS Inges Kindlustuse kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas hagi AS-i Inges Kindlustus (edaspidi kostja) vastu paludes

välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendav kindlustushüvitis 4,57 eurot, välja mõista kostjalt

hageja kasuks seadusjärgne viivis 4,57 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla rahasummana ning seejärel protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 17 486 eurot,

alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 13 986 eurot,

kui kohus arvab kahjuhüvitisest 17 486 eurot maha hageja omandisse jäänud kahjustatud

alusvankri turuhinna 3500 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis

17 486 eurolt (või alternatiivselt 13 986 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla rahasummana ning seejärel protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 768 eurot, välja mõista

kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis 768 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla rahasummana ning seejärel protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse ja selle 07.03.2016 täienduse kohaselt toimus 31.07.2014 Ida-Virumaal

Tallinn-Narva maanteel Kukruse viaduktil liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku hagejale

kuuluv ning lõhkeainete veoks mõeldud spetsiaalne veoauto Mercedes-Benz Atego (riiklik

registreerimismärk xxxx, edaspidi Mercedes-Benz Atego) ja sõiduauto Volvo (riiklik

registreerimismärk xxxx). 31.07.2014 liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot Volvo juhtinud

isik, sõites kõrvalteelt peateele liikudes otsa peateel liikunud hagejale kuuluvale veokile

Mercedes-Benz Atego.

3. 31.07.2014 liiklusõnnetuse järgselt asus kostja seisukohale, et veoki Mercedes-Benz Atego

alusvanker ja lõhkeainete veoks mõeldud pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana.

Samuti leidis kostja, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker tuleb lugeda kuni 30.09.2014

kehtinud LKindlS §-i 34 mõttes hävinuks. Kostja on maksnud 05.11.2014 hagejale välja

kindlustushüvitise kokku 63 493 eurot. Seejuures koosneb eelmises lauses nimetatud

kindlustushüvitis järgmistest komponentidest: hüvitisest veoki Mercedes-Benz Atego

alusvankri eest 39 100 eurot (hageja 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud

alusvankrit kostjale üle ei andnud). Seejuures asus kostja seisukohale, et uue alusvankri

maksumus ilma käibemaksuta on 56 800 eurot. Kostja esindaja e-kirjast nähtuvalt vähendati

kindlustushüvitist alusvankri osas 25% võrra tingituna sellest, et alusvanker oli 4 aastat vana.

4. 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego näol on

tegemist spetsiifilise veokiga, mis on mõeldud massplahvatusohtlike lõhkematerjalide veoks.

Seetõttu on selle sõiduki juures nõutav kasutada spetsiaalset alusvankrit lõhkeainete, mis

kuuluvad ohtlike veoste klassi ADR klassi I, veoks. Veok ja sealhulgas veoki alusvanker

peavad vastama EX III ohutusnõuetele. Kõnealuse alusvankri spetsiifilisus seisneb

muuhulgas järgmistes tõikades: alusvankri tagumine osa on standardse suurusega Mercedes-

Benz Atego alusvankrist 1885mm võrra pikem; alusvankril peal olema olemas õhkvedrutus

tagasillal, mida standardsetel Mercedes-Benz Atego alusvankritel ei ole; alusvankril peab

olema generaator 28V/100A, mida standardsetel Mercedes-Benz Atego alusvankritel ei ole;

tulenevalt ADR I ohtlike veoste gruppi kuuluvate veoste vedamiseks mõeldud sõidukite

suhtes kehtivatest EX III ohutusnõuetest peab kogu alusvankri elektrisüsteem ja

kütusesüsteem olema korduvalt isoleeritud ja spetsiaalsete kaitsekatetega ümbritsetud,

vältimaks sädeme tekkimise ohtu. Veoki Mercedes-Benz Atego spetsiifilisus nähtub ka selle

veokiga identsest teisest sõidukist tehtud fotolt. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et

31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud veok Mercedes-Benz Atego oli nii

esmaselt registreeritud kui ka Eestis registreeritud 19.11.2010, mis tähendab, et 31.07.2014

liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli see sõiduk olnud kasutuses veidi üle 3 aasta ja 8 kuu,

sõiduki läbisõit oli umbes 20 000 kilomeetrit.

5. Tulenevalt veoki Mercedes-Benz Atego alusveoki suhtes kehtivatest spetsiifilistest

erinõuetest ning sõiduki väikesest kasutusajast ja läbisõidust, puudus järelturg sobiliku ning

pruugitud alusvankri soetamiseks, millega on nõustunud ka kostja. Kuna spetsiaalselt

lõhkeainete veoks mõeldud veoki Mercedes-Benz Atego alusvankri osas järelturg puudus, oli

hageja sunnitud ostma uue alusvankri. Kokku läks hagejale veoki Mercedes-Benz Atego

juures 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamine maksma 80 979 eurot, mis

koosneb järgmistest komponentidest: uue alusvankri, mille kabiin on madaldatud,

maksumusega 58 386 eurot (käibemaksuta); pealisehitise ümber tõstmine liiklusõnnetuse

tagajärjel kahjustada saanud alusvankrilt uuele alusvankrile maksumusega 16 113 eurot

(käibemaksuta); liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud tulekustutussüsteemi asemel

uue tulekustutussüsteemi paigaldamine uuele alusvankrile maksumusega 6480 eurot

(käibemaksuta).

6. Hageja kulutused veoki Mercedes-Benz Atego viimiseks 31.07.2014 liiklusõnnetuse eelsesse

seisukorda olid 17 486 euro võrra suuremad kui kostja poolt hagejale väljamakstud

kindlustushüvitis. Seetõttu otsustas hageja alustada kostjaga kohtuväliselt läbirääkimisi

täiendava kindlustushüvitise välja maksmiseks. Suhtlemisel XxxxAS-iga selgus, et

31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego

alusvanker ei ole hävinud ning XxxxAS on nõus teostama selle alusvankri remondi kokku

hinnaga 48 144,27 eurot. Seega andis kostja kindlustusandjana hagejale ebaõiget teavet selle

kohta, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker tuleb lugeda hävinuks ning kostja on nõus

maksma selle alusvankri eest kindlustushüvitist summas 39 100 eurot, kui hageja kahjustatud

alusvankrit kostjale üle ei anna. Hageja oli sunnitud ostma uue alusvankri usaldades kostja

väiteid selle kohta, et alusvanker tuleb lugeda hävinuks ning, et spetsiaalselt lõhkeainete

veoks mõeldud ning alla 4 aasta vanuste Mercedes-Benz Atego sõidukite alusvankrite osas

järelturg puudub.

7. Hagi täienduses tõi hageja esile, et ta arvestas kostja poolt 21.09.2015 tasutud 240,30 eurost

tasutuks seadusjärgse viivise 4,57 eurot ning kindlustushüvitise 235,73 eurot, mille tõttu

võlgneb kostja hagejale kindlustushüvitise 4,57 eurot. Hagejale on tekkinud kahju

kohtuvälise õigusnõustamise kuludes kokku 768 eurot (käibemaksuta). Hageja leiab, et tal on

õiguslikult võimalik nõuda kostjalt viivise tasumist.

Kostja vastuväited

8. Kostja tunnistas hagi 240,30 euro ulatuses ja tasus selle summa hagejale 21.09.2015. Muus

osas kostja hagi ei tunnistanud ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on

hageja hagiavalduses esimest korda esitanud kostjale XxxxFIE kuluga seotud nõude sõiduki

pukseerimise eest, mistõttu puudus kostjal varasemalt võimalus nimetatud nõuet rahuldada.

Kuivõrd kostja sai nõudest teada alles hagis ning need kulud on nüüdseks kostja poolt

tasutud, siis ei ole nendelt kuludelt viivise arvestamine ning selle kulu sissenõudmisega

seotud menetluskulud põhjendatud. Kostja vaidleb viivise- ning menetluskuludele täies

ulatuses vastu.

9. LKindlS § 34 lg 1 kohaselt võib asja hävinuks tunnistada, kui selle taastusremont pole

majanduslikult põhjendatud. Sõiduki tehnilist taastamisvõimalust ei pea sellisel juhul

hindama. Kostja tellis kahju suuruse tuvastamiseks asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei

olnud Mercedes-Benz Atego alusvankri taastamine majanduslikult põhjendatud ning

alusvankri maksumuseks tuli hinnata 75% täiesti uue alusvankri maksumusest. Asjatundja

hinnangul tuligi Mercedes-Benz Atego alusvankrit ning pealisehitist vaadelda erinevate

asjadena. Pealisehitus oli teisaldatav, ümberpaigaldatav teisele sõidukile, mida kinnitab fakt,

et eritehnika paigaldati ümber teisele sõidukile. Seega ei saa pidada väiteid sõiduki

tüübikinnituse menetluse kohta asjakohaseks. Mercedes-Benzi ametlik esindus on samuti

asunud seisukohale, et kahjustatud sõiduki (alusvankri) väärtus enne liiklusõnnetust

moodustas ca 70-75% sellise uue sõiduki väärtusest.

10. Kostja oli XxxxAS-ilt saanud kalkulatsiooni kahjustatud sõiduki kallimate varuosade

maksumuse kohta, mida hinnates muude kogutud tõenditega võis jõuda järeldusele, et

sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendatud. Fakti, et sõiduki remont ei olnud

majanduslikult põhjendatud kinnitab ka hageja enda poolt esitatud tõend, XxxxAS-i poolt

koostatud remondikalkulatsioon summale 48 144,27 eurot, mis ületas alusvankri turuväärtust

42 600 eurot. Vastavalt asjatundja Xxxxning XxxxAS-i arvamusele moodustas kahjustunud

sõiduki nö alusvankri väärtus enne õnnetust 75% uue sõiduki maksumusest; uue sõiduki

väärtust tõendab XxxxAS-i koostatud hinnapakkumine summas 56 800 eurot ilma

käibemaksuta.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• 31.07.2014 toimus Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel Kukruse viaduktil liiklusõnnetus,

kus põrkasid kokku hagejale kuuluv ning lõhkeainete veoks mõeldud spetsiaalne veoauto

Mercedes-Benz Atego ja sõiduauto Volvo ning, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot

Volvo juhtinud isik, sõites kõrvalteelt peateele liikudes otsa peateel liikunud hagejale

kuuluvale veokile Mercedes-Benz Atego;

• veok Mercedes-Benz Atego oli esmaselt registreeritud 19.11.2010, seega 31.07.2014

liiklusõnnetuse toimumise hetkel olnud kasutuses natuke üle 3 aasta ja 8 kuu;

• liiklusõnnetuses sai oluliselt kahjustada veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker, kuid sama

sõiduki pealisehitis olulisi kahjustusi ei saanud, v.a tulekustutussüsteem,

• liiklusõnnetuse järgselt asus kostja seisukohale, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja

lõhkeainete veoks mõeldud pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana ning leidis, et

veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker tuleb lugeda kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS §-i

34 mõttes hävinuks;

• kostja hüvitas 05.11.2014 hagejale kindlustushüvitise kokku 63 493 eurot, s.h hüvitise veoki

Mercedes-Benz Atego alusvankri eest 39 100 eurot, (hüvitis ei sisalda liiklusõnnetuse

tagajärjel kahjustatud alusvankri väärtust 3500 eurot), hüvitise veoki Mercedes-Benz Atego

pealisehitiseks oleva eritehnika tõstmise eest teisele alusvankrile 16 113 eurot, hüvitise teise

alusvankri sõidukikabiini madaldamise eest 1800 eurot, hüvitise eritehnika koosseisu

kuulunud tulekustutussüsteemi välja vahetamise eest 6480 eurot.

12. Pooled vaidlevad selle üle,

• kas veoki Mercedes-Benz alusvanker ja lõhkeaine veoks mõeldud pealisehitis on

vaadeldavad kahe erineva asjana;

• kas kostja on rikkunud kohustust teha kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus ning

maksnud hagejale välja kogu kindlustushüvitise;

• kas kostja on tekitanud hagejale otsest varalist kahju õigusabikulude näol.

13. Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 83 lg 1 kohaselt kohaldatakse kindlustusjuhtumile

kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust, arvestades käesolevas

paragrahvis sätestatud erisusi. Kuna liiklusõnnetus toimus 31.07.2014, siis tuleb antud

vaidluse lahendamisel lähtuda kuni 30.09.2014 kehtinud liikluskindlustuse seadusest.

LKindlS § 34 lg 1 sätestab, et asi loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt

või majanduslikult põhjendatud ja § 35 lg 1, et asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle

taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga,

sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste

kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kuludes.

14. Hagiavaldusest nähtuvalt kasutas hageja lõhkeainete veoks mõeldud erisõidukit Mercedes-

Benz Atego, mis koosnes alusvankrist ja pealisehitisest, ühtse tervikliku asjana. Hageja

seisukohta, et tegemist ei ole kahe eraldi asjaga tõendavad alljärgnevad kohtule esitatud

hageja põhjendused ja tõendid:

1) hageja kasutas kuni 31.07.2014 liiklusõnnetuse toimumiseni veokit Mercedes-Benz Atego,

mis koosnes alusvankrist ja pealisehitisest ühtse tervikliku asjana, kuna tegemist oli

lõhkeainete veoks mõeldud erisõidukiga, mille pealisehitise moodustasid lõhkeainete

transportimiseks mõeldud seadmed ning mille alusvankrist tulenevalt oli võimalik

lõhkeainete transportimiseks mõeldud seadmetega ühest kohast teise sõitmine, et oleks

võimalik lõhkeainet transportida. Kostja seisukoht, mille kohaselt oleks Mercedes-Benz

Atego pealisehitis teisaldatav nagu sõiduki haagis, katuseraam, kärukonks vms asi, ei ole

põhjendatud, kuna pealisehitis on ehitatud kohtkindlalt sõiduki alusvankri külge (I lk 30)

ning pealisehitise ühelt alusvankrilt teisele tõstmise puhul on tegemist mahuka tööga, mille

maksumus on antud juhul 16 113 eurot (käibemaksuta).

2) Mercedes-Benz Ategole väljastatud registreerimistunnistus (I kd lk 31-32), millega on

tõendatud, et nii sõiduki alusvankrile kui ka pealisehitisele oli väljastatud üks

registreerimistunnistus. LS § 76 lg-st 2 tuleneb, et registreerimine on toiming, millega

käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutus kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele

vastava mootorsõiduki või selle haagise ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse.

Mootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendab registreerimistunnistus,

3) veoki tüübikoodi detailandmed (I kd lk 63), millega on tõendatud, et Mercedes-Benz

Atego alusvanker ja pealisehitis on läbinud ühtse tüübikinnituse menetluse, mille tulemusena

on Maanteeamet leidnud, et see sõiduk tervikuna on nõuetekohane. Nähtuvalt sõiduki

tüübikinnituselt on sõiduki tühimassiks – 8540 kg. XxxxAS-i uue alusvankri

hinnapakkumisest (I kd lk 87) nähtub, et alusvankri tühimassiks on 4367 kg. Seega on

lõhekainete veoks mõeldud pealisehitisega koos Mercedes-Benz Atego tühimass rohkem kui

4 tonni suurem kui üksnes sama marki sõiduki alusvankri tühimass. LS § 78 lg 1 järgi on

tüübikinnitus menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et mootorsõiduki või selle

haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku (edaspidi koos toode)

tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike

5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tüübikinnituse ja

üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemise tingimused ja korra,

sealhulgas nõuded mootorsõidukile, selle haagisele ning nende osadele, süsteemidele,

varustusele

ja

eraldi

seadmestikule,

teabele

juurdepääsu

tagamise

ja

toodangu

tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamise tingimused ja korra ning nõuded

tüübikinnitusele vastavuse järelevalve läbiviimisele,

4) kohtu poolt määratud eksperdi hinnanguga (II kd lk 18-25), mille punktis 10 asub ekspert

Taaniel Tigas seisukohale, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja pealisehitis

moodustasid ühe tervikliku asja.

Eelnimetatud tõenditega on ümber lükatud kostja seisukoht, et veoki alusvanker ja

pealisehitis on kaks eraldi asja.

15. Lõhkeaineveoks mõeldud sõiduki pealisehitise valmistaja Xxxxpoolt väljastatud arvega nr

10/09-0473 hagejale ning 15.06.2010 ja 15.10.2010 maksekorraldustega arve tasumise kohta

(I kd lk 127-130) on tõendatud, et avariilise sõiduki pealisehitise maksumuseks oli 205 000

eurot. Seega oli 31.07.2014 liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki alusvankri maksumus

tunduvalt väiksem pealisehitise maksumusest. Ekspert hindas punktides 7 ja 11 31.07.2014

liiklusõnnetuse eelse komplektse kahjustamata veoki hinnaks 306 058,63 eurot ja alussõiduki

hinnaks 49 416 eurot. Tuginedes eksperdi antud hinnangule moodustas alusvankri väärtus

kogu veoki väärtusest ca 16%. Kuivõrd hagejale läks veoki liiklusõnnetuse tagajärgede

kõrvaldamine (uue alusvankri ostmisega) maksma 80 979 eurot, mis moodustab veoki

hinnast ca 26%, siis ei saa pidada sõidukit tervikuna hävinuks ega selle taastamist

majanduslikult põhjendamatuks. Juhul kui veoki taastamisremondil oleks olnud võimalik

kasutada kostjale ekspert Xxxxhinnangus väljapakutud järelturul olevaid alusvankreid (I kd

lk 82-83), siis oleks suhe veoki remondi maksumuse ja selle hariliku väärtuse vahel olnud

veelgi väiksem. Veoki taastamise kasuks otsustamisel omavad tähtsust asjaolud, et veoki

Mercedes-Benz Atego registreerimistunnistuselt nähtuvalt olid selle sõiduki esmane

registreerimine

ja

registreerimine

Eestis

toimunud

19.11.2010

ehk

31.07.2014

liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli see veok olnud kasutuses veidi üle 3 aasta ja 8 kuu (I

kd lk 31) ning veoki Mercedes-Benz Atego läbisõit oli umbes 20 000 kilomeetrit. Seega ei

olnud kostja otsus, et hagejale kuulub hüvitamisele üksnes alusvankri väärtus enne õnnetust,

kuna veoki alusvanker kui eraldi asi on hävinud põhjendatud, vaid kostja oleks kuni

30.09.2014 kehtinud LKindlS § 34 lg 2 ja § 35 lg 1 alusel pidanud hüvitama asja

kahjustamisest tekkinud taastamisremondi ja muud otsesed kulud.

16. Tulenevalt VÕS § 489 lg-st 1 ning kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS §-ist 39 on kahju

kindakstegemine kindlustusandja kohustuseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et normi

kaitse eesmärgiks on kannatanu kaitsmine sellise kahju eest, mis saab tekkida, kui

kindlustusandja ei tee viivitamata kindlaks maksmisele kuuluvat hüvitise liiki või hüvitise

õiget suurust. Antud juhul ei teinud kostja kindlaks, et veok tervikuna ei ole hävinud ning

hüvitada tuleb taastusremondi maksumus ja muud otsesed kulud.

17. Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejale tekkinud kahju selles, et ta kulutas veoki remondiks

kokku 80 979 eurot, mida on 17 486 euro võrra rohkem, kui kostja poolt hagejale välja

makstud kindlustushüvitis 63 493 eurot.

18. XxxxAS-i ettemaksuarvega, XxxxAS-i arvega nr. M008656, Antifire Tuleohutuslahendused

OÜ arvega nr 1503316 ja nende arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega nr 61443,

62088 ning 61974 (I kd lk 34-39) on tõendatud, et hageja veoki Mercedes-Benz Atego

liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamise maksumus oli 80 979 eurot (käibemaksuta), s.h uue

madaldatud kabiiniga alusvankri maksumus 58 386 eurot, seniselt alusvankrilt uuele

alusvankrile pealisehitise ümber tõstmise maksumus 16 113 eurot ja uuele alusvankrile uue

tulekustutussüsteemi paigaldamise maksumus 6480 eurot. Kohus on seisukohal, et uue

alusvankri ostmine oli põhjendatud, kuna spetsiaalselt lõhkeainete veoks mõeldud veoki

Mercedes-Benz Atego alusvankri osas järelturg puudus, milline oli ka kostja e-kirjavahetuses

väljandatud seisukoht.

19. Hageja väited, et ta lähtus uue alusvankri ostmisel kostjalt saadud infole, et alusvankri

remont ei ole võimalik, et hageja võib ise uue alusvankri osta ja, et samaväärset alusvankrit

ei ole võimalik omandada järelturult, on tõendatud hageja ja kostja kirjavahetusega (I kd lk

16-27, 84-86). Kirjavahetusest nähtub muuhulgas, et kostja töötaja saatis 16.10.2014 hagejale

e-kirja, milles märkis, et alusveoki remont ei ole remonditöökodade hinnangul

majanduslikult põhjendatud, millest johtuvalt tuleb alusveok hinnata hävinuks, 12.09.2014

saatis kostja töötaja hagejale e-kirja, milles märkis, et probleemiks on samaväärse pruugitud

alusvankri leidmine, mis vastaks ADR nõuetele, 05.11.2014 saadetud e-kirjas märgiti, et

31.07.2014 liiklusõnnetuses kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja

pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana, kusjuures alusvanker tuleb lugeda LKindlS

§ 34 lg 1 mõttes hävinuks. Kostja edastas hagejale oma 14.10.2014 e-kirjaga (I kd lk 87-89,

II kd lk 54-56) XxxxAS hinnapakkumise uue alusvankri kohta. Seega on tõendatud ka hageja

väide, et ta oli 2014.a oktoobris olukorras, kus ta pidi kostja poolt avaldatud info pinnalt

kiiresti otsustama, kuidas tagada oma ettevõtte toimimiseks vajalik ohutu lõhkeaine

maanteetranspordi võimekus ning oli sunnitud 20.10.2014 (I kd lk 126) uue alusvankri

tellima.

20. XxxxAS-i hinnapakkumisega (I kd lk 40-41) on tõendatud, et hageja sai alusvankri

remontimise võimalusest teada 03.03.2015, kui XxxxAS esitas vastava hinnapakkumise.

Pooltel ei ole vaidlust, et kostja ei esitanud hagejale enne kui hagejal oli uus alusvanker

XxxxAS-ilt tellitud, 10.10.2014 antud asjatundja arvamust (I kd lk 82-83), mis viitas

võimalusele, et järelturult võib leida sobivaid alusvankreid hinnaga 42 000 eurot kuni 58 740

eurot ning XxxxAS 04.09.2014 pakkumist, millest nähtuvalt oli alusvankri remont võimalik.

Seega jättis kostja hagejale avaldamata ning kindlustushüvitise määramisel arvesse võtmata

asjas tähtsust omava info nii kasutatud alusvankri soetamise kui ka remontimise võimalikkuse

kohta ning lähtus ebaõigest eeldusest, et alusvanker iseseisva asjana on hävinenud. Kostja on

viivitanud kindlustushüvitise väljamaksmisega mitu kuud, kuna õnnetus toimus 31.07.2014

ja kindlustushüvitis maksti välja 05.11.2014.

21. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja on rikkunud VÕS §

489 lg 1 sätestatud kindlustusandja kohustust teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva

kahju suurus ning käitunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastaselt. VÕS § 1043 sätestab, et

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene

varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg.

22. Kohus on seisukohal, et kui kostja oleks täitnud VÕS § 489 lg 1 sätestatud kohustuse ning

välja selgitanud hagejale tekkinud hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, ei oleks hageja

pidanud tegema kulutusi uue alusvankri hinnaga 58 356 euro ostmiseks ja veoki

liiklusõnnetuse eelsesse seisu viimiseks kulutama kokku 80 979 eurot. Seega esineb

põhjuslik seos kostja poolse rikkumise ning hagejale kahju tekkimise vahel. Järelikult on

kostja tekitanud oma tegevusega hagejale otsese varalise kahju 17 486 euro suuruses summas.

Kuna pooltel ei ole vaidlust, et kostja on hüvitisest maha arvestanud kahjustatud alusvankri

maksumuse, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 17 486 eurot.

23. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu

maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist

alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohus on seisukohal, et viivise nõue

on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ning

113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 17 486 eurot alates hagi

esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

24. Hageja esitas kostja vastu algselt hagi ka kostja poolt välja maksmata kindlustushüvitise

240,30 euro väljamaksmiseks koos viivistega alates hagi esitamisest, kuna nimetatud kulu

tekkis hagejal 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel avariilise veoki Mercedes-Benz Atego

teelt ära vedamisega liiklusõnnetuse toimumiskohalt XxxxAS-i teenindusse, et oleks

võimalik selle veoki ülevaatamine ja kahjustuste tuvastamine ning hindamine. Kostja on

menetluse kestel - 21.09.2015, hagejale hüvitanud 240,30 eurot. Kostja ei ole hagejale

hüvitanud nimetatud summalt arvestatud viiviseid põhjusel, et hageja ei olnud nimetatud

nõuet varem esitanud.

25. 30.09.2014 kehtinud LKindlS § 35 lg 1 ja VÕS § 491 lg 1 alusel lasub kostjal kohustus

maksta

hagejale

välja

kindlustushüvitis

avariilise

veoki

Mercedes-Benz

Atego

liiklusõnnetuse kohalt äraviimise ning Xxxx AS-i toimetamise kulud. VÕS § 489 lg 1 on

sätestatud kindlustusandja mitte kannatanu kohustus teha viivitamata kindlaks hüvitamisele

kuuluva kahju suurus. Seetõttu ei lasunud hagejal kohustust hakata kostjat kui

kindlustusandjat eraldi teavitama sellest, et hagejal on tekkinud rahalised väljaminekud

seonduvalt avariilise sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äraviimisega ja toimetamisega Xxxx AS-

i. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et avariiline veok toimetati AS-i Xxxx kostja suuniste

kohaselt, siis teadis kostja veoki transpordist ning pidi kindlaks tegema ka selle kulu suuruse.

Kostja oleks pidanud 240,30 euro suuruse kindlustushüvitise hagejale välja maksma

samaaegselt 63 493 euro suuruse kindlustushüvitise välja maksmisega. Kuna ta seda

kohustust rikkus, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause

alusel viivist. Perioodi 26.06.-21.09.2015 eest on hageja arvutanud 240,30 euro suuruse

rahasumma tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist 4,57 eurot. Tuginedes VÕS § 88

lg 8 regulatsioonile on hageja põhjendatult lugenud kostja tasutud summast esmalt täidetuks

sissenõutavaks muutunud viivisintressi ning seejärel põhikohustuse, mistõttu tuleb võlgneb

kostja talle jätkuvalt välja maksmata kindlustushüvitisena 4,57 eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

26. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis

protsendina põhinõudest 4,57 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

27. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on rikkunud VÕS § 489 lg 1 sätestatud kindlustusandja

kohustust teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus, siis oli hageja

sunnitud kasutama oma õiguste kaitseks professionaalset õigusabi. Advokaadibüroo VARUL

AS-i poolt hagejale esitatud arvetega nr 150565 ja 151100 (I kd lk 64-67), on tõendatud, et

advokaadibüroo on osutanud hagejale kohtueelset õigusnõustamist ning hageja esitatud

maksekorraldustega 15.04.2015 nr 61701 ja 29.06.2015 nr 62186 (I kd lk 124, 125) on

tõendatud, et arved tasutud. Advokaadibüroo kulude aruandest nähtuvalt seondub hagejale

antud õigusabi käesoleva vaidlusega ja seda on osutatud kohtueelsel perioodil. Seega on

tõendatud, et kostja õigusvastase käitumise tulemusena on tekkinud hagejale VÕS § 128 lg 3

sätestatud otsene varaline kahju õigusabikulude näol 768 eurot. Hagejale tekkinud kahju ja

kostjapoolse kohustuste rikkumise vahel esineb VÕS § 127 lg 4 järgne põhjuslik seos.

Osutatud teenuse maht 6,4 töötundi ja selle eest nõutav tasu on kohtu arvates mõistlik ja

põhjendatud, mistõttu tuleb see kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.

28. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis

protsendina põhinõudest 768 eurot alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks

määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik