4-08-9915/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-9915

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-9915 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Krista Peetersoo Väärteoasi Rando Soomets`a kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 26.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,013981 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Rando Soomets (ik 38908304233)

vandeadvokaat Teet Veer

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson, juhtivkonstaabel Toomas Tomson ja konstaabel Veiko Tugedam

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1, Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 23, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohus otsustas

1. Rahuldada Rando Soomets`a kaebus.

2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 26.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,013981 täies ulatuses ja lõpetada Rando Soomets`a suhtes väärteomenetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Jätta Rando Soomets`a menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.03.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 25.03.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 07.04.2009.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks

4-08-9915

2 (6) kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik 30.08.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel T. Tomson`i poolt väärteoprotokoll nr AB1053007 selle kohta, et 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas juhtis R. Soomets mootorsõidukit BMW 320 (r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes; tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1, § 15 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1, § 7435 lg 1 järgi.

26.09.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,013981 on määratud kohtuvälise menetleja poolt R. Soomets´ale eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi Kars) § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 134 trahviühiku ulatuses, so 8040 krooni.

Kaebuse sisu 14.10.2008.a esitas R. Soomets Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks, kuna leiab, et ei ole antud rikkumist toime pannud.

29.08.2008.a õhtul sõitis kaebaja tema kasutuses oleva sõiduautoga, koos K.V`i, F. K`i, T. T`i ja T.A`iga eelnevalt planeeritud üritusele Pärnumaal Audru vallas asuvasse Allika Turismitallu. Kuna K. V`il on samuti juhiload olemas, siis leppis kaebaja temaga eelnevalt kokku, et tema jääb kaineks autojuhiks ning sõidab ise öösel autoga Pärnusse ja sealt edasi Valka. Teel Valka tehti enne kella viit vahepeatuse Pärnus Statoili bensiinijaamas. Pärast tanklast väljumist istus K. V rooli ja kaebaja tagaistmele, sõideti Port Artur 1 parklasse. Teised kolm isikut olid juba jalutanud parklasse. Parklasse sõites märkas R. Soomets, et auto liigub tavalisest kiiremini. Kaebuse esitaja palus K. V`il hoog maha võtta ja peatuda. Sellele vaatamata jõudis ta teha parklas paar tiiru. Kui auto oli peatunud läks R. Soomets koos K. V`iga autost välja teiste juurde. Umbes viie minuti jooksul sõitis parklasse politseiauto. Politseinikud tulid nende juurde ning küsisid, kes on autojuht. K. V ütles, et tema on autojuht. Kaebaja andis K. V`ile auto dokumendid, millised asusid kindalaekas. Kui K. V hakkas politseiautosse istuma, tuli kuskilt mingi meesterahvas, kes osutas kaebajale ja väitis, et hoopis kaebaja sõitis. Koheselt küsiti dokumente R. Soomets`alt ja kutsuti politseiautosse. Seejärel paluti kaebajal puhuda alkoholijoobe tuvastamiseks indikaatorvahendisse. Mõõtevahend näitas, et alkoholisisaldus isiku poolt välja hingatud ühes liitris õhus oli 0,53 milligrammi, mida R. Soomets ei vaidlusta, kuna oli tõepoolest alkoholi tarbinud. Vaatamata asjaolule, et kaebaja kinnitas korduvalt, et autot ei juhtis K. V ja seda viimase kinnitusel, asus politsei seisukohale, et sõiduautoga sõitis R. Soomets ning koostas kaebajale väärteoprotokolli.

Väärteoasja otsusest nähtub, et kohtuvälise menetleja seisukoha järgi on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, tunnistajate E. S`e ja M. I`i ülekuulamise protokollid. Kaebaja poolt esitatud vastulause jäeti otsuse tegemisel arvestamata, kuna kohtuvälise menetleja arvates on esitatu ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Samas ei ole kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses viidanud, et milliste asjas kogutud konkreetsete tõenditega on R. Soometsa poolt esitatud vastulause vastuolus ning milles väidetavad vastuolud konkreetselt seisnevad.

Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes vormistatud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus ja alkoholijoobe tuvastamise protokoll ei saa kuidagi tõendada kaebaja poolt alkoholijoobes

4-08-9915

3 (6) mootorsõiduki juhtimist, sest politsei saabudes oli R. Soomets oluliselt autost eemal (ca 10-15 meetrit). Lisaks eeltoodule on politsei tõenditena märkinud kahe tunnistaja ütlusi, kelledest kumbki ei viibinud kaebaja, tema kaaslaste ega auto läheduses. Veelgi enam, üks nimetatud tunnistajatest ei saa teada menetletava väärteo asjaolusid, kuna vaid üks isik (turvamees) esines politsei saabumisel väitega, et autot juhtisin kaebaja. Enne politsei saabumist ei olnud Port Artur 1 parklas ega kasiino ees ühtegi isikut, peale kaebaja ja tema kaaslaste. Väärteomenetluses on jäetud üle kuulamata autot tegelikkuses juhtinud K. V ning seda pealt näinud F. K, T. T ja T. A. Seega on kohtuväline menetleja tõendeid kogunud valikuliselt ning sellega rikkunud tõendite objektiivse ja igakülgse hindamise põhimõtet. Samuti leiab kaebaja, et kuigi K. V võis tõepoolest parklas sõita paar tiiru tavalisest kiiremalt, kuid sellega ei kaasnenud mingit kummide vilinat ega liigset müra. Selline sündmus ei oleks saanud kellelegi ebamugavusi põhjustanud, kuna parkla oli tühi.

Kuna mingeid tunnistajaid ei viibinud auto läheduses ning arvestades pimedusest tingitud halba nähtavust, ei saanud võimalikel tunnistajatel olla reaalselt võimalik eristada roolis istunud isikut. Eeltoodust nähtub, et politsei on püüdnud tõendada R. Soomets`a poolt väärteo toimepanekut kahe isiku paljasõnaliste ütlustega, mida ülal märgitud põhjustel ei saa pidada usaldusväärseteks.

Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust, sest ei ole kogunud kõiki võimalikke tõendeid, mida oleks võimaldanud kõigi kohalviibinud isikute ülekuulamine. Kuna kaebajale süüks pandud rikkumine on puhtalt oletuslik ning ei ole käesolevas väärteoasjas millegagi tõendatud, siis on väärteomenetluses oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.

Eeltoodu alusel ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3 palub kaebuse esitaja tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus nr 2670,08,013981 ja lõpetada asjas väärteomenetlus.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 21.10.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R. Soomets`a kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel:

LS § 7419 lg 1 alusel on menetluslust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 0,53 mg/1 (ca 1,06 promilli) alkoholijoobes, tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik, nii endale, kui teistele kaasliiklejatele. Lisaks arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Menetleja on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud väide, et tema ei ole mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud, on ümber lükatud tunnistajate E. S`e ja M. I`i ütlustega.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuvälise menetleja jätta vaidlustatud väärteootsus muutmata ja R. Soomets`a kaebuse rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid R.

4-08-9915

4 (6) Soomets`a suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist menetleja poolt väärteomenetlusnormide oluliste rikkumiste tõttu ning kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt VTMS-s sätestatud nõuetele.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et R. Soomets`a kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, kas R. Soomets viibis 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas alkoholijoobes või mitte, kuivõrd kaebuse esitaja oma kaebuses tunnistab, et viibis nimetatud ajal ja kohas alkoholijoobes. Seega on kõnealuses asjas vaidlustatud R. Soomets`a poolt vaid fakt, et R. Soomets juhtis eelmainitud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ning tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. R. Soomets leiab, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud.

Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikkunud menetlusõigust, so menetleja ei ole kogunud kõiki võimalikke tõendeid, sh teostanud kõigi kohal viibinud isikute ülekuulamist. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd temale süüks pandud rikkumine on puhtalt oletuslik ning ei ole käesolevas väärteoasjas millegagi tõendatud, siis on menetluses oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.

Asja kohtulikul arutamisel ilmnesid vastuolud ühelt poolt kaebaja ning sündmuskohal viibinud tunnistajate ütluste ning politseitöötajate seletuste vahel. Hindamaks seda, kelle ütlusi pidada tõepärasemateks, tuleb hinnata kohtus antud ütluste usutavust ja objektiivsust.

Asja kohtuliku uurimise käigus kinnitas R. Soomets jätkuvalt, et tema 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas mootorsõidukit ei juhtinud. Sõidukit juhtis K. Vainonen. Lisaks K. Vainonen`ile viibisid sündmuskohal kaebaja kaaslastena F. K`i, T. T`i ja T. A. Enne politsei saabumist kaebuse esitaja parklas teisi inimesi ega sõidukeid liikumas ei näinud.

Tunnistajad F. K, T. T ja T. A andsid kohtuistungil sarnaseid ütlusi kaebuse esitaja seletusele, so et sõidukit ei juhtinud mitte R. Soomets vaid K. V. Ka tunnistaja K. V kinnitas, et just tema oli see, kes mootorsõidukit juhtis.

Tunnistaja E. S andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 30.08.2008.a toimunud sündmust ta täpselt ei mäleta. E. S oli koos M. S`iga tööl, kuulsid, et parklas on hirmus kummivilistamine ja suits. E. S`e arvates oli nö kummisuitsetajaks pikem poiss. Kohtuistungil tunnistaja leiab, et ta ei tunneks ära rikkumise toime pannud isikut. Väljas oli pime, tunnistaja nägi sündmust u 100 m kauguselt.

Tunnistaja M. S andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 30.08.2008.a nö vilistas kummi üks poiss ja

4-08-9915

5 (6) hiljem läks rooli teine poiss. Politsei jõudis sündmuskohale u 10 min pärast kummivilistamist. Tunnistaja platsile ei läinud, hiljem politsei kuulas tema üle.

VTMS § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga.

Kohus asus seisukohale, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust, so kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid valikuliselt, jättes menetluse käigus üle kuulamata kõik asjasse puutuvad isikud, so ennekõike sündmuskohal vahetult juures viibinud F. K`i, T. T`i, T. A`i ja K. V`i. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-3-08 on asunud seisukohale, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

Kohtuvälise menetleja ametnikud leidsid, et kaebaja esitatud tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja neid mitte arvestada, sest tunnistajad on kaebaja sõbrad.

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt esitatud tunnistajate ütlustesse suhtuda vaid seetõttu kriitiliselt ja neid mitte arvestada, et nad on kaebaja sõbrad. Kohus hindab tõendeid kogumis teiste tõenditega ja ei eelista ühtegi tõendit teisele. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust. Kohtuistungil tunnistajad K. V, F. K, T. T ja T. A andsid vastuoludeta ja usutavaid ütlusi. Kohtul ei ole alust nende ütluste tõepärasuses kahelda, sest nende ütlused ei ole ühegi teise tõendiga vastuolus.

Kohtuvälise menetleja ametnikud leidsid, et on tõendatud, et R. Soomets juhtis Port Artur 1 parklas mootorsõidukit 0,53 mg/1 (ca 1,06 promilli) alkoholijoobes, tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. Kohtuvälise menetleja ametnik võttis koha peal seletuse tunnistajatelt E. S ja M. I. Tunnistajad kinnitasid, et roolis oli pikem noormees, kuid ühestki tõendist ei nähtu, kelle tunnistajad tundsid ära rikkumise toimepanijana. Tõendamist on leidnud, et sündmuskohal oli lisaks R. Soometsale veel K. V, F. K, T. T ja T. A. Kui tunnistajad tundsid ära just R. Soometsa, nagu kinnitasid kohtuvälise menetleja ametnikud, siis oleks pidanud see väärteo protokolli ja otsuse koostamise aluseks olevates tõendites olema kajastatud. Ei tunnistaja E. S ega M. S kinnitanud kohtuvälises menetluses, et R. Soomets oleks olnud auto roolis. Nad kinnitasid, et roolis oli pikem poiss.

Kohtu hinnangul ei ole ka kohtuistungil üheselt tuvastamist leidnud, et 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas juhtis just R. Soomets mootorsõidukit BMW 320 (r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimise fakti kaebuse esitaja poolt ei näinud sündmuskohale saabunud politseiametnikud, so T. Tomson koostas R. Soomets`ale väärteoprotokolli, kuna tema sõnade kohaselt kaebajale viitasis turvamehed. Samuti ei näinud kohtuvälise menetleja ametnik V. Tugedam, et mootorsõidukit oleks juhtinud kaebuse esitaja. Tunnistajad E. S ja M. S ei suutnud kohtus ära tunda, kes roolis oli, kas kaebaja või keegi teine.

Lähtudes eelnevast nõustub kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleva kaebuse menetlemise raames, ei ole tõendatud R. Soomets`a poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ning sellised kõrvaldamata kahtlused tuleb vastavalt VTMS § 2 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

4-08-9915

6 (6)

Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson`i poolt 26.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,013981 R. Soomets`a karistamises LS § 7419 lg 2 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Lähtudes eelnevast lahendab kohus kaebaja poolt esitatud õigusabikulude hüvitamise põhjendatuse ja korra kohtumääruse alusel.

Anu Tammeniit Kohtunik