1-16-8092/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-8092

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-8092 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed

Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi

I.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi l tluses ühimene

Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 11. jaanuari 2017. a otsus Apellant Süüdistatav I.Z Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi Süüdistatav I.Z

Isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; X ; elukoht: X ; X ; varem XX XX XX

kriminaalkorras korduvalt karistatud; kend

tõ – vahistamine Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 11. jaanuari 2017 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

1-16-8092

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11. jaanuari 2017 otsusega tunnistati I.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 . järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus I.Z-ile mõistetud vangistust kolmandiku võrra, st 8 kuuni. I.Z mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ühes varguse katses ja ühes varguses.

10. juunil 2016 kella 22.19 paiku Tallinnas X kauplusest varastada pooleliitrist püüdis ta XX

pudelit viina Katyusha maksumusega 7 eurot 99 senti. Ta peitis kauba endale jope „ “

sise , kauba eest tahtlikult tasumata. taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad jättes K ta kinni. uritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest kaupluse turvatöötaja pidas

15. juunil 2016 kella 8 ja 9 vahel Tallinnas varastas ta Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) siseosakonnas -le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy RR

Trend koos kaanega ja rahakoti koos kliendikaartidega, juhiloaga nimele ja Swedbank RR pangakaardi nimele, tekitades varalist kahju 130 eurot. RR Tegemist on süstemaatiliste on eelnevalt karistatud süstemaatiliste vargustega, kuna I.Z varguste eest. Kohus luges 2016 toime pandud varguse katses tunnistaja I.Z-i süü 10. juunil tõendatuks ja enda peitis pudeli viina

süüdistatava ütlustega. I.Z ise tunnistas, et ta põuetaskusse ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Kauplusest väljudes peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Veel viitas kohus S -i avaldus AS ele, õigusvastase teo toimepanemise aktile ja kahtlustatava kinnipidamise protokollile.

Kuigi I.Z ei tunnistanud end

luges kohus ka selle varguse RR asjade varguses süüdi, toimepanemise tõendatuks.

Süüdistatava ütluste kohaselt viibis haiglas 15. juunil 2016 kella 8 ja 9 vahel hommikul ta

seetõttu, et pärast teadvusekaotust Pärast tilguti äravõtmist viidi ta sinna kiirabiga.

bati ta lu haiglast koju. Tal oli kaasas rahakott ja telefon, aga kilekotti ei olnud. Haiglas pannakse kõik asjad ühte kotti ja kui üles tõusis, ta siis leidis koti oma jalatsitega. Vaadates enda jope ta

taskutesse, ti koos ei leidnud ta sealt midagi. Seejärel märkas süüdistatav põrandal kileko rahakotiga, võttis selle kaasa ja läks ära, arvates, I.Z

et tegemist on tema rahakotiga. kinnitab, et ei vaadanud kilekoti sisse, iglast lahkumist ei võtnud asju välja, ei ostnud pärast ha rahakotist leitud raha eest kaupa ega müünud maha ka mobiiltelefoni. Haiglast lahkudes pani ta kilekoti jope sisetaskusse. Tal hakkas jälle halb, mistõttu istus ta Magistrali pargis pingile ja jäi magama. Üles ärgates avastas

, et asjad on kadunud. ta Kohus märkis, et need ütlused on vastuolus I.Z-i tueelses menetluses antud ütlustega. koh

Kohtueelses menetluses andis I.Z ütlusi selle kohta, et läks haiglast lahkudes oma asjadega koju ja pärast seda poodi alkoholi ostma. Ütlustes esinevat erinevust ei suutnud süüdistatav selgitada, nentides, et ei mäleta varasemalt antud ütlusi ega sündmust alkoholi tarvitamise tõttu.

Kohus leidis, et I.Z-i kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel on olulised erinevused osas, mis puudutab tema tegevust haiglast lahkumisel. ei osanud Süüdistatav

selgitada ütluste erinevuse põhjust. Seega ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed.

1-16-8092

Süüdistatava väited, et ta pidas kilekotis olevaid asju enda omadeks ega võtnud asju kilekotist välja, vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. on aga

SA Põhja kohaselt varastas üks -Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteatise patsient teise patsiendi rahakoti ja mobiiltelefoni. Patsiendi asjad olid maha kukkunud ja kõrvalboksis viibiv patsient võttis need üles ja pani oma taskusse. Seda kinnitab haiglas tehtud turvakaamera videosalvestis, millest on näha, kuidas meespatsient võttis maha kukkunud asjad ja pani oma taskusse.

SA Põhja Eesti Regionaalhaigla vastusest nähtub, et I.Z viibis erakorralise meditsiini - osakonnas 15. juunil 2016 ajavahemikus 07.32 0

– 9.06. Seejärel süüdistatav lahkus ja keeldus edasisest ravist. Kannatanu saabus erakorralise meditsiini osakonda 14. juunil 2016 ja ta RR viidi edasi 15. juunil 2016.a kell 14.21 erakorralise kirurgia osakonda. kirjutati haiglast RR välja 21. juunil 2016. I.Z ja lamasid kõrvuti boksides, mis on teineteisest eraldatud

RR vahekardinatega.

Asitõendi (haigla videosalvestise) 31. augusti 2016. a vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, kuidas 15. juunil 2016 ajavahemikul 08.11-08:29 haigla palatis, kus ruumi keskel paikneb voodi, paremal ja vasakul paiknevad kardinad, meesterahvas (kohtumenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et tegemist on I.Z-iga, ka süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et tunneb end pildilt ära) tõuseb voodist püsti, seisab voodi juures, siis kummardab parema kardina juures, võtab põrandalt rohelist värvi kilekoti. Ta istub voodi peale tagasi ning asetab maast võetud rohelist värvi kilekoti juba eelnevalt voodi peal olnud valge kilekoti kõrvale. Järgnevalt on fototabelist selgelt näha, kuidas I.Z vaatab rohelise kilekoti sisse ja võtab sealt välja esemed (musta värvi telefoni ja rahakoti), tõuseb püsti ja paneb võetud esemed seinal rippuva musta värvi jope askusse. Järgnevalt istub I.Z taas voodi peale, võtab maas olevast t

kilekotist kingad ja paneb jalga. Seega on videosalvestiselt selgelt tuvastatav süüdistatava tegevus haiglapalatis, muu hulgas rohelisest kilekotist tmine ning mobiiltelefoni ja rahakoti võ nende peitmine I.Z-ile va jope taskusse. Kohus on veendunud, et videosalvestisel kuulu on just süüdistatav ja videosalvestiselt on väga selgesti tuvastatav, kuidas I.Z võtab temale mittekuuluva kilekoti põrandalt, asetab oma voodi peale, võtab kilekotist võõrad esemed ning peidab jope taskusse. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav, et algselt on I.Z-i voodi peal valget värvi kilekott ning on eluliselt usutav, et just valges kilekotis olid süüdistatavale kuuluvad asjad ning I.Z-ile nuta. Ka ei ole eluliselt ei saanud jääda valge kilekott tähelepa usutav, et süüdistatav pidas ekslikult just rohelist kilekotti, mis asus teda teisest haigest eraldava kardina all põrandal, endale oll lükkab ümber ka kuuluvaks. Videosalvestise vaatlusprotok süüdistavava väited, et ta ei vaadan mis kilekotis on ja võttis kilekoti ud, koos asjadega kaasa. Vaatlusprotokollist on näha, kuidas võtab asjad kilekotist välja ja tema lahkudes jääb I.Z kilekott voodile. Seega oli I.Z-ile asju kilekotist välja võttes selge, et tegemist ei ole tema mobiiltelefoni ja rahakotiga. Veel pidas kohus I.Z-i süüd kinnitavateks tõenditeks kannatanu KR ja tunnistaja DK ütlusi,

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteati -Eesti st, SA Põhja Regionaalhaigla vastust taotlusele ja jalt saadud andmete protokolli. sideettevõt Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et I.Z on pannud toime ühe varguse katse ja ühe lõpuleviidud varguse. I.Z on eelnevalt kriminaalkorras kari statud ja seda

1-16-8092

korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks.

Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt tarvitab ta pidevalt alkoholi. Ka kinnitab indikaatorvahendi protokoll, et 10.06.2016.a sündmuste järgselt oli I.Z alkoholijoove. Ka 15.06.2016.a sattus I.Z haiglasse just alkoholi tarvitamisest tekkinud terviseprobleemide

htub toimiku lk 126 olevast etõttu. Samuti nä kirjast, et I.Z

oli alkoholijoobes ka tema kinnipidamisel. Lisaks puudub tal kindel elukoht, sest kinnipidamisel 10.01.2017 andis ta oma elukohaks X Tallinn s.o aadressi, kuhu oli XX

kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, kuid kust isikut tegelikult kätte saada ei õnnestunud.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni vaidlustab sisuliselt süüdistatav I.Z, kes 15.06.2016 varguses süüdimõistmist ning taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Süüdistatav tunnistab varguse toimepanemist 10. juunil 2016, kuid kinnitab, et võttis viina salaja halva enesetunde tõttu ja põhjusel ajal oli alkoholimüük keelatud. , et teo toimepanemise Kauplusele kahju ei põhjustatud, sest kaup tagastati rikkumata kujul. Süüdistatav eitab RR-le kuuluvate asjade vargust 15. juunil 2016. Ta kinnitab, et pidas rahakotti ja mobiiltelefoni enda o kinnitusel pidid ka temal olema kaasas mobiiltelefon maks. I.Z-i ja rahakott, kuid tema jope taskutes neid ei olnud. Leides põrandalt kilekoti asjadega, arvas ta, et need kuuluvadki talle. Ta lahkus haiglast, sest ta tundis end halvasti ja vajas värsket õhku. I.Z märgib, et see peaks olema turvakaamera salvestiselt näha. Pärast haiglast lahkumist toimunut ta ei mäleta ega tea, mis asjadest sai. Tema teada sai kannatanu asjad tagasi. Süüdistatav kinnitab, et läbis alkoholisõltuvuse ravi juulis 2016 ja pärast seda ei ole ta viina ega muud kanget alkoholi seid tegusid. tarvitanud. Samuti ei ole ta toime pannud uusi õigusvasta

Seoses sellega palub ta kohtult asendada talle mõistetud karistus üldkasuliku tööga, võimaldades jätkata seaduskuulekat elu.

3. I.Z esitas 27. 2017 oma tä veebruaril iendavad kirjalikud seisukohad, milles kordab, et ta ei ole 15. juunil 2016 vargust toime pannud, ning palub asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ta kirjeldab veel kord enda haiglasse sattumist ja sealt lahkumist ning kinnitab, et ta ei teadnud,

et võttis kaasa võõrad asjad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

5. Esmalt kriminaalkolleegium, et märgib halb enesetunne ja alkoholimüügi keeld ei ole sellised asjaolud, mis välistaks vastutuse 10. juunil 2016 toimepandud viinapudeli varguse katse

1-16-8092

eest või kergendaks selle teo eest mõistetavat karis tust. Halva enesetunde korral oli süüdistataval võimalik pöörduda abi saamiseks arstide poole.

6. Seoses 15. juunil 2016 toime pandud vargusega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et eeskätt haigla videosalvestis näitab selgelt, et I.Z pani toime süüdistuses kirjeldatud varguse. I.Z-i väide on, et ta pidas kilekotis olnud asju enda omadeks. Ta andis maakohtu istungil ütlusi, et ei tutvunud haiglas koti sisuga ning hiljem kaotas koti ilma teada saamata, et seal olid võõrad asjad. I.Z-ilt küsiti ristküsitluse käigus korduvalt, kas ta vaatas palatis kilekotti ning ta vastas kõigil kordadel eitavalt. I.Z kirjeldas asjade võtmist järgnevalt: „...nägin, et põrandal on kott koos rahakotiga, võtsin selle kaasa ja läksin.“ Täpsustavale küsimusele, kas ta vaatas EMO- st lahkudes, mis kilekotis on, vastas I.Z: „Ei vaadanud. Nägin, et seal on rahakott, ma arvasin, et see on minu oma. Võtsin selle kätte ja läksin.“ (tl. 131 pöördel). Edasi väitis ta, et ka hiljem ta isegi ei vaadanud kilekotti sisse. Ta kinnitas, et asju, mis kilekotis olid, ta kotist välja ei võtnud (tl. 132).

I.Z väidab apellatsioonis, et tema ütlusi peaks kinnitama haigla videosalvestis. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtu otsuses on juba põhjalikult kirjeldatud seda, mis on videosalvestiselt näha. I.Z-i kirjeldus toimunust on videosalvestisega selges vastuolus. Maakohus kirjeldas otsuses asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokolli juures oleval fototabelil näha olevat järgmiselt: „[I.Z] tõuseb voodist püsti, seisab voodi juures, siis kummardab parema kardina juures, võtab põrandalt rohelist värvi kilekoti. Istub voodi peale tagasi ning asetab maast võetud rohelist värvi kilekoti juba eelnevalt voodi peal olnud valge kilekoti kõrvale. Järgnevalt on fototabelist selgelt näha, kuidas I.Z vaatab rohelise kilekoti sisse ja võtab sealt välja esemed (musta värvi telefoni ja rahakoti), tõuseb püsti ja paneb võetud esemed musta värvi jope, mis ripub seina peal, taskusse. Järgnevalt istub I.Z taas voodi peale, võtab maas olevast kilekotist kingad ja paneb jalga.“ Ringkonnakohtul jääb üle vaid tõdeda, et fototabelilt on tõesti näha maakohtu otsuses kirjeldatu. Seega lükkab haigla turvakaamera salvestis üheselt ümber I.Z-i väite, et ta ei vaadanud, mis põrandalt võetud kotis oli.

Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et I.Z on oma ütlustes toimunut moonutanud, jätmaks muljet, et ta võttis võõrad asjad kogemata. Esiteks lahknevad palatis toimunu osas I.Z-i ütlused asitõendi vaatlusprotokollist just küsimuses, kas ta vaatas, mis põrandalt võetud kilekotis on. Teiseks muutis kohtus ütlusi andes I.Z oma kohtueelses

menetluses antud ütlusi pärast haiglast lahkumist toimunu osas. Kui kahtlustatavana andis I.Z ütlusi selle kohta, et läks pärast haiglast lahkumist poodi viina ostma, siis kohtus eitas ta poes käimist (tl. 132 pöördel). Nagu näha, on maakohtus esitatud versioon oli selline, mis toetas paremini tema väidet, et ta ei teadnud, et kotis on võõrad asjad. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid õigesti ning I.Z-i süüdimõistmine 15. juunil 2016 toimepandud varguses on põhjendatud.

1-16-8092

7. Ringkonnakohus ei näe alust I.Z-i vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. I.Z on korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud. Praeguse menetluse esemeks olevad teod pani ta toime viiepäevase vahega. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul veendumust, et I.Z

ei paneks toime uut kuritegu.

Apell juulis , on atsioonis esitatud väide, et I.Z läbis 2016. a alkoholi võõrutusravi paljasõnaline, kuna kohtule selle kohta ühtegi tõendit esitatud ei ole. Pealegi kinnitab I.Z, et ta on loobunud vaid kangete alkohoolsete jookide tarvitamisest. Maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatav on ka pärast 2016 suve jätkanud aktiivselt alkoholi tarvitamist (tl.132). Tema kinnipidamisel 10.01.2017 oli ta alkoholijoobes (tl. 126).

Samuti nähtub kriminaalasja materjalist, et kriminaalmenetluse käigus kuulutati I.Z tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes vahistamist, sest ta ei elanud menetlejale antud elukoha aadressil, mistõttu kohtukutse kättetoimetamine osutus võimatuks. Kuigi kinnipidamisel nimetas isik enda aadressiks XXX, ei ole selle kohta esitatud mingeid tõendeid, näiteks üürilepingut või kinnistu omaniku nõusolekut. Selline käitumine seab kahtluse alla süüdistatava võimekuse alluda üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli tingimustele, sest selle oluliseks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. Süüdistataval ei ole ka töökohta, mistõttu puudub tal sissetulek. Eeltoodust tulenevalt ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks asendada isikule mõistetud vangistust üldkasuliku tööga.

8. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Harju

Maakohtu 11. jaanuari 2017. a otsus apellatsioon tuleb jätta muutmata ja süüdistatava rahuldamata.

( )

Sten Lind

Ivi Kes

Orvi Tali küla