1-08-8308/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2009.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-8308 (06922400096)

Kohtunik

Sten Lind

Kohtuistungi sekretär

Kertu Hanni

Tõlk Valeri Helmar

Kriminaalasi J.B süüdistuses KarS § 331 järgi

Prokurör Taavi Pern

Süüdistatav J.B -

isikukood xxx;

kodakondsuseta; põhiharidusega; elukoht: xxx, viibib

vahi all xxx Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral; viimati Harju Maakohtu 5. jaanuari 2007. a otsusega KarS § 331 järgi

Kaitsja

Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada J.B KarS § 331 järgi süüdi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS §64 lg 1 alusel lugeda J.B-le 05.01.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus 9 kuud ja 5 päeva kaetuks raskema karistusega, s.o

vangistusega 10 kuud. Liitkaristusest arvestada maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 9 kuud ja 5 päeva. Tulenevalt KarS § 68 lg 1 arvestada J.B karistuse hulka eelvangistuses viibimise aeg alates 17.03.2009. a.

2. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2

3. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista J.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

välja osaliselt: määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulu osas. Määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu on kokku 1895 krooni ja 60 senti. Ekspertiisikulud on 400 krooni. Sundraha 6525 krooni osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

J.B süüdistatakse selles, et tema, 10.10.2006.a olles kinnipeetav Vanglas,

omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas narkootilist ainet amfetamiini (tuvastati kohtukeemiaekspertiisi aktiga nr 84 I).

Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr. 73 (Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse kord) I nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel.

Seega pani J.B toime kinnipeetava poolt narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör J.B karistamist KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud.

KarS § 65 lg 1 ja KarS §64 lg 1 alusel lugeda J.B-le 05.01.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus 9 kuud ja 5 päeva kaetuks raskema karistusega s.o vangistusega 10

kuud . Liitkaristusest tuleb maha arvestada eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 9 kuud ja 5 päeva, tulenevalt KarS §68 lg 1 tuleb J.B karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibimise aeg alates 18.03.2009. a.

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht

J.B kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimine on olnud J.B tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

3 Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud J.B käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ja

ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 331 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, kuid KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt võib jätta kohus menetluskulud osaliselt

välja mõistmata, kui süüdimõistetu ilmselgelt ei ole võimeline neid kandma. Arvestades

asjaolu, et J.B puudub töökoht, leiab kohus, et menetluskulud tuleb mõista välja osaliselt – määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulu osas. Määratud kaitsjale makstud

tasu oli kohtueelses menetluses 495 krooni ja 60 senti ning kohtumenetluses 1400 krooni,

kokku seega 1895 krooni ja 60 senti. Ekspertiisitasu suurus on kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi 400 krooni. Sundraha osas tuleb menetluskulu jätta riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Sten Lind Kohtunik