2-15-108520/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märts 2017.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-108520

Tsiviilasi

OÜ Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1322,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht: Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aarne

Akerberg (Advokaadibüroo Lillo&Partnerid, Pärnu mnt

10, 10148 Tallinn, e-post: aarne@advokaat.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek

Naur, advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibübroo Naur

&Pärn, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post indrek@in.ee,

anika@in.ee)

Menetluse liik

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Xxxx kasuks võlgnevus 831,10 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Xxxx kasuks viivis protsendina põhinõudelt

(831,10 eurot) alates hagi esitamisest 03.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata hageja OÜ Xxxx nõue välja mõista kostjalt Xxxx401,80 eurot.

Menetluskulude jaotus

Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja Xxxx kanda ja ülejäänud

menetluskulud jätta 24,05% ulatuses OÜ Xxxx ja 74,05% ulatuses Xxxx kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 1.01.2012 sõlmisid Xxxx Linnavalitsus

ühelt poolt ja teiselt poolt huvitatud isikud Xxxx xxx OÜ, Xxxx OÜ (hageja), Xxxxja

Xxxx(kostja) detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 2-

9.12/29. Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu esemeks

oli Xxxx linnas Xxxx, Xxxxja Xxxxkinnistute detailplaneeringu koostamine ja finantseerimine

ning detailplaneeringukohase teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Lepingu p-ga 2.1 võtsid

huvitatud isikud Xxxx linna ees rea solidaarseid kohustusi. Lepingu p-ga 2.1.1 kohustusid

huvitatud isikud tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud. Lepingu p-ga

2.1.2 kohustusid huvitatud isikud tasuma avalikustamise korraldamisega seotud kulutused

vastavalt esitatud arvetele (planeeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust aruelust ja

kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju Elu“ ja planeeringust kinnisasja omanikele

teatamise kulud.

Hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxxolid Xxxx linna ees solidaarvõlgnikud, kuna on võtnud

ühiselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepinguga Xxxx

linna ees kohustused. Seega on solidaarse võlgnevuse olemusega kooskõlas see, Xxxx linn

esitas arved ainult hagejale ja nõudis kohustuse täitmist ainult hagejalt kui ühelt

solidaarvõlgnikult. Hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx vahel ei olnud kokkulepet, et kostja

ei pea tasuma ühtegi detailplaneeringu menetlemisega seotud kulu.

Hageja täitis lepingust tulenevad huvitatud isikute kohustused. Kokku tegi hageja lepingust

tulenevate huvitatud isikute kohustuste täitmiseks kulutusi 8 246,78 euro eest. Kostja

kooskõlastas

detailplaneeringu

04.04.2013

ning

Xxxx

Linnavolikogu

kehtestas

detailplaneeringu 19.06.2014 otsusega nr 42.

Kostja ei kandnud mingeid kulutusi seoses lepingu täitmisega, ehkki kostja oli koos hageja ja

Xxxx Xxxx OÜ ning Xxxxsolidaarvõlgnik lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste

osas. Kostja on hagejale hüvitanud ainult 81,64 eurot, ehkki solidaarvõlgnike omavahelises

suhtes peaks summa jagunema kõigi solidaarvõlgnike vahel võrdselt ja seega oleks kostjale

langev osa 1⁄4 ehk 2 061,70 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 2 061,70 – 81,64 = 1 980,06

eurot.

Hageja tugineb hagi alusena põhivõlale suuruses 1 980,06 eurot, kuid nõuab kostjalt

põhivõlana 1 223,90 euro väljamõistmist ja alates hagi esitamisest sellele lisanduva viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on täielikult alusetu ja põhjendamatu ning

hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja käitumine kohtusse pöördumisel on olnud

ilmselgelt pahatahtlik, kuna hagejale on väga hästi teada see, et hageja ning kostja

omavahelises suhtes puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejale mistahes

kulutusi seoses Xxxx linnas Kadakamarja tn 24 ja 40, Xxxx ja Xxxx kinnistute

detailplaneeringu (edaspidi „detailplaneering“) koostamise või menetlemisega hüvitama.

Kostja omandisse kuulub praegusel hetkel detailplaneeringu alale jääv Xxxx linnas asuv üks

kinnistu Xxxx. Kostja osa projektist on võrreldes teiste äripartneritega kõige väiksem. Kõik

ülejäänud detailplaneeringu alale jäävad kinnistud kuuluvad kas hageja, Xxxxja Osaühing

Xxxx Xxxx kaasomandisse või hageja ja Osaühing Xxxx Xxxx kaasomandisse. Praegused

detailplaneeringu alale jäävad kinnistud moodustusid jagamise teel järgmistest kinnistutest

(endiste nimedega): Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx. Esimesed kolm neist kuulusid hageja, Xxxxja

Osaühing Xxxx Xxxx kaasomandisse ning Xxxxkuulus kostjale. Kokku oli detailplaneeringu

ala 21 233 m2, millest moodustas kostja kinnistu osa vaid 2 352 m2, s.o 11,08% kogu

planeeringu alast. Kostja kinnistule oli planeeritud üks korterelamu.

Detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (enne uue kokkuleppe kehtima hakkamist)

leppisid pooled (s.o hageja, kostja, Xxxxja Osaühing Xxxx Xxxx) kokku, et hageja vastutab

detailplaneeringuks vajalike toimingute tegemise eest ning organiseerib selle kehtestamiseks

kõik vajaliku. Sel põhjusel esitasid ka teenusepakkujad arveid hagejale, kes vastavalt esitatud

arvetele edastas omapoolsed arved, jaotades need proportsionaalselt omandiosade suurusele

kogu detailplaneeringust. Sellest tulenevalt oli kostja osa koguarvetest 11,08%. Eelnevat

tõendab näiteks hageja poolt kostjale 26.märtsil 2013 esitatud arve nr 0303. Sellest tulenevalt

on juba eelduslikult vale hageja poolt hagiavalduses avaldatu, et pooltel oli detailplaneeringu

menetlemisel kokkulepe, mille kohaselt tasuvad nad selle menetlemisel tekkivaid kulusid kõik

1⁄4 suuruses osas. Hageja on seega juba nõude suuruse arvestamisel ja poolte algsete

kokkulepete kajastamisel kohut eksitanud, esitades ebaõigeid andmeid.

14. veebruaril 2012 kinnitati Xxxx linnavalitsuse korraldusega nr 57 detailplaneeringu ala

lähteülesanne. Vastavalt eelnimetatud dokumendi punktile 8.2. lubati rajada detailplaneeringu

alale muuhulgas kolm korterimaja, millest üks asetses ka kostja kinnistul. Kaks neist (üks

hageja, Xxxxja Osaühing Xxxx Xxxx kinnistul ning teine kostja kinnistul) oli planeeritud 10-

korruselisena

ja

kolmas

5-korruselisena.

Lähteülesande

pinnalt

koostas

hageja

detailplaneeringu eskiislahenduse, mis pandi ka avalikule arutelule (toimusid kuupäevadel 19.

märtsil 2012 ja 16. mail 2012). Peale nimetatud eskiislahenduse avalikke arutelusid tegi Xxxx

linnavalitsus 25. juulil 2012 kostjale üllatuslikult uue korralduse nr 272, milles oli vähendatud

tema kinnistule plaanitava korterielamu korruseid 4-le. Hageja kaasomandisse jäävate

korterielamute korruselisus oli vähendatud/jäetud 5-le. Kostjale ei tulnud kindlasti üllatusena

see, et Xxxx linnavalitsus otsustas tulenevalt eelkõige Xxxx linna üldplaneeringule1 vastavuse

kriteeriumist lähtudes vähendada planeeritud kortermajade korruste arvu. Kostjale tuli aga

üllatusena see, et korruste arv oli vähendatud mitte 5-le vaid 4-le ja sealjuures oli jäetud

hagejale kuuluma hakkava kortermajade korruselisus vastavaks üldplaneeringule.

Kostja ei nõustu hagejaga, et tegemist oli Xxxx linnaarhitekti „ühepoolse“ otsusega. Pigem

puudus hagejal mistahes soov või huvi esindada detailplaneeringu menetlemisel kostja huve

vaatamata sellele, et nad olid kostjaga nii kokku leppinud ja hagejal olid selleks ka vastavad

volitused. Üldplaneeringu järgsete lahenduste ja soovide täitmine ei saa olla kindlasti

ebamõistlik ootus ja kostja leiab, et sellise ettepanekuga (kui hageja oleks selle linnaarhitektile

üldse teinud) oleks tõenäoliselt nõustunud ka Xxxx linn. Kostja selge ootus (mis oli ka hagejale

esitatud) oli see, et tema kinnistule rajatav korterelamu peab olema vähemalt 5-kordne, et

kostja äriplaan ära tasuks. Muul juhul ei ole kostja detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud.

Peale uue lähteülesande kehtestamist avaldas kostja hagejale äärmiselt suurt nördimust ja

leidis, et hageja ei ole käitunud protsessis kostja huvidest ja soovidest lähtuvalt. Kostja selgitas,

et selline tema huvide vastane käitumine tõi talle kaasa kahju, mis ulatub umbes 30 000 – 40

000 euroni ning tõenäoliselt ei ole tema äriplaani realiseerimisel enam mõtet. Kostja soovis

projektist lahkuda, mis oleks tähendanud hagejale ja teistele äripartneritele kogu protsessi

uuesti algusest peale alustamist. Hageja koos teiste äripartneritega suutsid veenda kostjat

projekti jääma, kuid kostja tingimuseks oli see, et ta ei pea detailplaneeringu menetlemisega

kandma ühtegi kulu. Sellega ka hageja nõustus tol hetkel. Aastatel 2013 lõpp kuni 2015 algus

ei väljendanud hageja sisuliselt soovi, et kostja arved tasuks ning kostja eeldas, et arvete

tasumise küsimus on lahendatud ja unustatud. Kohtusse pöördumine hageja poolt tuli kostjale

täieliku üllatusena.

Seega pooltel oli detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (kui kostja eeldas, et tema

kinnistule ehitatav kortermaja on vähemalt 5-kordne) kokkulepe, et kostja kannab

detailplaneeringu menetlemisega seotud kuludest 11,08% võttes aluseks temale kuuluva

kinnistu suhet kogu detailplaneeringu alasse. Alates hetkest, kui Xxxx linnavalitsus kehtestas

uue detailplaneeringu lähteülesande ja kostja sai aru, et hageja ei tegutse tema huvides, leppisid

pooled (koos äripartneritega) kokku, et kostja detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid

kandma ei pea ning hageja ei esita detailplaneeringu menetlemisega seoses kostja vastu mis

tahes nõudeid (ega arveid). Eelnevast tulenevalt on hagiavaldus põhjendamatu, hagejal ei saa

olla kostja vastu mis tahes rahalisi nõudeid ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Kostja leiab, et 22. aprilliks 2015 olid aegunud järgmised nõuded: Geodeesiatööde Osaühing

nõue summas 360,00 eurot, A3 nõue summas 1 440,00 eurot, Tallinna Vesi nõue summas

21,90 eurot, Xxxx Linnavalitsuse nõue summas 132,00 eurot, Xxxx Linnavalitsuse nõue

summas 132,00 summas, kokku nõuded summas 2085,90 eurot.

Isegi, kui lähtuda hageja ilmselgelt ebaõigest eeldusest, et tal oli kostja vastu nõue

detailplaneeringu menetlemisel tekkivate kulude hüvitamiseks, siis on hageja ebaõigesti võtnud

arvesse, et kostja osa detailplaneeringu menetlemist puudutavatest arvetest on 1⁄4. Hageja enda

poolt kostjale esitatud arvest nähtub, et kostja osa vastavatest arvetest sai olla maksimaalselt

11,08%. Selline oli ka detailplaneeringu äripartnerite vaheline kokkulepe (s.t algne kokkulepe,

mis asendati hilisemalt uue kokkuleppega, mille kohaselt ei pidanud kostja detailplaneeringu

menetlemisega seoses tekkinud kulusid kandma). Juhul kui hagejal on õigus nõuda kostjalt

detailplaneeringu menetlemisega seotud kulude hüvitamist, siis saab maksimaalne hageja nõue

kostja vastu olla 469,58 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi

poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

1.01.2012 sõlmisid Xxxx Linnavalitsus ühelt poolt ja teiselt poolt huvitatud isikud

Xxxx Xxxx OÜ, Xxxx OÜ (hageja), Xxxxja Xxxx(kostja) detailplaneeringu koostamise

ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 2-9.12/29. Detailplaneeringu

koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu esemeks oli Xxxx linnas

Xxxx, Xxxxja Xxxx kinnistute detailplaneeringu koostamine ja finantseerimine ning

detailplaneeringukohase teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Lepingu p-ga 2.1.1

kohustusid huvitatud isikud tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise

kulud. Lepingu p-ga 2.1.2 kohustusid huvitatud isikud tasuma avalikustamise

korraldamisega seotud kulutused vastavalt esitatud arvetele (planeeringu algatamisest,

avalikustamisest, avalikust aruelust ja kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju

Elu“ ja planeeringust kinnisasja omanikele teatamise kulud (I kd lk 34-36);

Kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013 (I kd lk 67);

Xxxx Linnavolikogu kehtestas Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute detailplaneeringu

9.06.2014 otsusega nr 42 ( I kd lk 68-69);

Huvitatud isikud leppisid kokku, et hageja vastutab detailplaneeringu koostamiseks

vajalike toimingute eest ja teenusepakkujad esitavad arved hagejale. Hageja täitis

lepingust tulenevad huvitatud isikute kohustused.

Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hüvitama

hagejale Xxxx linnas Xxxx, Xxxx ja kesta tn 20 kinnistute detailplaneeringu koostamisega

seotud kulud.

TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata

hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-41-09, p 13; 11.03.2008. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).

Hageja väidete kohaselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise

lepingu nr 2-9.12/29 punkti 2.1.1 ja 2.1.2 kohaselt kohustusid huvitatud isikud tasuma oma

vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud ja avalikustamise korraldamisega seotud kulud.

Hageja väitel detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr 2-

9.12/29 punktist 2.1.1 ja 2.1.2 tulenevate kohustuse näol oli tegemist kohustustega, mille

huvitatud isikud (sh hageja ja kostja) pidid täitma ühiselt. Hageja leiab, et tegemist oli

solidaarkohustusega ning hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx olid Xxxx linna ees

solidaarvõlgnikud, kuna on võtnud ühiselt detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise

õiguse üleandmise lepinguga Xxxx linna ees kohustused. Hageja on käesoleval juhul

solidaarkohustuse täitnud võlgnikuks. Lepingust ei tulene, millistes osades peavad huvitatud

isikud täitma lepingu omavahelises suhtes. Seega peavad nad omavahelises suhtes kohustuse

täitma võrdsetes osades. Hageja poolt solidaarkohustuse täitmise kogukulu oli 8 246,78 eurot.

Kuna kokku oli neli solidaarvõlgnikku, siis igale solidaarvõlgnikule (sh kostjale) langev osa on

2 061,70 eurot.

Kostja vastuväidete kohaelt Xxxx linnaga sõlmitud finantseerimislepingus ei ole kokku lepitud

huvitaud isikute solidaarses vastutuses. Kostja väidete kohaselt oli pooltel detailplaneeringu

menetlemise algstaadiumis (kui kostja eeldas, et tema kinnistule ehitatav kortermaja on

vähemalt 5-kordne) kokkulepe, et kostja kannab detailplaneeringu menetlemisega seotud

kuludest 11,08% võttes aluseks temale kuuluva kinnistu suhet kogu detailplaneeringu alasse.

Alates hetkest, kui Xxxx linnavalitsus kehtestas uue detailplaneeringu lähteülesande ja kostja

sai aru, et hageja ei tegutse tema huvides, leppisid pooled (koos äripartneritega) kokku, et

kostja detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid kandma ei pea ning hageja ei esita

detailplaneeringu menetlemisega seoses kostja vastu mis tahes nõudeid (ega arveid). Kostja

väitel tema vastutuse suuruseks oleks koguarvetest 11,08 % üksnes juhul, kui eeldada seda, et

kostjal üldse on tasumise kohustus. Hageja on kostjale esitanud ainult arved nr 0204, 0302 ja

0404, mille kostja tasus hagejale 07.05.2012 ülekandega täies ulatuses.

Kohus leiab, et hageja nõue on solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõue teise

solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 69 lg 2). Nimelt kohtule esitatud 31. jaanuaril 2012 sõlmitud

lepingu nr 2-9.12/29 punkti 2.1.1 ja 2.1.2. kohaselt kohustusid huvitatud isikud (hageja, kostja,

Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx) tasuma oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud ja

avalikustamise korraldamisega seotud kulud, milleks on planeeringu algatamisest,

avalikustamisest, avalikust aruelust ja kehtestamisest teatamise kulud ajalehes „Harju Elu“ ja

planeeringust kinnisasja omanikele teatamise kulud (I kd lk 34-36). Kuna nimetatud lepingu on

sõlminud huvitatud isikutena Xxxx Xxxx OÜ, Xxxx OÜ ja Xxxx, siis vastutavad nimetatud

isikud ühiselt lepingu täitmise eest. Kohus leiab, et Xxxx linna ja huvitatud isikute (hageja,

kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx) vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele.

Kohus on sellisele õiguslikule kvalifikatsioonile poolte tähelepanu juhtinud ka 27.10.2016

toimunud eelistungil (II kd lk 101 pöördel). VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub

üks pool (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingu nr 2-9.12/29

punktidest 2.1.1 ja 2.1.2 tulenevate kohustuse näol oli tegemist kohustustega, mille huvitatud

isikud pidid täitma ühiselt. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut

peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra,

samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega käesoleval juhul oli tegemist

solidaarkohustusega ning huvitatud isikute (sh hageja ja kostja) näol oli tegemist

solidaarvõlgnikega.

Hageja väitel tegi ta Xxxx linnaga sõlmitud lepingust tulenevate huvitatud isikute kohustuste

täitmiseks kulutusi 8 246,78 euro eest. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et

hageja

on

tasunud

06.01.2012

Geodeesiatööde

OÜ

05.01.2012

arve

nr

12001

(detailplaneeringu maa-ala topo-geodeetiliste uurimistööde läbiviimise eest summas 360,00

eurot (I kd tlk 37-38), 01.02.2012 OÜ A3 20.01.2012 arve nr 4/12 detailplaneeringu

eskiislahenduse koostamise eest summas 1 440,00 eurot (I kd lk 39-40); 06.02.2012 AS

Tallinna Vesi 02.02.2012 arve nr A2012001310 detailplaneeringu tehniliste tingimuste loomise

eest summas 21,90 eurot (I kd lk 41-42), 01.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 20.02.2012 arve nr

1144 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot (I

kd lk 43-44), 09.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 07.03.2012 arve nr 1213 detailplaneeringu

avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 euro (I kd lk 44-45), 04.05.2012

PVeimer Makett OÜ 25.04.2012 arve nr 8-43 detailplaneeringu maketi koostamise eest

summas 420,00 eurot (47-49), 08.05.2012. Xxxx Linnavalitsuse 30.04.2012 arve nr 1373

detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot (I kd lk

49-50), 24.09.2012 Xxxx Linnavalitsuse 15.08.2012 arve nr 1673 detailplaneeringu avaldamise

kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 81,60 eurot (I kd lk 51-52), 24.09.2012 OÜ A3

04.09.2012 arve nr 27/12 (detailplaneeringu koostamise tasu osamakse (40% maksumusest)

summas 2 112,00 eurot tasumiseks ( I kd lk 53-54), 03.01.2013 Registrite ja Infosüsteemide

Keskus 31.12.2012 arve nr 90081873 detailplaneeringu tarbeks kinnistusraamatu väljavõtte

tegemise kulu eest summas 19,81 eurot (I kd lk 55-56), 26.03.2013 AS-i Tallinna Vesi

31.01.2013 arve nr A2013000589 detailplaneeringu kooskõlastamise kohta AS-ga Tallinna

Vesi summas 13,61 eurot ( I kd lk 57-58), 14.06.2013 Xxxx Linnavalitsuse 30.05.2013 arve nr

1522 detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot (I

kd lk 59-60), 13.12.2013 OÜ A3 19.09.2013 arve nr 39/13 detailplaneeringu koostamise

põhiosa (60% maksumusest) tasu summas 3 168,00 eurot tasumiseks ( I kd lk 61-62),

28.01.2014 Xxxx Linnavalitsuse 31.10.2013 arve nr 2195 detailplaneeringu avaldamise

kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 55,20 eurot (I kd lk 63-64) ja 02.07.2014 AS

Ferdida 25.06.2014 arve nr 50110983 detailplaneeringu kaustade köitmise ja jooniste väljatrüki

eest summas 26,66 eurot (I kd lk 65-66). Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud

tõendamist, et eelnimetatud kulutused on hageja poolt kantud seoses Xxxx linnas Xxxx,

Xxxxja Xxxxkinnistute detailplaneeringu detailplaneeringu kehtestamisega.

VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste

võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja

on tasunud kõik 31. jaanuaril 2012 sõlmitud lepingust nr 2-9.12/29 kulutused ning on seega

täitnud solidaarkohustuse Xxxx linna ees, mistõttu on hagejale üle läinud võlausaldaja nõue

teiste võlgnike (st kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx vastu). VÕS § 69 lg 1 järgi peavad

solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes täitma kohustuse üldjuhul võrdsetes osades, kui

seadusest, lepingust või kohustuse olemasolust tuleneva ei tulene teisiti. Hageja poolt

solidaarkohustuse täitmise kogukulu oli 8 246,78 eurot. Hageja leiab, et kuna lepingust ei

tulene, millistes osades peavad huvitatud isikud täitma lepingu omavahelistes suhetes, siis

peavad nad omavahelistes suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades ning VÕS § 69 lg-test 1 ja

4 tulenevalt peab kostja hagejale ¼ kuludest hüvitama. Kostja väidete kohaselt pooltel oli

detailplaneeringu menetlemise algstaadiumis (kui kostja eeldas, et tema kinnistule ehitatav

kortermaja on vähemalt 5-kordne) kokkulepe, et kostja kannab detailplaneeringu

menetlemisega seotud kuludest 11,08% võttes aluseks temale kuuluva kinnistu suhet kogu

detailplaneeringu alasse. Kostja väitel tema vastutuse suuruseks oleks koguarvetest 11,08 %

üksnes juhul, kui eeldada seda, et kostjal üldse on tasumise kohustus.

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas huvitatud isikute omavahelistes suhtes, peavad nad kohustuse

täitma võrdsetes osades või on poolte vahel sõlmitud muu kokkulepe kulude kandmise osas.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale järgmised arved: 21.02.2012

arve nr 0204, mille aluseks on detailplaneeringu avaldamise kuulutused ajalehes Harju Elu,

hinnaga 132,00 eurot, koefitsiendiga 0,1108, kokku summas 17,55 eurot, 9.03.2012 arve nr

0302, mille aluseks on detailplaneeringu avaldamise kuulutused ajalehes Harju Elu, hinnaga

132,00 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas 17,55 eurot ja 27.04.2012 arve nr 0404, mille

aluseks on detailplaneeringu makett maksumusega 350,00 eurot, koefitsiendiga 0,1108,

summas 46,54 eurot (II kd lk 66-68). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja

tasunud eelnimetatud arved 07.05.2012 (II kd lk 69). Samuti on hageja esitanud 06.04.2013

kostjale arve nr 0303, mille aluseks on Det. Planeeringu kooskõlastamistasu Eesti Energia AS-

ga, hinnaga 29,75 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas 3,30 eurot ja Det. Planeeringu

kooskõlastamistasu AS-ga Tallinna Vesi, hinnaga 11,34 eurot, koefitsiendiga 0,1108, summas

1,26 eurot, kokku arve summas 5,46 eurot ( I kd lk 143). Kostja nimetatud arvet ei ole tasunud.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxx, kes on Xxxx Xxxx OÜ juhatuse liige, ütlustest

nähtuvalt detailplaneeringu menetlemisega seotud kulude kandmise proportsioon kujunes

vastavalt kinnistu suurusele kogu alast või territooriumist. Tema esindatavad omanikud kandsid

kuludest enamuse, hageja kandis kulusid kuni 16%. Tunnistaja ei mäletanud kui palju pidi

kostja proportsionaalselt kandma, kuid kui kinnistud kokku liita, siis proportsioon on kergesti

leitav (II kd lk 131 pöördel). Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arvetega nr 0204,

0304 ja 0404 ning tunnistaja Xxxx ütlustega on leidnud tõendamist, et detailplaneeringu

koostamise kulude kandmise osas oli pooltel kokkulepe, mille kohaselt pooled kannavad kulud

proportsionaalselt vastavalt omandiosade suurusele kogu detailplaneeringust. Kohus on

tuvastanud, et kostja omandisse kuulub detailplaneeringualale jääv Xxxx linnas asuv kinnistu

Kadakamarja põik 3 pindalaga 2350 m2 (I kd kl 115). Kõik ülejäänud detailplaneeringu alale

jäävad kinnistud kuuluvad kas hageja, Xxxxja OÜ Xxxx Xxxx kaasomandisse või hageja ja

OÜ Xxxx Xxxx kaasomandisse. Vaidlust pole selle üle, et praegused detailplaneeringu alale

jäävad kinnistud moodustusid jagamise teel järgmistest kinnistutest (endise nimega): Xxxx,

Xxxx, Xxxxja xxxx. Kokku oli detailplaneeringu ala 21 233 m2, millest moodustas kostja

kinnistu osa 11,08% kogu detailplaneeringu alast. Seega vastavalt huvitatud isikute vahel

sõlmitud kokkuleppele vastutab kostja detailplaneeringuga seotud kohustuste ees 11,08 %

suuruses osas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kandnud detailplaneeringu

menetlemisega kulusid summas 8 246,78 eurot. Eeltoodust saab hageja nõuda kostjalt

detailplaneeringu koostamisega kantud kulusid 11,08% kogu kulust, seega summas 913,74

eurot (8 246,78x11,08%= 913,74).

Kostja vastuväidete kohaselt alates hetkest, kui Xxxx linnavalitsus kehtestas uue

detailplaneeringu lähteülesande ja kostja sai aru, et hageja ei tegutse tema huvides, leppisid

pooled kokku, et kostja detailplaneeringu menetlemisega seotud kulusid kandma ei pea ning

hageja ei esita detailplaneeringu menetlemisega seoses mingeid nõudeid kostja vastu. Kohus

leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et hageja, kostja, Xxxx Xxxx OÜ ja Xxxx vahel

oli sõlmitud kokkulepe, et kostja ei pea tasuma ühtegi detailplaneeringu menetlemisega seotud

kulu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kooskõlastas detailplaneeringu 04.04.2013 ja

Xxxx Linnavolikogu kehtestas Xxxx, Xxxxja Xxxx kinnistute detailplaneeringu 9.06.2014

otsusega nr 42. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt planeeringu menetluse käigus

vähendati tema kinnistule planeeritava korterelamu korruseid 4-le. Kostja leiab, et tema

kinnistule rajatav korterelamu peab olema vähemalt 5-kordne, et kostja äriplaan ära tasuks.

Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et hagejal oleks olnud kohustus tagada kostjale

võimalus rajada kinnistule 5-kordne elamu. Huvitatud isikud (kostja nende hulgas) võtsid Xxxx

linna ees endale lepinguga kohustuse tasuda oma vahenditest detailplaneeringu koostamise

kulud. Need kulud oleks jäänud huvitatud isikute (sh kostja) kanda isegi juhul, kui Xxxx linn ei

oleks detailplaneeringut kehtestanud. Seega ei oleks kostjal alust keelduda hageja nõude

täitmisest isegi juhul, kui detailplaneeringut poleks kehtestatud. Kostja kooskõlastas

detailplaneeringu 04.04.2013. Sellega avaldas kostja nõustumist muuhulgas kostja kinnistule

planeeritava korterelamu korruselisusega. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt tema

huvide vastane käitumine tõi talle kahju 30 000 – 40 000 eurot ning kostja olevat soovinud

protsessist lahkuda, hageja koos teiste äripartneritega suutis veenda kostjat projekti jääma, kuid

kostja tingimuseks oli see, et kostja ei pea kulusid kandja ja hageja tol hetkel nõustus sellega.

Kostja ei ole neid vastuväiteid kinnitavaid tõendeid esitanud. Kohtuistungil on tunnistaja Xxxx

andnud ütluseid, et ta on teadlik, et Xxxx arvas, et tema huve kahjustati detailplaneeringu

menetlemisel. Kolmepoolselt ei ole meil kokkulepet olnud, et Xxxx vabastatakse kulude

kandmisest (II kd lk 131 pöördel). Seega ei ole leidnud tõendamist kostja vastuväide, et

huvitatud isikute vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja ei pea kandma detailplaneeringu

menetlemisega seotud kulusid. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt detailplaneeringuga

seotud kulusid vastavalt poolte vahel kokkulepitud proportsioonile.

Lisaks eeltoodule on kostja esitanud hageja nõudele ka aegumise vastuväite. Kostja leiab, et

aegunud on järgmised nõuded: Geodeesiatööde OÜ arve nr 12001 maksetähtajaga 19.01.2012

summas 300,00 eurot, A3 arve nr 4/12 maksetähtajaga 27.01.2012 summas 1200 eurot,

Tallinna Vesi arve nr A2012001310 maksetähtajaga 15.03.2012 summas 18,25 eurot, Xxxx

Linnavalitsuse arve nr 1144 maksetähtajaga 05.03.2012 summas 132,00 eurot ja Xxxx

Linnavalitsuse arve nr 1213 maksetähtajaga 21.03.2012 summas 132,00 eurot.

TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb

kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele

sätetele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 g 1 tulenevalt tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab

nõude sissenõutavaks muutmisega, kuis seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3

sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest,

mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg

lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati

sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist

päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse

täitmiseks.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on tasunud 06.01.2012. Geodeesiatööde OÜ

05.01.2012 arve nr 12001 (detailplaneeringu maa-ala topo-geodeetiliste uurimistööde

läbiviimise eest summas 360,00 eurot, 01.02.2012 OÜ A3 20.01.2012 arve nr 4/12

detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise eest summas 1 440,00 eurot,. 06.02.2012 AS-i

Tallinna Vesi 02.02.2012 arve nr A2012001310 detailplaneeringu tehniliste tingimuste loomise

eest summas 21,90 eurot, 01.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 20.02.2012 arve nr 1144

detailplaneeringu avaldamise kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot,

09.03.2012 Xxxx Linnavalitsuse 07.03.2012 arve nr 1213 detailplaneeringu avaldamise

kuulutuste eest ajalehes Harju Elu summas 132,00 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 147

lg 1 kõigi eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg algas 31.12.2012 kell 24:00 ja TsÜS § 146 lg 1

tulenevalt lõppes 31.12.2015 kell 24:00. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kohtule 06.07.2015. Seega ei ole hageja nõue eelnimetatud arvete osas aegunud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlana 1 233,90 eurot. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et hagejal on alus nõuda kostjalt detailplaneeringu koostamisega kantud kulusid

summas 913,74 eurot. Vaidlust pole selle üle, et kostja on hagejale tasunud detailplaneeringu

koostamisega seotud kulusid summas 81,64 eurot. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale

832,1 eurot (913,74-81,64=831,1). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 832,1 eurot. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 401,8 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest, so alates 03.08.2015 kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt

võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta

võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Kohus

leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise TsMS § 367 aluselt

põhinõudelt summas 832,10 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude summas

832,10 euro tasumiseni alates hagi esitamisest s.o. alates 03.08.2015.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind on hagihind, TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, TsMS § 133 lg 1 sätestatust

mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja TsMS § 133 lg 2

sätestatust, mille kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna

arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab

ühe aasta eest arvestatud viivise summal, seega on hagi hinnaks 1 322,42 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

29.02.2016 rahuldas kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega. 18.04.2016 esitas

kostja Harju Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsuse peale kaja. Harju Maakohtu 31.05.2015

määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas tsiviilasja menetluse. TsMS § 169 lg 2 kohaselt

tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud

täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse

taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaja

menetlemisega seotud kulud jätta kostja kanda.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaotu menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud

põhinõude 74,05 % ulatuses, siis tuleb ülejäänud menetluskuludest jätta 25,95% ulatuses OÜ

Xxxx kanda ja 74,05% ulatuses Xxxx kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik