3-17-78/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

02.03.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-78

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus LK ja MT suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Margo Karu

Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

LK ja MT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.01.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MT määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MT määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2017 määrus

haldusasjas nr 3-17-78 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 10.01.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba hüpoteegi seadmiseks MT-le kuuluvale ½

kaasomandi osale korteriomandist registriosa numbriga XXXXXXX summas 69 000 eurot ning

hüpoteekide seadmiseks LK-le kuuluvatele ½ kaasomandi osale korteriomandist registriosa

numbriga YYYYYYYY summas 22 000 eurot ja korteriomandile registriosa numbriga

CCCCCCC summas 47 900 eurot.

Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur A OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega T OÜ)

maksuvõlgade sissenõudmisega. Seisuga 10.01.2017 on äriühingu maksuvõlg koos intressiga

74 715,12 eurot. A OÜ maksuvõlast 47 726,84 eurot on määratud 19.05.2016 maksuotsusega

nr 12.2-3/031395-25 ja 17.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034765-25. Äriühingu juhatuse

3-17-78

2(8)

liikmeteks olid perioodil 18.12.2012–15.09.2016 KK, 19.06.2014–21.04.2016 LK ja

16.02.2015–21.04.2016 MT. Alates 15.09.2016 esindab äriühingut likvideerija AS, kes esitas

16.11.2016 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, mis on Pärnu Maakohtu menetluses (tsiviilasi

nr 2-16-17321). MTA esitas Pärnu Maakohtule 27.12.2016 taotluse A OÜ äriregistrist

kustutamise tähtaja edasilükkamiseks.

19.05.2016 ja 17.10.2016 maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid vastavalt

veebruaris 2015 ning perioodil juuni–august 2015. Maksuotsustega on tuvastatud, et A OÜ ei

soetanud kontrolliperioodidel Eesti äriühingutelt veokit, sadulautot ega haagist, vaid soetas

need Euroopa Liidu äriühingutelt. A OÜ eesmärk oli Eesti äriühingute esitatud arvete alusel

maha arvata sisendkäibemaksu ning vältida pöördmaksustamist, mille tulemusena oleks A OÜ

pidanud riigile tasuma ostusummalt käibemaksu.

Maksuhalduri poolt teostatud toimingute tulemusena ei ole A OÜ maksuvõlga õnnestunud sisse

nõuda. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse katteks

piisavalt vahendeid ning äriühingul puudub registervara. Äriühingu nimele registreeritud kaks

sõidukit on tegelikult müüdud Läti Vabariiki, kuid registrimuudatused on tegemata. A OÜ

pankrotimenetluse ajutine pankrotihaldur on oma aruandes kinnitanud, et võlgnikul on

kohustusi kokku 435 759,19 eurot ning varad võlgade tasumiseks puuduvad.

Maksuhalduri hinnangul vastutavad A OÜ maksuvõla eest LK ja MT, kes olid maksukohustuse

tekkimise ajal äriühingu juhatuse liikmed. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingu

maksuvõlg on tekkinud LK ja MT süülise tegevuse tulemusel. Maksuhaldur on halduskohtule

taotluse esitamisega algatanud LK ja MT suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse. Vastutusmenetluses sissenõutava maksukohustuse suuruseks on kokku

63 712,17 eurot (sh intress).

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kontrollitaval perioodil olid LK ja MT seotud ka C OÜ-ga (MT oli

juhatuse liige ning LK oli volitatud esitama maksudeklaratsioone ja aruandeid), kellelt A OÜ

soetas väidetavalt juunis 2015 sadulauto ja juulis 2015 haagise. Kuivõrd LK ja MT olid mõlema

tehingupoolega seotud, pidid nad teadma ka tehingute tegelikku sisu. Maksueelise loomine läbi

tegelike tehingute varjamise ning seeläbi maksuvõla tekitamine saab olla ainult teadlik ja tahtlik

tegevus, mis iseloomustab LK ning MT pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse. Seega võivad LK ja MT sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara. Arvestades, et

maksuhaldurile teada olevate andmete kohaselt võivad mõlemad isikud varjata enda

sissetulekuid ning neile Sotsiaalkindlustusametist laekuvatele maksetele ei ole võimalik

sissenõuet pöörata, esineb vajadus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne rahalise

nõude või kohustuse määramist.

Maksuhaldur peab vajalikuks täitmist tagavate toimingute sooritamist nii LK kui ka MT suhtes,

arvestades, et maksuhaldur ei ole veel tuvastanud kummagi isiku vastutuse ulatust. MKS § 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse

menetluslikud eeldused on täidetud.

LK-le ja MT-le ei kuulu sõidukeid, väikelaevu ega väärtpabereid.

LK-le kuulub kaks kinnisasja. Esiteks ½ kaasomandist asukohaga YYY (registriosa nr

YYYYYYYY). LK-le kuuluva korteriomandi osa väärtus hüpoteeki arvestamata on ligikaudu

19 349,35 eurot. Teiseks korteriomand asukohaga CCC (registriosa nr CCCCCCC), mille

ligikaudne väärtus on hüpoteeke arvestamata 124 989 eurot. Maksuhaldur peab otstarbekaks ja

3-17-78

3(8)

põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist LK-le kuuluvale kinnisasja nr YYYYYYYY

mõttelisele osale summas 22 000 eurot ning kinnisasjale nr CCCCCCC summas 47 900 eurot.

MT-le kuulub ½ kaasomandist asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). Kinnistul on

hüpoteek summas 51 820 eurot. Hüpoteegi jäägi suurus ei ole teada. MT-le kuuluva

korteriomandi osa väärtus hüpoteeki arvestamata on ligikaudu 20 803,86 eurot. Maksuhaldur

peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist MT-le kuuluvale mõttelisele

osale kinnisasjast nr XXXXXXX summas 69 000 eurot.

Maksuhalduri nõutavatele summadele lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud kokku

6194,40 eurot. Maksuhaldur lõpetab LK ning MT vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui LK

ja/või MT on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada

asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui LK ja/või MT soovivad tagatissumma kanda deposiiti,

siis on kantava deposiidi väärtuseks 69 906,57 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.01.2017 määrusega taotluse, andes MTA-le loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi

seadmist (1) summas 22 000 eurot LK-le kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga

YYY; (2) summas 47 900 eurot LK-le kuuluvale korteriomandile asukohaga CCC ning (3)

summas 69 000 eurot MT-le kuuluvale ½ kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXX.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on

kohtule esitatud taotlusega algatanud LK ja MT suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

vastutusotsuse koostamine. Taotluses toodud asjaolusid arvestades on kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

Samuti on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub

taotleja hinnanguga, et arvestades LK ja MT eelnevat tegevust A OÜ juhatuse liikmetena

(maksupettuse toimepanemine, maksuvõla tekitamine ja selle tasumisest hoidumine), võivad

nad hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest teada saamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja muuta end varatuks. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda

võimatuks või vähemalt keeruliseks. Nõustuda tuleb maksuhalduri kahtlusega, et LK ja MT

seotus erinevate tegutsevate äriühingutega ja ametliku sissetuleku puudumine töisest või

äritegevusest (mõlema ainsaks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti makstavad summad)

võib viidata sissetulekute varjamisele. LK ja MT käitumine näitab nende suhtumist avalik-

õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et nad võivad sarnaselt suhtuda

ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

Taotluses on näidatud, et A OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute

tulemusena äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui

kolm kuud. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6

nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning A OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Maksuhalduri valitud abinõu on põhjendatud ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

Arvestades maksukohustuse (maksuvõlg koos intressidega 63 712,17 eurot) ja võimalike

3-17-78

4(8)

sundtäitmiskulude (6194,40 eurot) suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust,

koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslasi

minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude täitmine. Hüpoteegisummad ei

ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust. Kuna LK-l ja MT-l pole peale

kinnisasjade muud registervara ning neil puuduvad arestitavad sissetulekud, on hüpoteekide

seadmine nende kinnisvarale ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude

tagamiseks. Kuna maksuvõlg on tekkinud nii LK kui ka MT juhatuse liikmeks oleku ajal, on

võimalik maksuvõlg neilt solidaarselt sisse nõuda.

Tagatissumma deposiiti kandmisel võib tagatis praegusel juhul olla ülemäära suur, kuivõrd

sellisel juhul täitekulusid ei kaasne. Isikul on võimalik vaidlustada tagatise suurus juhul, kui ta

pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks, kuid

maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast.

3. MT esitas halduskohtu määruse peale 03.02.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei

pidanud 13.02.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. MT palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.01.2017 määrus ja jätta

menetluskulud MTA kanda.

Juhatuse liikmete vahelise ülesannete jaotuse järgi tegeles MT logistiliste küsimustega (kauba

vahendamine ja vedu), LK raamatupidamise ning KK sõidukite ostu ja müügiga. Maksuotsused

puudutavad valdkonda, millega tegeles KK, kuid maksuhaldur ja halduskohus ei ole KK rollile

tähelepanu pööranud. MT ei sõlminud sõidukite ostu-müügi kokkuleppeid, ei osalenud

tehingute läbirääkimistel ega puutunud muul viisil otseselt kokku vaidlusaluste tehingute

sõlmimisega. MT teadmise järgi soetati taotluses nimetatud sõidukid Eesti äriühingutelt.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et 19.05.2016 maksuotsusega kahtluse alla seatud tehingu

tegemise ajal (jaanuari lõpp–veebruari algus) ei olnud MT A OÜ juhatuse liige. Põhjendamatu

on ka kohtu etteheide maksuvõla tasumisest hoidumise kohta, arvestades, et maksuotsused on

tehtud ajal, mil MT ei olnud enam A OÜ juhatuse liige. MT oli küll lühikest aega (18.03.–

22.04.2015) OÜ C juhatuse liige, kuid ei olnud seda vaidlusaluste tehingute tegemise ajal

(juuni-juuli 2015).

MT-le ei saa ette heita intressinõuete tasumata jätmist. Igal juhul peaks intressi arvestus MT

vastutuse osas lõppema 21.04.2016, mil ta lakkas olemast A OÜ juhatuse liige.

Vastutusmenetlus alles kestab ning maksuhaldur ei ole MT-le esitanud ühtegi rahalist nõuet.

Samuti ei ole MTA viidanud muudele võlgnevustele, mille tasumisest hoidumist võiks MT-le

ette heita. MT ei ole varjanud oma sissetulekuid. MT-l on kaks last ning alates augustist 2016

saab ta lapsehoolduspuhkuse tasusid. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et töise

või ärialase sissetuleku puudumine olukorras, kus isik viibib lapsehoolduspuhkusel, viitab

sissetuleku varjamisele. Puuduvad asjaolud, mis viitavad sellele, et MT võib asuda end varatuks

muutma.

17.10.2016 maksuotsuse puhul pole täidetud nõue, et maksuvõlga ei ole sundtäitmise

toimingute tulemusena õnnestunud sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud

enam kui kolm kuud.

3-17-78

5(8)

MT ja LK kinnisasjadele seatud hüpoteegid ületavad maksuvõla enam kui kahekordselt. Kohus

peaks loataotluse lahendamisel hindama, milline on prognoositav juhatuse liikme vastutuse

ulatus. Isikud ei saa vastutada kokku 200% ulatuses.

5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Veebruari 2015 käibedeklaratsiooni esitamise ajal (märts 2015) oli MT A OÜ juhatuse liige

ning vastutas äriühingu käibemaksuarvestuse õigsuse eest. Seoses KK puudutavate väidetega

märgib maksuhaldur, et KK-l puudub registervara, millele sissenõuet pöörata.

Maksuhalduri taotlus esitatakse halduskohtule enne maksude tasumise õigsuse kontrolli

lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril

olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate

faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus.

Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on

võimalik maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames.

Selle osas, kas MT on oma tahtliku tegevusega põhjustanud A OÜ võlgnevuse riigi ees,

võetakse seisukoht vastutusotsuse tegemisel. MT vastutuse aluseks olevaid või seda välistavaid

asjaolusid kontrollitakse vastutusotsuse tegemisel ning menetluse ajaks hüpoteegi seadmiseks

ei ole nõutav, et isiku süü vorm oleks juba maksumenetluse algstaadiumis kindlaks määratud.

Asjaolu, et MT ei olnud maksuotsuste tegemise ajal enam OÜ A juhatuse liige, ei oma

vastutusotsuse tegemise seisukohast tähtsust.

Hüpoteegi seadmine MT-le kuuluvale kinnistule ei ole tema õigusi ülemääraselt riivav meede.

Taotluses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et MT varjab oma varasid.

Kuna A OÜ suhtes lõpetati pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

äriühing on varatu, on põhjendamatu määruskaebuse etteheide, et viimase maksuotsuse

tegemisest ei olnud taotluse esitamiseni möödunud kolme kuud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 11.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei

ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks ning

seega jääb määruskaebus rahuldamata.

7. MT leiab määruskaebuses, et tema ei saa vastutada A OÜ maksuvõla eest, kuna vastavalt

juhatuse liikmete vahelisele ülesannete jaotusele ei tegelenud tema maksuotsustes käsitletud

tehingutega ning liiatigi ei olnud ta maksuotsuste tegemise ajal enam juhatuse liige.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksu-

seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle

kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS

§ 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla

MKS § 6 lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele

tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse

või raske hooletuse MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus

nr 3-3-1-7-13, p 9).

MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt peab maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks olema rahalise

nõude või kohustuse määramine. See nõue on praegusel juhul täidetud. MTA taotluses välja

toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine MT-le oleks välistatud või

3-17-78

6(8)

ilmselgelt võimatu. Puudub vaidlus, et A OÜ maksuvõlg on kehtiv. Seaduslik esindaja vastutab

äriühingu maksuvõla eest osas, mis on tekkinud ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse liige. MT

oli A OÜ juhatuse liige 16.02.2015 kuni 15.09.2016 ning vastutab seega maksuvõla eest, mis

on tekkinud selle ajavahemiku sees. Asjaolul, et MT ei olnud maksuotsuste tegemise ajal enam

A OÜ juhatuse liige, ei ole vastutusotsuse tegemise seisukohast tähtsust. Maksusumma

tasumise kohustus tekkis valeandmetega deklaratsioonide esitamisest, mitte maksuotsuste

tegemisest. Ebaõigeid andmeid kajastavate maksudeklaratsioonide esitamise ajal oli MT A OÜ

juhatuse liige ning vastutas seega MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest. Samuti ei ole

oluline see, et MT-le ei ole veel koostatud vastutusotsust ehk määratud talle tasumisele

kuuluvat summat.

Asjaolu, et KK suhtes pole praeguses menetluses taotletud luba täitmist tagavate toimingute

sooritamist, ei mõjuta vaidlustatud halduskohtu määruse õiguspärasust. See, kas kõik kolm A

OÜ juhatuse liiget vastutavad maksuvõla eest ja mis ulatuses keegi vastutab, selgub alles

vastutusmenetluses ning seda ei pea kohus loataotluse lahendamisel hindama. Samuti ei uurita

loataotluse menetluses juhatuse liikme süü vormi, vaid see kuulub tõendamisele vastutusotsuse

tegemise menetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2013 määrust haldusasjas nr 3-12-

2311 ning 26.02.2013 määrust haldusasjas nr 3-12-2469). Arvestades, et vastutusotsuse saab

teha nii tahtluse kui ka raske hooletuse korral, ei saa vastutusotsuse tegemist MT suhtes

välistada ka juhul, kui hiljem tuvastatakse, et vastavalt juhatuse liikmete vahelisele tööjaotusele

ei tegelenud MT otseselt vaidlusaluste tehingute sõlmimisega. Kohtupraktika kohaselt ei saa

äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta võtta üheltki

juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise

tagamise kohustust. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise

kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu

tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised

liikmed tegutsevad ebaseaduslikult (vt 24.10.2013 otsuse haldusasjas nr 3-11-2445 p 13 ning

04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus märgib, et 19.05.2016 ja 17.10.2016 maksuotsustes ja nende lisadeks

olevates kontrollaktides kirjeldatud skeemid on sarnased. 14.09.2016 kontrollakti p-s 1.1.2.1.6

on maksuhaldur järeldanud, et A OÜ juhatuse liikmed (sh MT) teadsid, et OÜ C ei ole sõidukite

tegelik müüja. Asjaolusid kogumis arvestades pole välistatud, et MT oli teadlik ka sellest, et A

OÜ ei ostnud OÜ-lt M 01.02.2015 arvel nimetatud veokit ning oli seega teadlik veebruari 2015

käibedeklaratsioonil valeandmete kajastamisest.

8. Põhjendamatu on määruskaebuse seisukoht, et MT ei saa vastutada A OÜ-le määratud

maksuintresside eest või vähemalt peaks intresside arvestus lõppema seisuga 21.04.2016. Kui

maksuvõlg on tekkinud ajal, mil isik oli äriühingu juhatuse liige, vastutab ta ka intressi

tasumise kohustuse eest. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et isik ei olnud maksuotsuse

tegemise ajal enam juhatuse liige.

9. Halduskohus leidis, et MT käitumine A OÜ juhatuse liikmena viitab sellele, et ta võib tema

suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel asuda oma vara võõrandama.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et see hinnang on põhjendamatu.

MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et halduskohus tuvastaks maksukohustuslase

tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul

ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.

Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui

3-17-78

7(8)

kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p

10.4)). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid

konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma

hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav

rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus

haldusasjas nr 3-14-51698). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva

maksumenetluse

käigus

kogutud

tõendid,

isiku

ebausaldusväärne

käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-

13, p 22).

Taotluse kohaselt kahtlustab maksuhaldur MT maksupettuses osalemises. Taotluses toodud

asjaolusid ja kohtule esitatud materjale arvestades ei saa maksuhalduri kahtlust ilmselt

põhjendamatuks pidada. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise

korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537

p 12). Maksupettuse kahtluse korral on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust

täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Lisaks nähtub 14.09.2016

kontrollaktist (lk 4), et MT on olnud seotud veel vähemalt kahe äriühinguga, millel on tekkinud

maksuvõlg. Nimelt oli MT C OÜ juhatuse liige perioodil 18.03.–22.04.2015 ning sellel

äriühingul on perioodil aprill kuni august 2015 tekkinud käibemaksuvõlg summas 46 906,12

eurot. Samuti esindas MT N OÜ-d, millel on samuti käibemaksuvõlg. Isegi kui nende

äriühingute maksuvõlad ei tekkinud (üksnes) MT tegevuse tulemusel, pole usutav, et tegemist

on kokkusattumusega ning ei saa eeldada, et MT tegutses heas usus. MT seotus mitme

probleemse maksekäitumisega äriühinguga ning arvatav maksupettuses osalemine annavad

piisavalt alust arvata, et pärast tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teada saamist võib

MT hakata maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma ning muuta end varatuks.

Arvestades taotluses toodud andmeid, et MT on praegusel ajal nelja äriühingu juhatuse liige,

kuid tal puuduvad hetkel muud sissetulekud peale Sotsiaalkindlustusameti makstava hüvitise,

pole alust põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et MT võib enda tegelikke

sissetulekuid varjata. Samas ka juhul, kui see tegelikult nii ei ole, on juba ainuüksi MT varasem

tegevus A OÜ juhatuse liikmena piisav alus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

10. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele

teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on

alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse

tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute

sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013

määrus haldusasjas nr 3-13-455). Taotluses toodud asjaolude põhjal on siiski selge, et

maksuhalduri taotlus polnud ennatlik. Taotlusest nähtub, et 16.11.2016 esitas likvideerija A

OÜ pankrotiavalduse ning äriühing on varatu. Kuna juba 2016. aasta esimeses pooles

sooritatud täitetoimingutega ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, oli 10.01.2017 taotluse

esitamise ajal ilmne, et ka 17.10.2016 maksuotsusega määratud maksusummat ei õnnestu A

OÜ-lt sisse nõuda.

11. Ringkonnakohus leiab, et hüpoteegi seadmine MT-le kuuluvale osale kinnisasjast ei ole

tema õigusi ülemääraselt riivav meede. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud, et tal on

piisavalt suur ja stabiilne sissetulek või muu likviidne vara, millest eeldatavat maksuvõlga

tasuda. Hüpoteegi seadmisel säilib määruskaebuse esitajal kinnisasja valdamise ja kasutamise

3-17-78

8(8)

õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu

lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Seega juhul, kui vastutusotsus jääb näiteks aegumistähtaja jooksul

tegemata, ei saa hüpoteek kinnistule jääda määramatuks ajaks. Lisaks on MT-l hüpoteegi

kustutamiseks võimalik esitada tagatis.

12. MT leiab, et olukord, kus A OÜ endiste juhatuse liikmete kinnisasjadele on seatud

hüpoteegid kokku summas, mis on enam kui kaks korda suurem kui vastutusmenetluses

sissenõutav maksusumma, ei ole õiguspärane. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et iga

juhatuse liikme vastutuse ulatus selgub alles vastutusmenetluses. Praeguse seisuga pole

välistatud, et MT vastutab maksuvõla tasumise eest summas 63 712,17 eurot. Kui tuvastatakse,

et kõik juhatuse liikmed vastutavad maksuvõla eest, vastutavad nad (kogu maksuvõla ulatuses)

solidaarselt (MKS § 41 lg 2). Solidaarne vastutus maksukohustuse eest tähendab, et

maksuhaldur saab valida vastutavate isikute hulgast, kelle suhtes ta nõude täitmisele pöörab –

kohustuse täitmist võib nõuda täielikult või osaliselt kõigilt vastutavatelt isikutelt

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 65). Kui maksuhaldur nõuab maksuvõla sisse ühelt vastutavalt

isikult mitmest, on nõude täitnud isikul omakorda õigus sisesuhtest tulenevalt tsiviilõiguslikus

korras esitada nõue teiste vastutavate isikute vastu (VÕS § 69). Ringkonnakohus märgib lisaks,

et MT-le kuuluva korteriomandi osa turuväärtust ja täitemenetlusega eeldatavalt kaasnevaid

kulusid arvestades ei ole praegusel juhul põhjust rääkida ületagamisest.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb MT menetluskulud jätta tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad ka

MTA menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks