1-17-642/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2017, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-642 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kelly Kasepuu

Prokurör Alar Häidberg

Kriminaalasi S.J süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

S.J

isikukood: XXX; elukoht: XXXXX,XXXXX X- XX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti

keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus:

XXXXXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 ja 249 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada S.J KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.J-i kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 17.-18. august 2016, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista S.J-ile kaks (2) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.J ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXXX, XXXXX X-XX;

1. ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab

2 kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata S.J-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata S.J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista S.J-ilt kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi (registrikood: 10151355; arveldusarve: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks kuus (6) eurot 19 senti.

Asitõend – DVD+R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.J-ilt menetluskuludena riigituludesse kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust viie (5) kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700015509.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja

number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade

vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

3

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

S.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt:

- võttis 16. augustil 2016 kella 09.08 paiku Tartus Lembitu 2 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Ehe väärtusega 6,19 eurot;

- 17. augustil 2016 kella 09.08 paiku püüdis Tartus Lembitu 2 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Ehe väärtusega 6,19 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Sellega pani S.J toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppes taotleb prokurör mõista S.J-ile KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva (17.-18. august 2016) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.J ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kuriteoga tekitatud kahju on kokkuleppe kohaselt 6,19 eurot, mille hüvitamiseks on kannatanu

Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv esitanud ka tsiviilhagi. S.J tunnistab tekitatud kahju ja on nõus tsiviilhagi hüvitama.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulude tasumine ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

4 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

S.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on DVD+R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. S.J-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot ning kaitsjatasu 48 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ning sellega, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti nõustub kohus sellega, et on põhjendatud määrata süüdistatavale ülejäänud menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtunik Peet Teidearu