2-17-1822/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 2.märts 2017. a, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number 2-17-1822 Tsiviilasi

K. P. (P. ) hagi O. M. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2341,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajd Hageja: K. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: Birgit Riivits, e-post: birgit.riivits@themis.ee Kostja: O. M. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; e-post: Kirjalik menetlus Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

2 (5)

1. Rahuldada K. P. hagi O. M. vastu.

2. Välja mõista O. M. K. P. kasuks 2265 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend viis) eurot 34 senti, sealhulgas põhivõlg 1020,98 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o kuni 2.03.2017 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 894,36 eurot ja tekkinud kahju 350 eurot.

3. Välja mõista O. M. K. P. kasuks viivis põhivõlgnevuselt 1020,98 eurot alates 3.03.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (0,022%, s.o 0,22 eurot päevas).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista O. M. K. P. kasuks välja 525 (viissada kakskümmend viis) eurot menetluskulude katteks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

3 (5) menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 405 lg 1 p 7 ning 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi rahuldamise õigusliku põhjendusena märgib kohus, et kuna hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel, on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1, mille kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 ja 2 alusel tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral osundatud paragrahvi p 6 alusel viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 tuleb võlgnikul kohustuse rikkumisel hüvitada võlausaldajale ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

4 (5) täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kuni hagi esitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,1 % iga viivitatud päeva eest ning lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % tasumata summast päevas.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindaja tasu (õigusabikulude) summas 275 eurot väljamõistmiseks.

Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus 250 eurot tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

5 (5) TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ jurist Birgit Riivits. Arvestades õigusabi mahtu, mis sai seisneda hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumises, dokumentide komplekteerimises ja hagiavalduse koostamises kohtule, on kohtu hinnangul tasu nimetatud toimingute eest summas 275 eurot põhjendatud.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 525 (250+275) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik