3-17-453/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-17-453

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-453 Haldusasi

H. H. kaebus korteriühistu Rohu 107 vastu.

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: H. H.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada H. H. kaebus.

2. Saata määrus kaebaja esindajale.

Edasikaebamise kord: Käesolev määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 121 lg 4, § 203, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. H. H. esitas 27. veebruaril 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis ei sisalda ühtki selgelt väljendatud nõuet, ent milles on esitatud rida etteheiteid korteriühistu Rohu 107 tegevuse peale ning mille saatekirjas on märgitud, et tegemist on kaebusega nimetatud korteriühistu vastu.

2. Leian, et kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HkMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Korteriomaniku ning korteriühistu vahelised suhted ei ole avalik-õigusliku iseloomuga, vaid tegu on eraõiguslike suhetega. Eraõiguslikest suhetest tekkinud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtutes. Seega juhul kui kaebaja soovib vaidlustada korteriühistu organite (üldkoosolek, juhatus) otsuseid või tegevust, tuleb tal pöörduda Pärnu maakohtu poole.

3. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks vaidlustada mingisugust avaliku võimu tegevust. Kui kaebaja siiski leiab, et mõni riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või muu haldusorgan on oma õigusvastase tegevusega kaebaja õigusi rikkunud, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus konkreetse tegevuse peale, nõudes näiteks mõne haldusakti tühistamist, õigusvastaselt andmata jäetud haldusakti andmist või tegemata toimingu tegemist või ka avaliku võimu tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellises kaebuses tuleb selgelt välja tuua oma nõue (ehk mida kaebaja konkreetselt soovib) ning kaebuse faktiline põhjendus (st. asjaolud, millest tulenevalt on kaebus esitatud). Kaebusest peab nähtuma, milles seisneb vaidlustatav tegevus ning kuidas see konkreetselt kaebaja õigusi rikub. Halduskohtule kaebuse esitamise korral tuleb kaebajal tasuda ka riigilõiv, mille suuruseks on üldjuhul 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 1), ent avaliku võimu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul tuleb riigilõivu tasuda 3% summast, mille välja mõistmist kaebaja taotleb, ent mitte vähem kui 15 eurot ja mitte rohkem kui 750 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 3). Juhul kui kaebaja on maksejõuetu, on tal võimalik taotleda kohtult riigilõivu tasumisest vabastamist. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur