3-17-211/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

1.03.2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-211

Haldusasi

A.N.´i kaebus Tallinna Vangla 6.01.2017 vaideotsusele nr

5-15/16/410-2.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

2.11.2016 on Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i taotlus (tl 8) eraldada talle vanglas kabinet

või ruum, kus ta saaks esindajana tegeleda erinevate õigusprobleemide lahendamisega. Samal

kuupäeval on registreeritud A.N.i taotlused kirjutusvahendi väljastamiseks (tl 8 pöördel ja tl 13

pöördel), pesukausi või ämbri väljastamiseks (tl 9), lühiajalise väljasõidu saamiseks seoses isiklike

probleemidega ja ilma saatjateta (tl 9 pöördel), Euroopa kohtusse kaebuse esitamiseks valge A4 paberi

väljastamiseks (35 lehte; tl 10), elukambrisse arvuti saamiseks õigusaktidega tutvumiseks (tl 10

pöördel), pesemise võimaldamiseks igapäevaselt nagu seda saab teha Tartu ja Viru Vanglas (tl 11),

jõusaali külastamiseks 2 korda nädalas nagu seda saab teha enamikes Euroopa riikide vanglastes (tl 11

pöördel) ning elektrivoolu võimaldamiseks reedel ja laupäeval kella 23.30-ni ja spordisündmuste puhul

seni, kui on ülekanne (tl 12 ja tl 13). 9.11.2016 on registreeritud A.N.i järjekordne taotlus valge A4

paberi väljastamiseks (35 lehte) seoses mahukate kohtuasjadega (tl 14).

2.

2.12.2016 kirjaga nr 5-8/16/24922-4 (tl 15) jättis Tallinna Vangla rahuldamata taotluse

elektrivoolu lubamiseks ning selgitas, et taotlus pastapliiatsi saamiseks on rahuldatud seoses

pastapliiatsi saamisega 24.11.2016.

Vangla vastuse kohaselt on vangla kodukorra kohaselt esimese üksuse sektsioonides 1-3, 1-4 ja 1-5

avatud kambrites viibivate kinnipeetavate nädalavahetuse päevakava järgi öörahu kell 22.00-06.00.

Seejuures tuleneb kodukorra punktist 1.10, et kui tehniliselt on võimalik, võib vangla kambrites

olevatest elektripistikutest öörahu ajaks elektri välja lülitada. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg

2 kohaselt on kinnipeetavatele ette nähtud 8-tunnine pidev une aeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba

aeg. Selleks, et tagada kinnipeetavatele 8-tunnine pidev une aeg on kehtestatud öörahu ning elektri

tagamine kella 23:30-ni ei ole eesmärgipärane ega vajalik. Vastuse kohaselt on kirjutusvahendit

võimalik küsida inspektor-kontaktisikult ringkäikude ajal ning teadaolevalt on A.N. saanud

kirjutusvahendi 24.11.2016, mistõttu on taotlus pastapliiatsi saamiseks rahuldatud.

3.

2.12.2016 kirjaga nr 5-8/16/24922-5 (tl 16) jättis Tallinna Vangla rahuldamata A.N.i taotlused

kabineti või ruumi eraldamiseks, lühiajalise väljasõidu saamiseks, pesukausi või ämbri väljastamiseks,

35 lehe valge paberi väljastamiseks, elukambrisse arvuti võimaldamiseks, duši igapäevaseks

kasutamiseks, jõusaali külastamiseks ning elektri võimaldamiseks pärast öörahu. Sama kirjaga

rahuldas vangla taotluse kirjutusvahendi saamiseks seoses kirjutusvahendi saamisega.

Vangla vastuse kohaselt on kinnipeetavatel kambrites kõik võimalused pöördumiste koostamiseks ning

selle tarbeks ei ole vajalik ruumide eraldamine. Samuti on erinevate õigusprobleemide lahendamiseks

võimalik kasutada kirjavahetust vangla sisekorra eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras.

Kirjutusvahendit on võimalik küsida inspektor-kontaktisikult ning vangla on pastakaid A.N.ile

väljastanud. Seejuures on selgitatud, et uue pastaka saamise eeldus on see, et eelmine pastakas on tühi

ja see tagastatakse vanglale. Seonduvalt lühiajalise väljasõiduga on vangla selgitanud, et selleks tuleb

esitada põhjendatud taotlus vangistusseaduse (VangS) § 32 ja VSkE 16. peatükis sätestatud korras ning

vajadusel saab täpsemat nõu ja selgitusi inspektor-kontaktisikult. Seoses sooviga pöörduda Euroopa

Inimõiguste Kohtusse, on kirjas selgitatud, et selleks on vajadusepõhiselt võimalik küsida vastavaid

blankette inspektor-kontaktisikult ning valge paberi peal koostatud avaldus ei ole sellisel juhul

aktsepteeritav. Kõik avalduse lahtrid tuleb avalduse aktsepteerimiseks täita vastavalt juhistele ning

lisada nõutud dokumendid. Seonduvalt sooviga saada elukambrisse arvuti, märgib vangla, et VangS §

311 kohaselt ei ole kinnipeetaval interneti kasutamine lubatud, välja arvatud selleks vanglateenistuse

poolt kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs

ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seetõttu ei pea vangla vajalikuks

eraldi arvuti kambrisse võimaldamist. Seoses sooviga käia iga päev pesemas, selgitab vangla, et VangS

§ 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Dušši

kasutatakse Tallinna Vanglas graafiku alusel ning üldjuhul võimaldatakse duši kasutamist kuni 20

minutit. Et Tallinna Vangla erineb arhitektuuriliselt Tartu Vanglast, ei ole Tallinna Vangla kambrites

dušši nagu Tartu Vanglas. Viru Vanglas toimub pesemine samuti graafiku alusel. Seoses sooviga

külastada jõusaali kaks korda nädalas, on vangla selgitanud, et VangS § 55 kohaselt tuleb

kinnipeetavatele tagada võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kuid see seisneb eelkõige sportlikes

harjutustes. Vangla päevakavas nähakse ette eraldi aeg kultuuri- ja spordiüritusteks, millega on

võimalus kehakultuuriga tegelemiseks tagatud. Seoses elektriga, märgib vangla, et kodukorra kohaselt

on öörahu kella 22:00 kuni 06.00 ning VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale nähtud ette 8-tunnine

pidev une aeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Tagamaks kinnipeetavatele 8-tunnine pidev

uneaeg, ongi kehtestatud öörahu ning elektri tagamine kella 23.30-ni ei ole eesmärgipärane ega vajalik.

4.

6.12.2016 on Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i vaie 2.12.2016 kirja nr 5-8/16/24922-5

tühistamiseks ja esitatud taotluste rahuldamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt on vastus valesti

koostatud, vaide esitaja vaidlustab kõike ja soovib kõike ning õiget menetlust. Samal kuupäeval on

Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i vaie 2.12.2016 kirja nr 5-8/16/24922-4 tühistamiseks ja esitatud

taotluste rahuldamiseks. Vaide kohaselt on vastus valesti koostatud.

5.

6.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/410-2 jättis Tallinna Vangla A.N.i vaided rahuldamata.

Tallinna Vangla menetles esitatud vaideid ühes vaidemenetluses. Vaideotsuse kohaselt on taotlused

vaadanud läbi üksuse juht, kellel on selleks vastav pädevus ning kinnipeetavale selgitatud vastused on

põhjalikud ja arusaadavad. Vastused taotlustele on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes õigesti

koostatud ja õiguspärased.

6.

31.01.2017 esitas A.N. Tallinna Vangla 6.01.2017 vaideotsuse 5-15/16/410-2 peale kaebuse

Tallinna Halduskohtule. Kaebaja taotleb vaides soovitud asjade rahuldamist ja vaideotsuse tühistamist,

samuti riigilõivust vabastamist ning vangla kohustamist anda vaides ja taotlustes soovitu.

7.

1.02.2017 kohtunõudega kohustas kohus vanglat esitama kohtule kaebaja kaebust puudutavad

haldusmenetluse dokumendid, mida kohtule ei ole seni esitatud ning esialgne seisukoht kaebuse

lubatavuse ja perspektiivikuse kohta. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 9.02.2017.

Vangla selgituste kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohtu poole kaebusega pöördudes ühtegi argumenti,

põhjendust ega toonud välja aluseid, miks tuleks tema kaebus rahuldada. Kaebaja ei ole selgitanud,

millisest õigusakti sättest tuleneb tema hinnangul nõudeõigus soovitud esemete jmt võimaldamiseks

või kuidas mõningate soovitud võimaluste tagamata jätmine rikub tema õiguseid või ei ole kooskõlas

siseriikliku regulatsiooniga. Vangla on seevastu nii taotluste rahuldamata jätmisel kui ka vaideotsuses

selgitanud, et vangla lähtub kinnipeetavate olmetingimuste ja konkreetsete esemete tagastamisel

siseriiklikust regulatsioonist ning on viidanud asjakohastele sätetele selgituste esitamisel. Vanglale ei

nähtu esitatud kaebusest ühtegi argumenti, mis vangla otsuse taotluse rahuldamata jätmisel ümber

lükkaks. Seega on õiguspärane ka vaidlustatud vaideotsus, milles menetleja jõuab samale järeldusele.

Kaebajale jääb ebaselgeks, et kinnipidamisasutusel puudub kohustus rahuldada kinnipeetava nõudeid

esemete saamiseks või võimaluste loomiseks vastavalt isiku nõuetele. Seda eelkõige juhul, kui nõudeid

esitav isik ei esita ühtki põhjendust, argumenti vmt ega selgita, mil viisil konkreetse eseme või

võimaluse tagamata jätmine rikub tema õiguseid. Vangla on kinnine asutus, mille ülesandeks on viia

täide kinnipidamislikku karistust ning mis opereerib siseriikliku regulatsiooni alusel. Võimalused ja

esemed, mis peavad vanglas viibijatele olema tagatud, on sätestatud siseriiklikus regulatsioonis, sh ka

vangla kodukorras. Kui vanglale ei tulene kohustust teatavate võimaluste loomiseks siseriiklikust

õigusest, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda konkreetseid asju vastavalt isiklikele

soovidele. Kaebusel puudub edulootus ning vangla palub seda mitte menetlusse võtta ja tagastada

kaebajale.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus

kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub

käesoleval juhul kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus kaebajale tagastada.

9. Kaebaja poolt vanglale esitatud taotlustest ja vaietest ning kohtule saabunud kaebusest nähtub,

et kaebaja eesmärk on saavutada sisuliselt vanglale esitatud taotluste rahuldamine, st saada soovitud

asjad ja saavutada taotletud olukorrad. Seega tuleb kaebust käsitleda sisuliselt kohustamisnõudena

vangla kohustamiseks eraldada kaebajale vanglas kabinet või ruum (et kaebaja saaks tegeleda erinevate

õigusprobleemide lahendamisega); väljastada kirjutusvahend ja 35 lehte A4 paberit; väljastada

pesukauss või ämber; väljastada kambrisse arvuti (õigusaktidega tutvumiseks, piiratud internetiga,

nagu arvutiruumis); võimaldada lühiajaline saatjateta väljasõit; igapäevane pesemisvõimalus nagu

Tartu ja Viru vanglas; jõusaali külastamine 2 korda nädalas; tagada elektrivool reedel ja laupäeval kuni

kell 23.30 ning spordisündmuste puhul seni, kuni kestab ülekanne.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seetõttu on antud juhul oluline hinnata, kas vanglal on kohustus

kaebaja nõutud toimingute sooritamiseks ning kas sellele vastandub kaebaja õigus vastava toimingu

sooritamist nõuda.

11. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale eraldi ruum või

kabinet, samuti elukambrisse arvuti. Vangla on asutus, kus korraldatakse süüdimõistetud isikutele

määratud vangistuse täideviimist. Kaebaja on vanglas vangistust kandev kinnipeetav, mis tähendab, et

piiratud on tema liikumisvabadus ning kogu tema eluolu on seotud vanglaga. VangS § 11 lg 2 kohaselt

paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa. Vangistusseadusest ega ühestki teisest

vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavale mistahes õigust nõuda endale vanglas tema

soovitud viisil tegutsemiseks eraldi ruumi või kabinetti. Sellist võimalust ei tulene ka vangistuse

täideviimisprotsessis kohaldada võivatest soodustustest (VangS § 22). Kaebaja saab esindajana

õigusprobleemide lahendamisega tegeleda vastavalt võimalustele kambris, ent Vangla ei ole

kohustatud looma kaebajale võimalusi tegevusteks, mida vangistust reguleerivates õigusaktides ei ole

ette nähtud. Seega ei ole kaebajal selles küsimuses kaebeõigust.

Samuti ei tulene ühestki õigusaktist vanglale kohustust tagada kinnipeetavale kambrisse arvuti.

Seejuures ei ole arvuti kinnipeetavale kambris ka lubatud. Arvuti ei kuulu kambri sisustusse (VSkE §

7) ning on VSkE § 641 p 10 kohaselt keelatud. Nimetatud sättest tulenevalt on kinnipeetavale vanglas

keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas

raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Seega

ei saa kaebaja nõuda kambrisse isiklikku arvutit. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud

kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on

vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja

kohtulahendite registrile. Kaebaja ei väida, et vangla poleks taganud võimalust õigusaktidega

tutvumiseks selleks kohandatud ruumis. Et vangla on võimaldanud selleks kohandatud arvutis

õigusaktidega tutvumise selleks ettenähtud ruumis, ei tähenda, et kaebajal on nõuda sellise võimaluse

loomist kambrisse.

12. Kaebaja nõuab ka temale pesukausi või ämbri väljastamist, samuti pesemise võimaldamist

igapäevaselt. Sellise nõude esitamiseks ei ole esitatud ühtegi põhjendust. Kaebaja ei väida, et tal

puuduks VangS § 50 lg-s 2 sätestatud võimalus kasutada vähemalt üks kord nädalas dušši. Ka ei ole

kaebaja väitnud, et tal puuduks võimalus igapäevaselt pesta end elementaarsel määral, kasutades

selleks muuhulgas juba kambrisse väljastatud ämbreid. Nimelt on vangla kaebajale vastanud, et

kambris, kus kaebaja viibib, on kaks ämbrit juba väljastatud ning kui kaebaja soovib isiklikku

pesukaussi, on tal see võimalik soetada vangla kaupluse vahendusel. Kaebaja ei väida, et kambris

ämbrid puuduksid. Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.10.13 kohaselt on kinnipeetaval õigus omada

kambris korraga ühte pesukaussi või ämbrit. Sellest õigusest ei tulene vanglale aga kohustust vastava

eseme väljastamiseks. VSkE § 7 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühe- või kahekordsed

voodid, isiklike

asjade

hoiukoht,

laud, istekoht

igale

kinnipeetavale, võimaluse

korral

valjuhääldi, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ning võimaluse korral WC. Seega ei ole vangla

kohustatud väljastama kinnipeetavale tema nõudel pesukaussi või ämbrit ning kaebajal puudub

subjektiivne õigus sellise nõude esitamiseks. Et kaebaja võrdleb pesemisvõimalusi Tartu Vanglaga,

kus kambrites on võimalus duši kasutamiseks igapäevaselt, on selge, et kaebaja soovib duši kasutamise

võimalust igapäevaselt ka Tallinna Vanglas. Selline võimalus teises kinnipidamisasutuses aga ei

tähenda, et kaebajal on õigus nõuda sama võimaluse saamist Tallinna Vanglas. Antud juhul on selge,

et Tallinna Vanglas ei ole kambrites dušši ning pesemine toimub graafiku alusel ja dušši kasutatakse

üldjuhul 20 minutit. Vaidlust ei ole selles (kaebaja seda ei vaidlusta), et vangla on kaebajale taganud

VangS §-st 50 tuleneva minimaalse võimaluse duši kasutamiseks. Kaebajal ei ole õigust nõuda duši

kasutamist igapäevaselt.

13. Kaebaja nõuab kirjutusvahendi väljastamist ja 35 lehte A4 paberi väljastamist. Kuivõrd vangla

on kaebaja taotluse seoses kirjutusvahendi saamisega rahuldanud, siis ei ole ka põhjendatud kaebaja

nõue kirjutusvahendi väljastamiseks. Kaebaja ei väida, et ta ei ole vaatamata taotluse rahuldamisele

kirjutusvahendit saanud. Seejuures on kaebaja esitanud vaide ja kaebuse üldsõnaliselt, märkides, et

soovib kõiki taotletud asju. Et kirjutusvahendi saamise suhtes kaebaja taotlus rahuldati, võib järeldada,

et selles osas kaebaja tegelikult vaiet ja kaebust kohtule ei esitanud. Kohus lisab, et isegi kui kaebaja

esitas kaebuse ka kirjutusvahendi osas, siis ei ole selline nõue põhjendatud kaebaja taotluse

rahuldamise tõttu. Et kaebajal on kirjutusvahend olemas, nähtub ka asjaolust et A.N. esitab teadaolevalt

igapäevaselt vanglale ja kohtule erinevaid taotluseid ja kaebuseid, mis tähendab, et tegelikkuses on

kirjutusvahend taotlejal olemas. Vangla on seejuures kaebajale põhjalikult ka selgitanud, et

kirjutusvahend väljastatakse, kui kaebaja tagastab vanglale tühjaks saanud kirjutusvahendi. Kaebaja ei

ole väitnud, et ta oleks kirjutusvahendi tagastanud uut vastu saamata. VangS § 28 lg 2 kohaselt toimub

kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. VangS § 28 lg 3 järgi on keelatud kirjavahetuse

piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

VsKE § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, vanglatele,

Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.

Seega, ükski eelpool viidatud õigusakt ei kohusta vanglat sõnaselgelt väljastama kinni peetavale isikule

kirjatarbeid (paberit, ümbrikke, kirjutusvahendeid jne) niisama ning kirjade saatmine toimub vangla

kulul üksnes VsKE §-s 47 nimetatud asutustega suhtlemisel. Kohtu hinnangul hõlmab kirjade saatmine

vangla kulul nii kirjade saatmise kulusid kui ka mõistlikus ulatuses kirjatarvete kulude kandmist.

Seejuures tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punktist 15.1.7, et kinnipeetavale, kelle vanglasisesel

isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 12,78 eurot ja keda vangla ei ole tööga

kindlustanud, on lubatud anda igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul

saadetava kirja kohta. Seega nähtub eeltoodud sätetest ilmekalt, et vanglal ei ole küll kohustust

kirjatarvete väljastamiseks niisama, vaid üksnes õiguskaitseorganite poole pöördumiseks, kuid

tulenevalt praktikast ja kodukorra sätetest väljastab vangla kirjavahetuse pidamiseks mõistlikus

ulatuses ja mõistliku aja jooksul kirjapaberit isikutele, kel puuduvad või ei ole piisavalt vastavaid

vahendeid. Kodukorra seletuskirjas ongi selgitatud, et vangla eelarveraha säästliku ja sihipärase

kasutamise eesmärgil tuleb piirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini. Selline praktika on

kohtu hinnangul positiivne ning vastab PS §-s 14 sisalduvale hea halduse tava põhimõttele, kuivõrd

aitab tagada kinni peetavatele isikutele lünkadeta ja takistamatu juurdepääsu kõige olulisematele

õiguskaitseorganitele kinni peetavate isikute õiguste võimalikult efektiivseks kaitseks, samuti

vanglavälise suhtluse. Asjaolu, et kaebaja isikukontol puuduvad rahalised vahendid, nähtub kohtule

kaebaja poolt esitatud arvukatest kaebustest. See aga ei tähenda, et kaebaja võiks saada kirjapaberit

suuremates kogustes ja piiramatult. Kaebaja on märkinud vanglale esitatud taotluses, et soovib

kirjapaberit Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumiseks, samuti mahukateks kohtuasjadeks. Seega

peaks selline kirjavahetus toimuma VSkE § 47 kohaselt vangla kulul (seoses kirjade saatmisega VsKE

§-s 47 loetletud isikutele ja asutustele). Kuid ka sel juhul tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning

vangla ei ole kohustatud väljastama kirjapaberit piiramatult. Kui kinnipeetav soovib kirjatarbeid

suuremas koguses, peaks kinnipeetav esitama põhjendatud taotluse, näitamaks ära, miks on vajadus

kirjapaberi saamiseks just sellises koguses. Kaebaja esitatud arvukad pöördumised ja kaebused kohtule

kinnitavad, et kaebajal on olnud järjepidevalt juurdepääs õiguskaitseorganitele, sh selle tarbeks vajalik

kirjapaber. Seejuures ei ole ükski esitatud kaebus olnud sedavõrd mahukas – vastupidiselt on kõik

kaebaja kaebused mahtunud ühele kirjapaberile. Kaebaja ei väida, et vangla pole talle taganud

võimalust saada igapäevaselt 1 kirjapaber vangla kulul saadetava kirja kohta. Et kaebaja on märkinud

kirjapaberi saamise põhjuseks ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumise vajaduse ning vangla

on kaebajale selgitanud vajadust ja eeldust esitada kaebus asjakohasel blanketil, mitte kirjapaberil, siis

on ilmne, et tegelikult puudub kaebajal tegelik vajadus saada kirjapaberit korraga suures koguses.

Eeltoodud sätetest ja asjaoludest lähtuvalt puudub kaebajal kaebeõigus sellise nõude esitamiseks.

14. Kaebaja nõuab ka jõusaali kasutamise võimalust kaks korda nädalas. VangS § 55 lg 1 kohaselt

tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Sportimine on kinnitatud vangla

päevakavas, kus on ette nähtud eraldi aeg kultuuri – ja spordiüritusteks (VsKE § 10 lg 1).

Kehakultuuriga tegelemine on kinnipeetava üks subjektiivseid õigusi, mida tuleb VangS mõttes mõista

eelkõige kui sportlikku tegevust. Sportimise eesmärgiks on isiku üldfüüsilise seisundi parandamine ja

tervise arendamine, kuid selle kõrval mängib see olulist rolli ka kinnipeetavate omavaheliste suhete

edendamisel ning nende sotsiaalsuse arendamisel (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne 2009,

lk 116). Kehakultuuriga tegelemine võib sisalduda ühe osana kinnipeetavale määratud

sotsiaalprogrammist (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne 2009, lk 116). Samas on Riigikohtu

halduskolleegium oma 07.04.2010 lahendis tõdenud, et olenemata oma subjektiivsest õigusest

kehakultuuriga tegeleda, „puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise

võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides“ (RKHKo 3-3-1-5-10, 07.04.2010, p 19). Samuti

ei ole kinnipeetaval õigust nõuda konkreetsete spordivahendite muretsemist või tegelemist talle

meelepärase spordialaga. See tähendab, et vangla omab üldiselt kohustust võimaldada kinnipeetavatel

kehakultuuriga tegeleda ning ta omab iseseisvat otsustusõigust, milliseid spordialasi ja kui suures

ulatuses neid pakkuda (TrtRngK 3-10-695). Sarnaselt eelnimetatud kohtupraktikale ei ole

kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda jõusaali kasutamise võimalust kaks korda nädalas. Seetõttu

puudub kaebajal ka selles küsimuses kaebeõigus.

15. Kaebaja nõuab vangla kohustamist lühiajalise väljasõidu saamiseks seoses isiklike

probleemidega. Vangla on kaebajale selgitanud põhjendatud taotluse esitamise vajadust. VangS § 32

lg 1 kohaselt kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud

vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne

üheks kalendripäevaks aastas. Sama §-i lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust

esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik

anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav

on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. VangS § 32 lg 5 kohaselt abikaasa,

isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske

haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik

anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. VSkE § 79 lg 1 kohaselt peab

kinnipeetava väljasõidutaotlus sisaldama väljasõiduplaani, mida arvestatakse taotluse rahuldamist

otsustades. Sama §-i lg 2 järgi koostab väljasõiduplaani kinnipeetav kontaktisiku abiga. Sama §-i lg 3

järgi on väljasõiduplaani koostamise eesmärk kirjeldada, kuidas kinnipeetav kavatseb väljasõidu ajal

korraldada vanglast vabanemise puhuks töö-, õppimis-, eluaseme- ja muid asju. VSkE § 79 lg-st 4

tuleneb, et, kui väljasõit toimub erakorralise perekondliku sündmuse puhul, ei ole väljasõiduplaani

koostamine kohustuslik. Seega on lühiajaline väljasõit võimalik kahel alusel – erakorraline perekondlik

sündmus ja väljasõit vastava plaani alusel. VSkE § 80 lg 1 kohaselt esitab väljasõidu taotluse

kinnipeetav. VSkE § 80 sätete kohaselt märgitakse väljasõidutaotluses taotleja nimi, väljasõidu põhjus,

väljasõidule soovitav aeg ja väljasõidu kestus, sihtkoha täpne aadress, isikute nimed, kelle juurde

tahetakse minna ning kinnipeetava kinnitus selle kohta, et talle on tutvustatud väljasõidu tingimusi ning

et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise

tagajärgede eest. Kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab

kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi. Kaebaja esitatud taotlus ei vastanud ilmselgelt

nimetatud nõuetele ning vangla on vormikohase taotluse esitamise vajadust kaebajale ka selgitanud.

Seetõttu ei saanud Tallinna Vangla kaebaja sellekohast taotlust sisuliselt lahendada. Taotluse vastusest

lähtuvalt käsitles vangla kaebaja sellekohast taotlust sisuliselt selgitustaotlusena ning andis juhised,

kuidas ja kelle abiga tuleb esitada nõuetekohane taotlus. Et kaebaja taotlus oli sedavõrd üldsõnaline

ning sellest ei nähtunudki konkreetset kaebaja endaga seotud vajadust ja põhjust, väljasõidu aega ja

kestust, sihtkohta, isikuid, kelle juurde kavatsetakse minna, siis käsitles vangla kaebaja taotlust

põhjendatult selgitustaotlusena. Kaebajal puudub kaebeõigus seetõttu vaidlustada vastust

selgitustaotlusele, kuivõrd vangla on kaebajale esitanud asjakohased juhised, kuidas ja kelle abiga tuleb

esitada lühiajalise väljasõidu taotlus. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mida vangla on

taotlusele vastates teinud ebaõigesti. Kui kaebaja tahe on saavutada siiski lühiajaline väljasõit, tuleb

esmalt esitada vanglale nõuetekohane taotlus, vajadusel inspektor-kontaktisiku abiga, seejärel saab

vangla teha kaalutletud otsuse. Alles sellise otsusega mittenõustumisel saab kaebaja esitada esmalt

vaide ja hiljem vajadusel kaebuse kohtule.

16. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda elektrivoolu tagamist talle meelepärastel aegadel.

VangS § 105 lg 21 p 2 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava või vahistatu päevakava.

VSkE § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate

äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm

ajad ning direktori vastuvõtuajad. Sama §-i lg 2 kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev

uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada

kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Tallinna Vangla kodukorra punktis 1.1.7. on

kehtestatud esimese üksuse sektsioonides 1-3, 1-4 ja 1-5 avatud kambrites viibivate kinnipeetavate

nädalavahetuse (laupäev, pühapäev) päevakava, mille kohaselt toimub äratus kell 06.00 ja öörahu on

ajavahemikul 22.00-06.00. Kodukorra punkti 1.10. kohaselt, kui tehniliselt on võimalik, võib vangla

kambrites olevatest elektripistikutest öörahu ajaks elektri välja lülitada. Kodukorra seletuskirja

kohaselt esineb juhtumeid, kus kinnipeetavad öörahu ajal kuritarvitavad elektriseadmeid (nt vaatavad

öörahu ajal televiisorit), mistõttu on vaja selleks, et vähendada elektriseadmete kasutamise võimalust

öörahu ajal, lülitada elektripistikutest elekter välja. Kohus nõustub vanglaga selles, et elektrivoolu

võimaldamine kaebaja taotletud viisil ei ole kooskõlas öörahu reguleerivate sätetega, arvestades

kehtestatud päevakava. Kaebaja soovib elektrivoolu võimalust öisel ajal just televiisori vaatamiseks.

Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tagada elektrivool kambrites öörahu ajal. Vanglal on

seevastu kohustus tagada kinnipeetavatele pidev 8-tunni pikkune uneaeg. Kaebajal puudub eeltoodut

arvestades sellise nõude esitamiseks subjektiivne õigus.

17. Seega on kohus eeltoodud asjaolusid arvestades seisukohal, et kaebajal ei ole ühelgi õiguslikul

alusel subjektiivset õigust nõuda tema soovitud esemete või olukordade saabumist. Seetõttu tulenevalt

kuulub esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik