2-16-8894/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.02.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8894

Tsiviilasi

XXXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo

hagi Xxxxvastu 413995 euro nõudes

Tsiviilasja hind

447114,60 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

XXXXOÜ

(pankrotis,

registrikood

xxxx)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726,

asukoht

Roseni

10111

Tallinn,

e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee);

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

(isikukood 36302120359, Advokaadibüroo Narlex, telefon

5062428 e-post andres.vinkel@narlex.com);

Kostja Xxxx(isikukood xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

31.01.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja XXXXOÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks

põhivõlgnevus 413 995 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

24 136,48 eurot ja viivis alates 01.03.2017 kuni põhinõude (413 995 eurot) täitmiseni

tasumata võlasummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kohtuotsuse

tegemise ajal 8% aastas).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2-16-8894

(7)

2. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja XXXXOÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks

menetluskulud 8200 eurot ilma käibemaksuta.

3. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja XXXXOÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja esitatud asjaolud

XXXXOÜ (pankrotis, edaspidi Xxxx) registreeriti 04.04.2014.

Hageja büroojuhiks ja juhatajaks sai seni Hollandis elanud kostja abikaasa Xxxx. Tuginedes abikaasa

väidetavale vajadusele viibida Eestis, sai Bangladeshi kodanikust kostja mais 2014 Eesti elamisloa.

Alates septembrist 2014 on kostja Xxxx juhatuse liige.

Kostja oli Xxxxi faktiline juht äriühingu tegevuse algusest alates. Kostja tegeleb Euroopas

loomasööda ostu-müügiga. Perioodil maist detsembrini 2014 ostis Xxxx kostja korraldamisel neljalt

Euroopa tootjalt järelmaksuga edasimüügiks kaupa.

Kauba edasimüügist saadud raha käsutas kostja sedavõrd suures ulatuses Xxxxiga mitteseotud (sh

isiklikel) eesmärkidel, et seda ei jätkunud isegi kauba tarnijatele maksmiseks.

Xxxx pankrot kuulutati välja 29.12.2015. Pankrotimenetluse käigus selgus, et kostja on võtnud välja

sularaha või kandnud isiklikule arvele kokku ca 153 000 eurot; ostnud ca 100 000 euro eest maja

abikaasale Hollandis, maksnud kahele isikule intresse vähemalt 98 000 eurot investreeringutelt, mida

Xxxx pole saanud ning 62 000 eurot on makstud auto eest, mis hiljem osutus olema kostja isiklik.

Hageja nõue moodustub asjaoludes nimetatud maksete summast, kokku 413 995 eurot.

Xxxxi kahju on põhjustanud kostja rahakäsutused, mille tulemusena vähenes Xxxxi kasutuses olnud

raha ilma, et sellele oleks saadud vastu ettevõtluses vajalikku väärtust.

Kostja tegevuses Xxxx raha käsutamisel on kaks etappi: enne juhatuse liikmeks saamist 17.09.2014 ja

pärast seda. Enne Xxxx juhatuse liikmeks saamist käsutas kostja Xxxx raha faktilise äriühingu juhina.

Xxxxnähtav tegevus piirdus Xxxx büroo juhi ja juhatuse liikmeks olemisega, mille alusel sai kostja

Eesti elamisloa.

Kui Xxxx esindaja kutsuti maksuametisse, siis läks kohtumisele juhatuse liikme asemel kostja, kuigi

ta ei olnud sel ajal juhatuse liige. Eranditult kogu suhtlust kauba tarnijatega alates 28.04.2014 pidas

kostja, kostja abikaasaga ei ole keegi suhelnud. Need asjaolud kogumis tõendavad, et just kostja on

Xxxx tegevuse algusest alates olnud selle faktiline juht ning kostja abikaasa tõenäoline „funktsioon“

oli elamisloa saamise võimaldamine.

Kostja tutvustas tulevastele lepingupartneritele Xxxxi „oma“ Eesti firmana aprillis 2014. Kuni 2015

aasta alguseni (kui Xxxx aktiivne majandustegevus lõppes) tõstis kostja Xxxxi esile teistest parema

edasimüüjana. Kostja sellise käitumise alusel saab eeldada, et kostja oli heauskne VÕS § 1024 alusel

vastutuse tuvastamise tähenduses.

2-16-8894

(7)

Faktiline ühingujuht, kellel ei ole käsundussuhet, peab arvestama asjaajamise käigus soodustatud isiku

huvidega. Xxxx, kui äriühingu, huvides ei ole selliste kulude talumine, mis ei ole seotud ettevõtlusega

ning mille tulemusena jääb puudu rahalistest vahenditest, millega tasuda isikutele, kelle kauba

müügist sõltub Xxxxi olemasolu.

Hageja leiab, et olukorras, kus Xxxxi arvelt tasuti kostjale ja teistele isikutele raha ulatuses, mis

välistas lõpptulemusena äriühingu suutlikkuse tasuda kauba tarnijatele on kostja käitunud äärmiselt

hooletult.

Pankrotihalduri valduses oleva teabe alusel on tuvastatav, et:

(a)

investeeringuid Xxxxi, millelt Xxxx maksis intresse, ei ole tehtud,

(b)

sularaha väljavõtmist äriühingu arvelt Eestis, kus kõiki makseid saab teha ka

pangaülekandega,

saab

pidada

eelduslikult

(kuni

vastupidise

tõendamiseni)

vara

vähendamiseks vastusoorituseta,

(c)

eramu ostmine kostja abikaasa omandisse Hollandis ei anna mingit vastusooritust, kuna Xxxx

asub Eestis ning mingit sissetulekut sellele kulutusele ei vasta,

(d)

reisikulud ja selgitusteta maksed isiklikule arvele, mis moodustavad ca 10% kogu müügist ei

saa olla väärt vastusooritust, kuna kostja enda kinnituse kohaselt maksuametis on

juurdehindlus kaubale 10-15%, mis tähendab, et kogu Xxxx kasum olekski olnud eelduslikult

planeeritud reisikuludele, mis ei ole usutav ning

(e)

makse auto eest, mida pole omandatud, on ilmselt vastusoorituseta.

Hageja märgib nn reisikulude kohta täiendavalt, et pangaväljavõtetest nähtub, et lennukipileteid ja

mitmeid reisimisega seotud kulutusi maksti eraldi, sh pangakaartidega. Seega saab kuni vastupidise

tõendamiseni eeldada, et tegu on alusetute (kahju tekitanud) väljamaksetega.

Kuna kõik eelloetletud maksed olid tehtud olematu vastusoorituse eest, siis on kostja nende

tegemisega tekitanud Xxxxile kahju maksete ulatuses. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks jätnud

maksed tegemata- kostja juhitud Xxxxil oleks olnud raha, millega maksta võlausaldajatele selliselt, et

oleks välditud ka maksejõuetuse teke.

Kohtu põhjendused

Kohtu tuvastatud asjaolud:

• 04.04.2014 asutatud XXXXOÜ (Xxxx) tegevusvaldkonnaks oli loomasööda ost-müük (tl 31).

• 29.04.2014 kostja teeb ettepaneku ärisuhete alustamiseks (Lisa 3, tl 18).

• 29.05.2014 taotleb kostja Eesti elamisluba (Lisa 4, tl 21).

• 19.06.2014 saab kostja ligipääsu Xxxx pangakontodele ja maksekaartidele Swedpangas (Lisa

22, tl 163);

• Nordea panga pangakonto käsutusõigus oli ainult kostjal (Lisa 23, tl 165);

• Alates 19.06 2014 tasutakse Xxxxkokku 53 500 eurot, järgmiste maksetega eurodes:

19/06/14-39000, 13/01/15-2800, 09/02/14-2800, 09/05/15- 4000, 18/05/15-2400 ja 02/06/15-

2400 (lisa 8 ja 10, tl 35-141).

• Alates 20.06.2014 tasutakse Xxxxkokku 43 000 eurot, järgmiste maksetega (eurodes):

11/07/14- 2700, 06/08/14- 2700, 21/08/14- 7000, 23/09/14- 14750, 27/10/14- 2750, 27/11/14-

5500, 16/01/15- 2650, 09/04/15- 1500, 18/05/15- 3450 (Lisa 8 ja 10, tl 35-141).

Maksete selgitusteks on märgitud „profit“ või „profit against investment“ (tõlkes: tulu

investeeringult);

• xxxx ja xxxx ei ole Xxxxi investeerinud (lisad 8 ja 10, tl 35-141);

2-16-8894

(7)

• 19.06.2014 võttis kostja pangast välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 8, tl 36).

• 29.12.2014 võtab kostja Xxxx arvelt välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 10, tl 100).

• 06.08.2014 teeb kostja makse 48 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl

42, Lisa 21, tl 162).

• 10.08.2014 makse summas 54 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl 45,

Lisa 21, tl 162).

• 12.08.2014 antakse kostjale ligipääs e-maksuametile, kuid Xxxxei ole kunagi olnud ligipääsu

e-maksuametile (Lisa 6, tl 29).

• Alates 29.08.2014 kannab kostja Xxxx pangaarvetelt oma isiklikule arvele kokku 112 495

eurot märkega „reisikulud“ või „ülekanne“ (Lisa 11, tl 142-144).

• Äriregistri andmetel saab kostjast Xxxx juhatuse liige 17.09.2014 (Lisa 1, tl 9).

• 26.11.2014 kannab kostja Xxxx arvelt üle Xxxx OÜ-le, kus kostja on juhataja, 62 000 eurot

sõiduki eest (Lisa 10, tl 76 ),

• Sõidukit ei ole Xxxx OÜ ega Xxxx kunagi omandanud (Lisa 25, tl 169);

• Sarnase väärtusega (Lisa 13, tl 146) sõiduk registreeriti kostja nimele Eesti Maanteeameti

poolt 12.03.2015 (Lisa 12, tl 145).

• 28.10.2014 kirjutab kostja kauba Hollandi tarnija esindajale selgituse, miks on Xxxx teistest

edasimüüjatest parem ja miks tema saab pakkuda kõrgemat hinda (Lisa 17).

• Lisaks Xxxxi osanikuks ja juhatuse liikmeks olemisele omandas kostja veel Eesti äriühinguid

(osaluse) ja sai nende juhatuse liikmeks järgmiselt: XxxxOÜ (12.08.2014), Xxxx OÜ

(12.08.2014)- Lisad 14, 18-20. Äriühing XxxxOÜ asutati 04.02.2015 Xxxx huvides

tegutsenud Xxxxpoolt vahetult enne Belgia kohtuotsust Xxxxi vastu. Kostja abikaasa ei ole

aga seotud ühegi teise Eesti äriühinguga peale Xxxx (Lisa 15).

• Xxxx pankrotimenetluses esitati ja kaitsti nõudeid kokku 385 731.33 euro eest (Lisa 24). Vara

XxxxOÜ-l pankroti väljakuulutamisel ei ole olnud ning menetluse käigus pole lisandudnud

(Lisa 27).

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut. ÄS § 184 lg 1 esimene lause sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi

osanike poolt.

Tõendeid kogumis hinnates kohus järeldab, et enne äriregistris juhatuse liikme kande tegemist

17.09.2014, oli Xxxx faktiline juht kostja. Sellele viitavad eelkõige kostja ainuisikulised

läbirääkimised tulevaste võlausaldajatega (tarnijatega) juba vähemalt alates 29.04.2014 ja Xxxx vara

käsutamine (pangaülekannete tegemine) alates 19.06.2014. Seega esindas ja juhtis kostja Xxxxi juba

enne 17.09.2014 ilma vastava osanike otsuseta (käsundita) äriühingu faktilise juhina.

Kuna kostja juhtis Xxxxi enne 17.09.2014 ilma käsundita, siis perioodile 29.04.2014 kuni 17.09.2014

kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätted. Sarnasele järeldusele on tulnud ka

Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas 3-2-1-181-15 p 38: „Juhul kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina,

olemata selleks lepingu järgi kohustatud, võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita

asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas 3-2-1-181-15 p 38

selgitanud: „Kolleegiumi arvates saab faktilise ühingujuhi hoolsusstandardi (VÕS § 1022 lg 1)

sisustamisel lähtuda ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsusstandardist, mille järgi peab

juhatuse liige käituma kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Tema vastutusest vabastamise

võimalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ÄS § 187 lg 2 teises lauses sätestatud ärilise

kaalutluse reegliga (vt selle kohta Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15,

p 17). Sellise hoolsusstandardi kohaldamine on aga põhjendatud vaid juhul, kui faktiline ühingujuht

juhtis asjaajamisel äriühingut nagu juhatuse liige.“ Seega olenemata, kas kostja tegutses faktilise

2-16-8894

(7)

äriühingu juhina ajades ühingu asju käsundita või juhatuse liikmena käsundi alusel, tuleb äriühingule

võimaliku kahju hüvitamise nõude hindamisel lähtuda ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme

hoolsusstandardist.

ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on

lahendis 3-2-1-197-13 selgitanud, et hoolsuskohustust saab lugeda rikutuks, kui samas ametis olev

mõistlik inimene ilmutaks sarnastel tingimustel teistsugust hoolsust.

ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt RKTKo 3-2-1-197-13 p 14):

· juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

· osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

· rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

· juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja

hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse

liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud

kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku

ettevõtja hoolsusega.

Kohus leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi nii faktilise juhina kui hiljem seadusliku

esindajana. Kohus on menetluses tuvastanud järgmist:

• Alates 19.06 2014 tasutakse Xxxxkokku 53 500 eurot, järgmiste maksetega eurodes:

19/06/14-39000, 13/01/15-2800, 09/02/14-2800, 09/05/15- 4000, 18/05/15-2400 ja 02/06/15-

2400 (lisa 8 ja 10, tl 35-141).

• Alates 20.06.2014 tasutakse Xxxxkokku 43 000 eurot, järgmiste maksetega (eurodes):

11/07/14- 2700, 06/08/14- 2700, 21/08/14- 7000, 23/09/14- 14750, 27/10/14- 2750, 27/11/14-

5500, 16/01/15- 2650, 09/04/15- 1500, 18/05/15- 3450 (Lisa 8 ja 10, tl 35-141).

Maksete selgitusteks on märgitud „profit“ või „profit against investment“ (tõlkes: tulu

investeeringult);

• xxxx ja xxxx ei ole Xxxxi investeerinud (lisad 8 ja 10, tl 35-141);

• 19.06.2014 võttis kostja pangast välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 8, tl 36).

• 29.12.2014 võtab kostja Xxxx arvelt välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 10, tl 100).

• 06.08.2014 teeb kostja makse 48 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl

42, Lisa 21, tl 162).

• 10.08.2014 makse summas 54 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl 45,

Lisa 21, tl 162).

• 12.08.2014 antakse kostjale ligipääs e-maksuametile, kuid Xxxxei ole kunagi olnud ligipääsu

e-maksuametile (Lisa 6, tl 29).

• Alates 29.08.2014 kannab kostja Xxxx pangaarvetelt oma isiklikule arvele kokku 112 495

eurot märkega „reisikulud“ või „ülekanne“ (Lisa 11, tl 142-144).

• Äriregistri andmetel saab kostjast Xxxx juhatuse liige 17.09.2014 (Lisa 1, tl 9).

• 26.11.2014 kannab kostja Xxxx arvelt üle Xxxx OÜ-le, kus kostja on juhataja, 62 000 eurot

sõiduki eest (Lisa 10, tl 76 ),

• Sõidukit ei ole Xxxx OÜ ega Xxxx kunagi omandanud (Lisa 25, tl 169);

2-16-8894

(7)

• Sarnase väärtusega (Lisa 13, tl 146) sõiduk registreeriti kostja nimele Eesti Maanteeameti

poolt 12.03.2015 (Lisa 12, tl 145).

Kohus loeb tõendatuks, et investeeringuid Xxxxi, millelt Xxxx maksis intresse, ei ole tehtud. Kostja ei

ole menetluses tõendanud, miks oli vaja välja võtta sularaha ja mida ta sellega tegi. Kohus nõustub

hagejaga, et sularaha väljavõtmist äriühingu arvelt Eestis, kus kõiki makseid saab teha ka

pangaülekandega, saab pidada eelduslikult (kuni vastupidise tõendamiseni) vara vähendamiseks

vastusoorituseta. Kostja on teinud ülekandeid elamu ostmiseks Hollandis, eramu ostmine kostja

abikaasa omandisse Hollandis ei anna mingit vastusooritust, kuna Xxxx asub Eestis ning mingit

sissetulekut sellele kulutusele ei vasta. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et kostja tasus suuri

summasid enda reisikulu eest. Kostja ei ole menetluses selgitanud ega tõendanud, et reisid oleksid

olnud ettevõtte huvides, seega järeldab kohus, et kostja korraldas, et hageja maksis tema isiklike

kulutuste eest. Hageja on tõendanud, et kostja tasus 62 000 eurot sõiduki eest, mida kasutas hiljem

isiklikult. Seega on tõendatud, et kostja on ettevõttest kõrvaldanud või laskunud tasuda isiklikke

arveid kokku summas 413 995 eurot. Selline tegevus on jäme ÄS § 187 lg 1 hoolsuskohustuse

rikkumine ning selles ulatuses on kostja põhjustanud ettevõttele kahju. Kostja tegevuse ja kahju

tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku

ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg 2 tähenduses.

Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1022 lg-ga 4

ja ÄS § 187 lg-ga 2.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse

kindlaks

kohtuotsuses

või

menetlust

lõpetavas

määruses,

kui

menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses

Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja kandnud menetluskulusid 8200 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: riigilõiv 3400 eurot,

õigusabikulu 4800 eurot 40 töötunni eest, tunnihinnaga 120 eurot perioodil 03.02.2016 kuni

06.06.2016. Esindajal kulus hagi aluseks olevate andmete kogumiseks erinevatest allikatest, s.h

registritest ja ametiasutustest 16 tundi, hagi aluseks olevate andmete analüüsiks kogumise käigus 16

tundi ja hagi koostamisele 8 tundi.

Kohus leiab et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 8200 eurot ja need kuuluvad kostjalt

väljamõistmisele.

2-16-8894

(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin

Kohtunik