2-17-1237/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-1237

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1237 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik (e-post: info@aaviklaw.ee) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 28. veebruar 2017

RESOLUTSIOON 1. Lahutada Xxxxja Xxxx abielu, mis on registreeritud xxxxTallinna Perekonnaseisuametis. 2. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-17-1237

2

Hageja nõue ja põhjendused

Xxxx esitas 23. jaanuaril 2017 Xxxx vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Juba pikemat aega elavad pooled eraldi. Abielusuhted lõppesid juulis 2013. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab koos hagejaga. Hagiavalduse järgi ei ole poolte abielu jätkumine võimalik ning kuna pooled ei saa kokkuleppel abielu lahutatud, palub hageja abielu lahutada kohtule.

Kostja vastuväited

Kostja nõustus abielu lahutamisega kohtuistungil.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti 26. juunil 1985. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et poolte ühine kooselu on lõppenud.

PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ka nõutus kostja abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Ühisvara jagamist praeguses hagis hageja ei taotle. Poolte ühine alaealine laps elab koos hagejaga.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik