2-16-125967/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-125967 Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

LR hagi AR vastu elatise nõudes

Harju Maakohtu 31.01.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LR määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LR (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja SJ

Kostja: AR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 31.01.2017 määrus jätta muutmata.

2. LR määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta LR kanda. Menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata, puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. LR (hageja) esitas 01.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AR-lt (võlgnik, kostja) elatise 215 eurot kuus väljamõistmiseks. Kohus tegi 07.11.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 28.11.2016 vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.12.2016 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus jättis avalduse 04.01.2017 määrusega käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused ja esitama nõuetele vastava hagiavalduse 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas määruses, et hagis tuleb märkida nõude põhjendus, lapse vajaduste loetelu ja nimetada nende vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, samuti esitada nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ja arvamus kohtuistungi pidamise vajalikkusest. Kohus märkis, et hagejal tuleb esitada kohtule lapse sünnitunnistus ning et hagiavaldus tuleb esitada selgesti loetavas masina-või arvutikirjas A4 formaadis. Hageja seaduslik esindaja sai kohtumääruse kätte e-toimiku kaudu 13.01.2017.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 31.01.2017 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

4. Vastavalt TsMS § 487 lg 1 esimesele lausele kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Harju Maakohtu 04.01.2017 kohtumääruses on kohus hagejale eelnimetatud hoiatused teatavaks teinud. Kuna hageja ei ole käesoleva ajani osundatud puudusi kõrvaldanud ja põhjendatud hagiavaldust sellele ette nähtud vormis esitanud, tuleb TsMS § 487 lg 3 alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega avaldajale. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 168 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud ning seega ei ole asjas menetluskulusid, mille rahalise suuruse saaks kohus kindlaks määrata.

Määruskaebus

5. 15.02.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 31.01.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja anda hagejale uus võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus TsMS § 492 alusel. Hageja käib kostja juures vaid vahel koolivaheaegadel. Kostja ei ole alates 2016.a septembrist kuni 2017.a veebruarini elatist maksnud. 50 eurot kuus ei ole lapsele piisav summa.

Edasine menetluse käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 31.01.2017 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §- le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

8. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning võlgnik esitas nõudele vastuväite. TsMS § 494 lg 6 sätestab, et kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist. Pärnu Maakohus lõpetas 20.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 487 lg 1 tulenevalt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kohustas maakohus hagejat 04.01.2017 määrusega esitama kohtule määruses nimetatud nõuetele vastava hagiavalduse 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja seaduslik esindaja sai määruse e-toimiku kaudu kätte 13.01.2017 (t lk 24). Seega kohustus hageja puudused kõrvaldama hiljemalt 27.01.2017. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks maakohtu nõudmised täitnud. Seega on maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See tähendab, et hagejal on õigus pöörduda elatise saamise nõudega uuesti kohtu poole, seda nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses ei saa elatist nõuda tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvalt nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1).

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lgst 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §

174 lg 3 kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei ole määruskaebuse menetluses osalenud, puuduvad käesolevas kohtuastmes menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots Liis Arrak

Krista Kirspuu