3-16-2229/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-2229

Otsuse kuupäev

3. märts 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri-

ja

Linnaplaneerimise

Ameti

26.10.2016.a

teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsuse nr 1-

5/4358 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja , esindaja Jana Kaup

Vastustaja Narva linn, esindaja advokaat Andrei

Matvejev

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus. Teha kindlaks Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise

Ameti 26.10.2016.a teenindajakaardi kehtivuse

peatamise otsuse nr 1-5/4358 õigusvastasus.

2. Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Narva linna kanda. Mõista

Narva linnalt i kasuks välja menetluskulud

480 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.04.2017.a.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet tegi 26.10.2016.a otsuse nr

1-5/4358 (tl 14, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta peatas taksojuht ile

väljastatud teenindajakaardi nr TK12865 kehtivuse üheks kuuks ning kohustas i

teenindajakaarti tagastama. Otsuses on märgitud, et karistusregistri andmete kohaselt on Oleg

Krokhmal toime pannud süütegusid, seetõttu ei vasta tema hea maine nõudele

ühistranspordiseaduse mõttes. Teenindajakaardi omaja hea maine kaotamine on

teenindajakaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseks. Muud põhjendused

või täpsemad viited süütegudele vaidlustatud otsuses puuduvad. Otsuse õiguslike alustena on

toodud ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 55 lg 1, § 57 ja § 63 lg 2 p 1.

2. esitas 07.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4) ning 04.01 ja

10.01.2017.a täiendavad seisukohad (tl 26-27, 34-35). Algses kaebuses palus kaebaja

vaidlustatud otsuse tühistada. 26.01.2017.a lubas kohus kaebajal tühistamisnõudelt üle minna

vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele.

Kaebaja leidis, et otsusest ei ole arusaadav, milliseid süütegusid kaebajale ette heidetakse.

Kaebaja esitas kohtule karistusregistri väljavõtte (tl 6), mille kohaselt kaebajal on üks kehtiv

väärteokaristus, ÜTS § 89 lg 1 alusel määratud rahatrahv, see on täidetud. Muid karistusi

kaebajal ei ole. Sellist karistust saab lugeda teenindajakaardi omaja head mainet rikkuvaks

ainult juhul, kui teda on karistatud rohkem kui ühel korral ja ka sel juhul peab haldusorgan

teostama kaalutlusõigust.

Vaidlustatud otsuses ei ole ära toodud selle andmise faktilist alust ja seda ei ole seostatud

õigusliku alusega. Otsusest ei nähtu kaalutlused, millega vastustaja oleks andnud hinnangu

kaebajale omistatud süüteole ja sellele, kas see toob kaasa kaebaja hea maine kaotuse.

3. Vastustaja palus oma vastuses (tl 23-24, 45-46) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

leidis, et vaidlustatud otsus on kohane, vajalik, proportsionaalne ning on tehtud seaduse ja

kõikide osapoolte, sh avalikkuse, huve järgides. Otsuse tegemisel tuvastati kõik otsuse

tegemiseks vajalikud asjaolud. Karistusregistri andmete kohaselt on kaebajal olemas kehtiv

väärteokaristus, mis kahjustab tema mainet.

Kohtu seisukoht

4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg 1 ja 2 põhjal peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning haldusakti

põhjenduses tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus.

5. Vaidlustatud otsusega peatas vastustaja kaebaja teenindajakaardi kehtivuse. ÜTS § 54 lg 3

kohaselt tõendab teenindajakaart õigust töötada sõidukijuhina taksoveol. ÜTS § 57 lg 1 p 4

alusel peab teenindajakaardi omaja vastama hea maine nõudele.

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et taksojuhi teenindajakaardi kehtivuse peatamine on

põhimõtteliselt võimalik ja see on vastustaja pädevuses.

Vaidlustatud otsusest tuleneb, et vastustaja peatas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse ÜTS §

63 lg 2 p 1 alusel ehk põhjusel, et kaebaja ei vasta ÜTS § 57 lg 1 p 4 sätestatud hea maine

nõudele. Pooltel ongi vaidlus selle üle, kas kaebaja vastas hea maine nõudele.

6. ÜTS § 57 lg 2 kohaselt peetakse teenindajakaardi omaja mainet heaks, kui:

1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, karistusseadustiku § 422-424

sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse § 201, § 221 lg 2, § 222 lg 2, § 223-226, § 227 lg 3-

4, § 230 lg 2, § 234-237 või § 242 lg 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste

karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

2) teda ei ole üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku § 423

sätestatud kuriteo või liiklusseaduse § 227 lg 2, maksukorralduse seaduse § 1541 või 1552,

vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 62 või 63, majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 75, tarbijakaitseseaduse § 68-70, keeleseaduse § 36 või 37,

ühistranspordiseaduse § 88, § 89 lg 1 või § 90 lg 1 sätestatud väärteo eest või kui

nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt

kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi omajat on nimetatud

õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul

tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.

7. Kohus tegi kindlaks, et kaebajal oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal üks kehtiv

väärteokaristus, ÜTS § 89 lg 1 alusel määratud rahatrahv (tl 6, 51). Muid kriminaal- või

väärteokaristusi kaebajal ei olnud. Vastustaja ei ole neile andmetele vastu vaielnud või neid

ümber lükanud.

ÜTS § 89 lg 1 toodud väärtegu on nimetatud ÜTS § 57 lg 2 p 2. See tähendab, et kaebajat

oleks saanud pidada hea maine kaotanuks ainult juhul, kui lisaks eeltoodud väärteole oleks

kaebajal kehtiv karistus vähemalt veel ühe samas punktis nimetatud kuriteo või väärteo eest.

Kaebajat oli karistatud ainult ühe ÜTS § 57 lg 2 p 2 nimetatud süüteo eest, seega oli kaebaja

maine ÜTS § 57 tähenduses hea. Kuna kaebaja vastas hea maine nõudele, siis ei ole

vaidlustatud otsus kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja teenindajakaardi kehtivuse

peatamine oli õigusvastane. Sel juhul oli õigusvastane ka kaebajale pandud kohustus

teenindajakaart ära anda.

Kohus märgib, et kui kaebajal oleks olnud vähemalt kaks kehtivat karistust ÜTS § 57 lg 2 p 2

nimetatud kuritegude või väärtegude eest, siis oleks vastustajal täiendavalt tulnud anda

hinnang sellele, kas tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine kaebaja puhul

proportsionaalne.

8. Kuna kohus tegi eeltoodud põhjustel juba kindlaks vaidlustatud otsuse õigusvastasuse, siis

ei käsitle kohus pikemalt kaebaja väited vaidlustatud otsuse formaalse õigusvastasuse kohta.

Kohus märgib lühidalt, et vaidlustatud otsuses ei ole tõepoolest näidatud selle andmise

faktilist ja õiguslikku alust. Otsuses puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed

kaebaja karistused on vastustaja kindlaks teinud. Öeldud on üksnes seda, et kaebaja on toime

pannud süütegusid. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest seos kaebajale omistatud süütegude

ning ÜTS § 57 lg 2 asjakohase punkti vahel. Otsuses on ära toodud kogu eelnimetatud lõike

tekst, alajaotuses „Õiguslikud alused“ on koguni viidatud §-le 57 tervikuna. Seos kaebaja

väidetavate süütegude ja kohase sätte vahel jääb otsusest arusaamatuks.

9. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse.

10. Vastustaja märkis oma 10.02.2017.a avalduses, et puudub vajadus kaebuse edasiseks

menetlemiseks, kuna kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on lõppenud. Kohus mõistab

seda avaldust vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90).

Kohus jätab vastustaja vastuväite rahuldamata. Kohus esitas 26.01.2017.a määruses

põhjendused, miks tuleb jätkata menetlust vaidlustatud otsuse õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes. Kohus jääb nende põhjenduste juurde ja ei korda neid. Vastustaja ei

ole ära toonud mingeid konkreetseid vastuväiteid kohtu põhjendustele.

Kohus märgib, et praeguse kohtuasja asjaolude põhjal on eriti põhjendatud kaebaja

preventiivne huvi. Kohus juhtis juba 11.11.2016.a määruses vastustaja tähelepanu sellele, et

vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav selle andmise faktiline ja õiguslik alus, kaebajal

puuduvad muud karistused peale ühe väärteokaristuse ning vaidlustatud otsusest ei ole

arusaadav, milline on selle õiguslik põhjendus olukorras, kus kaebajal on üks kehtiv ÜTS § 57

lg 2 p 2 nimetatud karistus, kui eelviidatud säte nõuab vähemalt kahe karistuse olemasolu.

Sellest hoolimata ei pidanud vastustaja vajalikuks vaidlustatud otsust omal algatusel kehtetuks

tunnistada või otsida kompromissi kaebajaga. Vastustaja vastused nii kaebusele kui esialgse

õiguskaitse taotlusele on üldsõnalised ja ennast õigustavad. See loob tugeva aluse eeldada, et

vastustaja võib sarnase kvaliteediga haldusakte anda ka tulevikus.

Menetluskulud

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jätab kohus menetluskulud vastustaja kanda.

12. Kaebaja esitas kohtule taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud. Kaebaja esitas

menetluskulude nimekirja (tl 41-42) ja kuludokumendid, sh kulude tasumist tõendavad

dokumendid (tl 7, 28, 43). Kaebaja menetluskuludeks on:

- kulud esindajale 585 eurot (õigusabi 6,5 tundi, ühe tunni maksumus 90 eurot);

- riigilõiv 30 eurot.

HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus peab kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kulusid riigilõivule täies

ulatuses ning kulusid esindajale 450 euro ulatuses. Põhjendatud kuludeks ei ole vastuse

koostamine 05.01.2017.a kohtunõudele ajakuluga 1 tund, kuna sisuliselt oli tegemist kaebaja

04.01.2017.a avalduse puuduste kõrvaldamisega. Kaebajal oli võimalik kohe esitada

korrektne avaldus. Samuti ei ole põhjendatud täiendava menetluskulude nimekirja koostamine

ajakuluga 0,5 tundi. Muus osas on kaebaja kulud esindajale vajalikud ja põhjendatud.

Õigusabi hind 90 eurot tunnis on mõistliku suurusega. Vastustaja ei ole kaebaja

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebaja kasuks välja

menetluskulud kokku 480 eurot.

Kohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja palus kanda menetluskulud i

pangakontole EE051010010158575014 SEB Pangas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik