3-17-263/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-263 Kohtuasi A.P. kaebus Politseija Piirivalveameti Jõhvi arestimaja peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.P. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 01.02.2017 on A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud kaebuse, milles palus võtta tema õiguste rikkumise õigustatus läbivaatamisele. Konkreetseid asjaolusid märkimata kurtis ta, et Jõhvi arestimaja komissar osutab talle psüühilist survet, tema kamber on pidevalt väga külm ega vasta sanitaarsete tingimuste osas nõuetele, kõik palved ja avaldused lükatakse tagasi, kontrollimist ei viida läbi ning palve võimaldada kokkusaamine õiguskantsleriga pole tulemusi andnud.

2. 06.02.2017 koostatud kohtumääruses leidis kohus, et kaebus ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ning andis 15 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on määruse 08.02.2017 kätte saanud, kuid pole kuni käesoleva ajani kohtule midagi edastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt peab kohus kaebuse

määrusega tagastama, kui see ei vasta nõuetele, kaebaja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist.

4. HKMS § 38 lg 1 p 5, 6, 7, 8 ja 9 kohustavad kaebusesse märkima vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, kaebuse faktilise põhjenduse, kaebaja poolt väidetud asjaolusid kinnitavad tõendid, kuidas ja millal sai kaebaja vaidlustatud haldusaktist või toimingust teada ning kaebuse nõude vastavalt sama seadustiku §-le 37. Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist, haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kaebaja vaidlustab Jõhvi arestimaja tegevust, kuid ei ole piisava arusaadavusega selgitanud, missuguste, kelle poolt ja kuna täpselt sooritatud haldusaktide või toimingutega on tema õigusi rikkutud, milles konkreetselt rikkumine seisnes, kuna sai ta sellest teada ning on jätnud sõnastamata ka selge HKMS § 37 lg-st 2 tuleneva taotluse. Seetõttu pole kohtul võimalik määratleda kaebuse eset ja nõuet ega kontrollida kaebuse lubatust.

5. Kaebuse väide, et see on esitatud õiguste rikkumise õigustatuse suhtes, viitab tuvastamisnõude esitamise soovile. HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuga on seaduseandja sellise nõude esitamise võimalusi piiranud. Tuvastamiskaebuse saab esitada ainult juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Lisaks saab tuvastamisnõude esitada veel ka niisuguse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi tekitada kahju, kuid mitte juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole tuvastamisnõude esitamise soovi millegagi põhjendanud ja seetõttu pole võimalik kontrollida, kas see nõue oleks üldse lubatud.

6. Kaebuses palub selle esitaja vangistuses viibimisest tulenevale sissetuleku puudumisele viidates, et ta vabastataks riigilõivu tasumisest. HKMS § 115 lg-te 2 ja 5 kohaselt peab niisugusele taotlusele lisama allkirjastatud vormikohase teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka dokumendid, mis seda tõendavad. Kaebaja pole oma taotlusele midagi lisanud ega täidetuna tagastanud ka talle saadetud vormikohast teatist. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas tema puhul on ikka tegemist isikuga, kellele saab menetlusabi anda.

7. Eeltoodud põhjustel ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele ning puudused on sellised, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Kuna kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele puudusi kõrvaldanud, peab Tartu Halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt talle tagastama. Ühtlasi selgitab kohus, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane