2-16-113793/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-113793

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. märts 2017.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-113793

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi R. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2966,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Moneyzen OÜ, registrikood 12541882; asukoht:

Tartu mnt 84 a- M302 10112 Tallinn

Hageja seaduslik esindaja: Jana Loemaa; e-post: xxx

Kostja: R. K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xx-

xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx; e-

post: xxx; tegelik elukoht teadmata

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. K.lt (K.) hageja Moneyzen OÜ kasuks, hageja ja kostja vahel

29.12.2015.a sõlmitud laenulepingust nr L151000518 tuleneva nõude alusel, 1809,49

eurot, millest põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 119,49 eurot, haldustasud 21 eurot,

võlamenetlustasu 70 eurot, maksehäire teate tasu 15 eurot, viivis perioodil 26.05.2016.a

kuni 28.06.2016.a 10,20 eurot, viivis perioodil 29.06.2016.a kuni 01.03.2017.a 73,80

eurot.

3. Välja mõista R. K.lt hageja Moneyzen OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1500 eurolt)

alates 02.03.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas),

kuid mitte rohkem kui 1500 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale R. K.le käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3 alusel

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda 39% ulatuses ja kostja kanda 61% ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt R. K.lt hageja Moneyzen OÜ kasuks menetluskulu summas

167,75 eurot, s.o 61% hagiavalduselt tasutud riigilõivult summas 275 eurot.

2-16-113793

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb

osaliselt rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Pärnu maakohus võttis 13.12.2016.a menetlusse Moneyzen OÜ hagiavalduse R. K. vastu ning

kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. R. K.le toimetati hagiavaldus ja 13.12.2016.a kohtumäärus kätte avalikult,

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 30.01.2017.a.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

ilmumise

päevast.

Kohus

loeb

menetlusdokumendid R. K.le kättetoimetatuks 14.02.2017.a dokumentide kättetoimetamisega

avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. R. K. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt

28.02.2017.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 07.11.2016.a

hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile

2-16-113793

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p

19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14).

Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on

tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenusumma mittetähtaegsest tasumisest põhiosalt

arvestatud viivis summas 160,70 eurot, mille aluseks on laenulepingus sätestatud viivis

määraga 0,2% päevas (72% aastas) laenulepingu põhiosalt ja haldustasult. Kohtule esitatud

laenulepingu eritingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist

0,2% päevas. Kohtu hinnangul Moneyzen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on

tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole

lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu

oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis

lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5

tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja

sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult

kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS §

42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud

suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS §

42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud

hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses,

et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg

1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab

sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai

2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses

seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

2-16-113793

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 10 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,2/0,02=10).

Tulenevalt asjaolust, et Moneyzen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus

viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt

põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 1500 eurot, mis tuleneb hageja ja kostja vahel 29.12.2015.a

sõlmitud laenulepingust nr L151000518 tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei

ole

Moneyzen

OÜ-le

tagastanud

laenu

vastavalt

maksegraafikule.

Vastavalt

maksegraafikutele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud

summa Moneyzen OÜ-le. Kostja on nimetatud osamaksete tasumata jätmisega jätnud

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest

lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates 26.05.2016.a kuni hagi esitamiseni. Kostja on kohustuse

täitmisega olnud viivituses 34 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

viiviste tasumist summas 10,20 eurot (1500*34*0,02%=10,20).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 07.11.2016.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt

palub hageja kostjalt R. K.lt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 275

eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

kanda 39 % ulatuses ja kostja kanda 61% ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275

eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 167,75 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik