2-16-124096/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-124096

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-124096

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Aivar Lutsari vastu 354,46 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

406,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Aktsiaselts

Starman

(rk

10069659;

asukoht

Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn), esindaja Darja Permina,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Aivar Lutsar (ik XXXXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi Aivar Lutsari vastu osaliselt.

2. Välja mõista Aivar Lutsarilt Aktsiaselts Starman kasuks 138,70 eurot, millest

69,51 eurot on põhinõue, 30 eurot võla sissenõudmise kulu ja 39,19 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 30.01.2017 seisuga.

3. Välja mõista Aivar Lutsarilt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas

põhinõudelt 69,51 eurot alates 31.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam

kui 30,32 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 39% ulatuses Aivar Lutsari kanda ja 61% ulatuses Aktsiaselts

Starman kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-124096 Aktsiaselts Starman menetluskulude rahaliseks

suuruseks 195 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Aivar Lutsarilt Aktsiaselts Starman kasuks menetluskulud 76,05 eurot.

8. Välja mõista Aivar Lutsarilt Aktsiaselts Starman kasuks viivis menetluskulult

76,05 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega 10.02.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

2(3)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel 04.01.2011 ja 05.01.2011

sõlmitud lepingud nr XXXXXXX ja XXXXXXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35

lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste

ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 04.01.2011 ja

05.01.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 285,27 eurot. Arve TA-53113

on trahviarve. Lepingu nr XXXXXXX alusel kohustus kostja kasutama hageja ZUUMtv

teenust 24 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste

kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist

tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma

leppetrahvi vastavalt lepingule 215,76 eurot (lepingust nähtub leppetrahvi summa

151,85 eurot).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et lisatingimus leppetrahvi kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele

kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral kindlas

summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks,

sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, arvestades

leppetrahvi suurust (215,76 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga

(9,99 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3

p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust

leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

69,51 eurot (285,27 – 215,76 = 69,51).

Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. Kuna hageja ei

3(3)

ole leppetrahvi arvelt viivist arvestanud, tuleb hageja viivise nõue rahuldada 39,19 euro

ulatuses. Samuti on põhjendatud kostjalt võla sissenõudmise kulu 30 eurot väljamõistmine.

Arvestades leppetrahvi põhjendamatust tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 69,51 eurot alates 31.01.2017 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam kui 30,32 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~39% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 39% ulatuses kostja kanda ja 61%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 195 eurot, millest 100 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

76,05 eurot (39% 195 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

76,05 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik