2-17-2029/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

01.märts 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-2029

G.L. versus H.L.;

hagi abielu lahutamiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

G.L. (isikukood XXX; viibib XXX)

Kostja

H.L. (isikukood XXX; aadress XXX)

Asja lahendamine

Kohtuistungil 01.märtsil 2017

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi ja lahutada H.L. ja G.L. abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX (Tartu notar

Mati Allik), kanne nr XXX.

Muud otsustused

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte;

2.3 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks.

Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga.

Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi

rahuldada.

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga

seotud.

Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad

abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama.

Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi

rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval

juhul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu

taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

Nimeseadus § 11 lg 1: abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi.

Nimeseadus § 11 lg 2: taastatav perekonnanimi võib olla:

1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja avaldas kohtuistungil, et ei soovi perekonnanime taastamist.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik